Herakles- huvitav kangelane (0)

Herakles - huvitav kangelane

Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiik-müto- loogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt. Nimelt jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta.
Ja kui need jumalad juba maal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Näiteks kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese . Kui lugeda veel antiikaja autoreid, tuleb välja, et Kreekas oli veel teisigi poolsurelikke. Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos (“Ajalugu” 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon (“Sõjaretk” 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid.
Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis ?
Üks asi on kindel – Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Kuid Heraklese päritolu peaks siiski teada olema – isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene . Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera , kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu põrguks muutmine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja. Kuid Zeusi plaan, et Heraklesest saab Mükeene valitseja, oli rikutud – Hera ‘konsulteeris’ sünnitusjumalanna Eilithyiaga ning järgmise Zeusi-soost lapsena sündis Kreekamaal hoopis peajumala lapselaps Eurystheus.
Eurystheus polnud kaugeltki rumal, vaid vastupidi - üsnagi kaval tegelane, ja kui maailma tugevaim mees ilmus alandlikult tema ette, mõtles ta välja terve rea katsumusi, mis raskuse ja ohtlikkuse astme poolest olid peaagu võimatud sooritada. Olgu lisatud, et seejuures oli Hera talle abiliseks ja nõuandjaks kuna peajumalanna ei suutnud eales unustada ja andestada, et Herakles oli Zeusi poeg. Ülesanded, mis Eurystheus vägilasele andis on tuntud kui "Heraklese 12 vägitegu".
Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära.
Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra - nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla.
Kolmandaks tööks oli elusalt kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv , kes elas Kerynitia metsas. Tappa oleks Herakles võinud selle looma hõlpsasti, kuid elusalt püüdmine oli hoopis raskem ülesanne, nii et kangelane pidi jahtima terve aasta, enne kui viimaks hirve kätte sai.
Neljandaks tööks oli kinni püüda suur metsiga, kes pesitses Erymathose mäel. Herakles ajas looma ühest paigast teise, kuni see ära väsis; seejärel kihutas kangelane sea sügavasse lumme ja püüdis kinni.
Viiendaks ülesandeks oli Augeiase tallide puhastamine üheainsa päevaga. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli sõnnik minema kantud .
Kuuendaks ülesandeks oli Stymphalose lindude äraajamine; need olid oma lugematu hulgaga nuhtluseks Stymphalose rahvale. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha.
Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele.
Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära.
Üheksandaks üleasndeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna Hippolyte ta lahkesti vastu ja lubas anda vöö, kuid Hera põhjustas taas pahanduse ning Herakles tappis amatsoonide kuninganna.
Kümnes töö oli ära tuua Geryoni kariloomad. Geryon oli kolme kerega koletis , kes elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel. Teel sinna jõudis Herakles Vahemere lõppu ning oma reisi mälestuseks veeretas ta sinna kaks suurt kaljut , mida kutsutakse Heraklese sammasteks (nüüdsed Gibraltar ja Ceuta). Siis sai ta veised kätte ja vedas need Mükeenesse.
Üheteistkümnes ülesanne oli senistest raskem. Tuli ära tuua hesperiidide kuldsed õunad. Atlas , kes kandis taevavõlvi oma õlgadel, oli hesperiidide isa, ja nii läks Herakles tema juurde ning palus , et too muretseks talle õunad. Herakles lubas senikaua ise hoida taevavõlvi, kuni Atlas ära käib. Atlas oli rõõmuga nõus, lootes pääseda igaveseks oma rängast tööst. Ta tuli õuntega tagasi, kuid ei andnud neid Heraklesele. Atlas ütles, et Herakles võib jääda taevast hoidma ja et tema, Atlas, läheb ja viib õunad Eurystheusele. Nüüd ei jäänud Heraklesel üle muud, kui kavaldada; oli ta ju peaaegu nõrkemas hirmsa koorma all. Ja tal oli edu, ent seda pigem Atlase rumalusest kui oma tarkusest. Ta oli Atlase kavatsusega nõus, kuid palus, et too võtaks taevavõlvi vaid hetkeks oma turjale tagasi, kuni tema, Herakles, asetab padja õlale, et survet pehmendada. Atlas tegigi nii, ja Herakles võttis õunad maast ning lahkus.
Kaheteistkümnes töö oli kõige rängem. See viis vägilase allilma, kus ta päästis Theseuse "unustuse istmel". Heraklese ülesandeks oli tuua ära Hadese kolme peaga koer Kerberos. Hades andis talle selleks nõusoleku, tingimusel et Herakles ei kasuta koera vastu relva. Kangelane tohtis kasutada ainult kätejõudu. Isegi neil tingimustel sundis vägilane hirmsa looma alistuma. Ta tõstis koera kätele ja kandis teda kogu pika tee allilmast Mükeenesse. Eurystheus aruka mehena ei soovinud elukat enesele jätta, vaid käskis Heraklesel koer tagasi viia. See oligi vägilase viimane töö.
Peajumal Zeusi poja vägiteod on filmilavastajaid ning kirjanikke inspireerinud juba tubli kolmkümmend aastat. Viimati anti välja Walt Disney, täispikk animafilm «Hercules» (1997), mis jutustab kurikuulsa loo ka lastele. Esimene «õige» Herakles nägi ilmavalgust 1959 . aastal Pietro Francisci käe all. Esimesele linaüllitisele vändati varsti järg «Hercules Unchained». Erinevalt paljudest teistest ühe- karakteri -zhanridest ( Tarzan , Frankenstein jpt) oli pretendente selle nimi­osalise kohale aga palju. Üht või mitut nime, kes sedamaid Heraklese kujuga silme ette kerkiks, ei olnud. Peaossa kõlbas peaaegu igaüks, kellel oli ette näidata piisavalt jäme käsivars ja võimas kere.
Haarde laiendamiseks toodi mängu ka teised iidsed rammujõuga tegelased (Ulysses, Samson jt). Järgnevatel aastatel ilmutatud filme võib kokku võtta sõnapaariga Hercules against... : «Hercules Against Rome» (1960), «Ulysses Against Hercules» (1961), «Hercules Against the Sons of the Sun» (1963), «Hercules Against the Moon Men» (1964) jne.
Ja inspiratsiooni jätkus ka kirjanikele
Janette Winterson`i filosofeeriv lugu Kreeka mütoloogia tuntuima tegelase Heraklese seksuaal - ja raevuseiklustest ning tema sõbrast Atlasest, kelle ülesandeks on hoida Maakera enda kukil ja kes ühel päeval näiteks kosmoses tiirleva Laika ära päästab.
Heracles on andnud ainet kunstnikele, kirjanikele, filmiloojatele, ajaloolastele jne. Ta on Kõige tähtsama Kreeka jumala ning inimese järeltulija ning omab mõlemate geene. Kas pole mitte ideaalne kombinatsioon? Inimesed ilmselt soovivad ikka mõelda, et on kasvõi võimalik olla kasvõi müütides ning lugudes pisut jumalikud.
Kirjandus:
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/herakles3.ht m
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/12/06e/film.ht m
. http://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/neli-vanakreeka-heerost/herakelspompei.jpg/image_view_fullscreen )(pilt)