Carl XVI Gustav (1)

sündis 30. aprillil 1946. aastal Haga lossis Stockholmi külje all prints Gustaf Adolfi (1906-1947) ja tema abikaasa, Saksi-Coburg-Gotha hertsogi tütre, printsess Sibylla (1908-1972) kauaoodatud pojana, vennaks neljale õele.
Pärast isa hukkumist lennuõnnetuses 26. jaanuaril 1947. aastal sai selgeks, et Carl Gustaf pärib krooni oma vanaisalt - kuningas Gustav Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud : «Ma ei taha saada kuningaks, vaid ehitustööliseks,» olevat ta ükskord öelnud oma õele printsess Christinale. Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides , kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks.
Uppsala ja Stockholmi ülikoolides õppis ta majandus- ja riigiteadust, sotsioloogiat ning ajalugu. Lisaks sellele viis ta end lähemalt kurssi rahvamajandust, tööstust, riigikorda ja diplomaatiat puudutavate küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks sõbraks vana kuningat, kelle surm 15. septembril 1973. aastal tegi 27-aastasest mehest tol hetkel maailma noorima monarhi.
1973. aasta suvel õnnestus ühel fotograafil pildistada kaht uhkes Porsches istuvat noort inimest: kroonprintsi ja täiesti tundmatut tumedapäist kaunitari . See noor naine oli saksa-brasiilia päritolu Silvia Renate Sommerlath. 1971 -1973 töötas neiu Müncheni suveolümpiamängude organiseerimiskomitee juures, mille raames leidsid aset kohtumised prominentsete väliskülaliste, sealhulgas ka elurõõmsa Rootsi kroonprintsiga. «See süttis otsekohe,» olevat Carl Gustaf hiljem öelnud.
19. juunil 1973 leidis Stockholmi Storkyrkanis (Suurkirik) aset pompöösne laulatus . Kogu Rootsi juubeldas kuninglikul pidupäeval ning tänaseni on rootslased vaimustuses oma kuningannast - ühest maailma populaarsemast ja fotografeeritavamast daamist.
Kuninglikul paaril on 3 last: kroonprintsess Victoria (sündinud 1977), prints Carl Philip (1979) ja printsess Madeleine (1982), keda on kasvatatud kaasaegse mõttelaadi vaimus .
Aeg on võtnud Rootsi monarhidelt kogu poliitilise võimu ning riigipea täidab eelkõige esindus - ja tseremoniaalfunktsioone. Tänases Rootsis kannavad poliitilist vastutust rahva valitud Riksdag ( parlament ) ja valitsus.
1974. aastal kehtima hakanud valitsuskorralduse järgi on kuningas riigipea ja riigi kõrgeim representatiivpersoon. Ta võtab vastu välisriikide saadikute volikirjad, avab traditsiooniliselt parlamendihooaja (kuningas sõidab ise selleks puhuks Riksdagi). Kuningas juhatab ka valitsuse istungit, mis koguneb valitsuse vahetumise puhul ning juhatab ka väliskomisjoni koosolekuid. Kuigi sõjavägi asub valitsuse juhtimise all, on armee formaalne juht kuningas.
Peale ametiülesannete pöörab Carl XVI Gustaf suurt tähelepanu loodushoiuküsimustele, viimasel ajal aga suureneva kuritegevuse ja noorte vägivallaga seotud probleemidele.
Vabal ajal tegeleb monarh meelsasti purje- ja autospordi, sukeldumise ning mäe- ja murdmaasuusatamisega (1977. ja 1987. aastal osales ta maailmakuulsal Vasaloppeti suusamaratonil).
Kasutatud allikad:
1. http://www.postimees.ee:8080/luup/96/14/vali1.ht m
2. Vambola Põder “ Krooniga ja kroonita”
3. http://www.homepagez.com/skrufsen/carl16gustav.ht m
4