Antiikaeg (2)

MÄRKSÕNAD

Pandora laegas
Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka , kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi – lootus.
Ikarose lend
Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.)
Achilleuse kand
Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.)
Atlase koorem
Atlas oli Prometheuse vend, keda Zeus karistas üliraske ja koormava tööga: ta pidi oma õlgadel hoidma taevavõlvi. (Tnp. tähistab mingit väga rasket ülesannet.)
Pegasos
Oli tiivuline ratsu, mis liikus imekiirusel. Tema kabja puudutusest tekkis poeetide armastatud allikas – Hippokrene. (Tnp. kunstnike kaitsja)
Augeiase tallid
Augeias on üks Zeusi poja Heraklese vägitööst. Ta pidi ühe päevaga puhastama tuhandeid kariloomi sisaldava Augeiase tallid. Sidus kokku 2 kõrgemal voolavat jõge ja lasi neil läbi tallide voolata. (Tnp. tähistab see kujund erilist nutikust ja leidlikkust.)
Meduusa pilk
Meduusa oli üks gorgodestest (väga õel elukas), kelle pilk kivistas. Täna jumalate abile õnnestus Perseusel ta tappa. (Tnp. tähistab see kujund inimese väga halvasti mõjuvat pilku.)
Adriane lõng
Igal aasta pidid ohverdama Minose kuningale oma noormegi ja neide, keda ta sulges tohutusse labürinti, kus elas kohutav härg Minotaurus . Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.)
Tantalose piinad
Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis , ent kui ta kummardus , vesi kadus . Ta pea kohal kasvasid viljapuud , ent ta ei saanud kätte nende vilju ( oksad tõusid üles). Tänapäeval tähistab inimesele antud väga rasket eluaegset karistust.
Sisyphose karistus
Sisyphos reetis Zeusi saladuse . Karistuseks pandi ta allilmas igaveseks kivi mäkke veeretama. Tänapäeval tähistatakse selle kujundiga inimelu ja tegevuse rutiinsust.

ALLILM

Allilma valitses Hades. Hinged kellel pidi olema suur teeraha viis allilma paadiga Charon . Väravas valgvas kolme pea ja draakoni sabaga põrgukoer Kerberos. Hingede üle mõisteti kohut , kurjategijaid karistasid erünnosed ehk suuriad. Allilma piiras 3 jõge: Phlegethon (tulejõgi), Styx (jumalate tõotusjõgi) ja Lethe (unustusejõgi).

JUMALAD

Zeus ( Jupiter ): peajumal, taevaisand, vihmajumal pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Pettis pidevalt Herat (oli palju armusuhteid, mida püüdis varjata.)
Hera ( Juno ): Zeusi naine ja õde, abielunaiste kaitsja, oli hästi armukade . Halastamatu Zeusi armukeste vastu maksis kätte.
Poseidon (Neptunus): merejumal , kel oli võime maad väristada. Kujutati kolmharki hoides .
Hades ( Pluto ): allilma valitseja, halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane. Surmajumal, kuid mitte surm ise. Viimasti kutsuti Thanatos .
Pallas Ateena (Minerva): varasemates allikates on ta hoolimatu lahingujumalanna, hilisemates tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus.
Apollon (Phoibos): Zeusi ja Leto poeg, väga ilus jumal. Ta oli sidemeks inimeste ja jumalate vahel, kes mängis hästi lüürat.
Aphrodite (Venus): armastuse- ja ilujumalanna.
Artemis (Diana): Apolloni kaksikõde, Zeusi tütar, kes oli metsloomade emand ja väga hea kütt.
Hermes (Mercurius): Zeusi käskjalg ja poeg, kes lendas käsku täitma kiiremini kui mõte.
Ares (Mars): sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, kes oli väga tapahimuline ja verejanuline.
Hephaistos (Vulcanus): väga populaarne tulejumal, meisterlik relvameister ja sepp .
Hestia (Vesta): Zeusi õde, kodukolde jumalanna. Müütides on temale teistest vähem tähelepanu pööratud.

ANTIIKTEATER

Tekkeaeg: 6-5 s. Ekr. Algsed eod oli olemas juba rahvaluules, nimelt saatsid rituaalseid laule miimilised liigutused. Veel vahetumalt on draama areng seotud veini- ja viljakusjumal Dionysosega. 5. ja 4. s toimusid märtsis dionüüsiad (tähistasid kevade algust, 6 päeva). Jaan-veeb toimusid lenaia. Trgöödia olevat alguse saanud ditürombidest (ülistuslaul Dionysosele), komöödia falloselauludest, mida esitasid veidrad sikutaoliseks kostümeeritud olendid ehk saatürid. Kõiki neid laule saatis rohke dramaatiline element. Teatrietendused olid väga populaarsed , need toimused dianüüsia viimasel 3 päeval, kus igal astus üles pks autor 3 tragöödia ja 1 saatürdraamaga. Omavahel võistlesid 3 autorit /trotagonisti (esinäitleja)/koreegi (tnp. sponsor ). Näitlejateks olid eranditult vabadest kodanikest mehed. Parema nähtavuse saavutamiseks kasutati jalapikendusi ehk koturne. Peamised väljendusvahendid oli hääl ja šestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust.
Antiiktragöödia ülesehitus:

• Proloog ( eellugu )
  
• Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul)
  
• Dialoogilised osad: Epesodionid ( esitavad näitlejad)
  

Stasimonid (esitab koor)

• Eksodos (väljaminek)
  

ANTIIKPROOSA

Herodotos – ajaloo isa. „ Historia “ (Kreeka-Pärsia sõda); eripära: kõrvuti ajalooliste ja tõsieluliste faktidega tegutsevad tema teostes ka jumalad.
Thukydides – „Ajalugu“(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus.
Xenophon – paljud eri teoseid, kui peetakse pealiskaudsemaks.
Kõnekunst: kõned eri teemadel (poliitilised, kohtukõned jne)
Lysios – kohtukõne ülesehituse kujundaja (sissejuhatus, jutustus, tõendid & poleemika vastasega , lõppsõna); eripära: kõik kohtukõned olid karaktiseeritud.
Isokrates – rajas Ateenas retoorika kooli ning lõi ka uue kõne stiili: piduliku rütmistatud perioodi. Tuntuim kõne „Panegüürika“.
Filosoofiline dialoog
Dialoogvorm Sokrateselt. 3 kuulsaimat antiikfilosoofi: Demokritos (materjalismi rajaja), Platon (idealismi rajaja), Aristoteles – temalt I kirjandusteaduslik traktaat „Poeetika“. Analüüsis eepost ja tragöödiat.
MIMESIS – kunst on matkimine, ent mitte kopeerimine, vaid loov jäljendamine.
KATARSIS – kunsti kaudu on võimalik puhastuda ka oma enda adektidest.