Kreeka referaat (5)

Paikuse Põhikool
KREEKA
Referaat
Kerttu Laidvee
8.b klass
Pärnu 2006
Sisukord
Üldandmed 3
Asukoht ja kliima 4
Kreeka suhted Eestiga 5
Kahepoolsed suhted 5
Majandussuhted 5
Kreeka kunst 6
Arhitektuur 6
Skulptuur 7
Maalikunst 7

Üldandmed

Pindala: 131 957 km2
Rahvaarv: 10 538 594 miljonit inimest.
Pealinn: Ateena
Haldusjaotus : 52noomi.
Usund : Kreeka õigeusk
Aeg: Eestiga sama.
Kreeka suunakood: 30
Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit.
Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli. Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.–7. sajandist eKr., oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemeremaadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse (näiteks akadeemia, bioloogia , - graaf , tele-).
Rahaühikuks oli Kreeka drahm(umbes 0,053 EEK) Paberrahadest on olemas 100-ne, 500-ne,1000-ne ja 5000-ne. Müntidest on aga olemas 1-ne, 2-ne, 5-ne,10-ne,20-ne ja 50-ne. Praeguseks on Kreekas juba eurod .
Riigikord : Kreeka on ühtne vabariik. Riigipea on president . Põhiseadus kehtib aastast 1975. Parlament valib presidendi 5 aastaks.
Kreeka lipp
Kreeka vapp

Asukoht ja kliima

Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania , Makedoonia , Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km.
Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused.
Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Algul ulatusid need Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia rannikule. Hiljem tungisid nad Hellespontose (Dardanellide) kaudu Propontisesse ( Marmara merre) ja Traakia Bosporuse kaudu koguni Musta mere põhjarannikuni.
Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva.
Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa : Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks.
Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks : lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel.
Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika . Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.
Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis.
Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos , Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.
Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis. Mägised alad olid vanasti kaetud männi- , tamme- , pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra.
Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast omas majanduses suurt tähtsust karjandus . Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu , kitsi ja lambaid . Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega.

Kreeka suhted Eestiga

Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis.
Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis.
Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993. a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000. juunist kuni 2002. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis . 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas.
Kreekal oli Eestisse akrediteeritud Varssavis resideeriv suursaadik Kimon A. Kollas. Tallinnas esindas Kreekat kindral -aukonsul Oskar Kerson (Suur-Karja 18).
Head suhted on Eesti ja Kreeka parlamentide vahel. 2. juunil 2003 loodi Riigikogus Eesti-Kreeka Parlamendirühm, mille esimeheks on Nelli Privalova. 2002. a. jaanuaris moodustati Kreeka Parlamendi juures Kreeka-Eesti sõprusgrupp, mille esimeheks on Theocharis Tsiokas. Kreeka Parlamendi Kreeka-Eesti sõprusgrupi delegatsioon külastas Eesti Riigikogu 2002. mais.

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Kreeka suhted on head ja arenevad stabiilselt . Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, majandusliku ja kultuurialase koostöö arendamine.
Kreeka, olles ise nii ELi kui NATO liige, toetas Eesti püüdlusi saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.

Majandussuhted

Eesti ja Kreeka majandussuhted on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Alates Eesti kutsumisest Euroopa Liidu liitumiskõneluste esimesse ringi on Kreeka majandusringkondade huvi Eesti vastu järk-järgult tõusnud.
Majandussuhete arendamisel on koostööperspektiivi (mere)transpordi- ja transiidi, sadamate ja laevaehitamise, kõrgtehnoloogia valdkonnas ning metsanduse ( puidutooted ) ja põllumajandustoodete alal. Eesti on huvitatud ka turismialasest koostööst, eelkõige Kreeka turistide toomisest Eestisse.

Kreeka kunst

Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid , et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid-jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliiviõli säilitamiseks.
Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 e. K. r olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid . Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Oma moodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele ja paluti neid. Sealt arenes välja ka arstiteadus , sest preestrid ravisid inimesi.

Arhitektuur

Kreeka arhitektuuri üle võime otsustada peamiselt kreeklaste templite ja avalike hoonete järgi. Need hooned valmistati kivist, sageli marmorist ja paistsid silma oma erakordse elegantsi ning iluga . Hoonete üksikuid osi värviti ja kaunistati skulptuursete kujutistega. Täiuslikem arhitektuurne toode on Parthenon - jumalatar Athena tempel, mis oli ehitatud Ateena akropolise tipule. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit . Lihtne dooria stiil, korintose stiil ja joonia stiil.
Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis . See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega.
Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas . Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt – baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.
Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised.

Skulptuur

Kõrgel tasemel seisis kreeklastel ka skulptuur . Kuulsaim kreeka kujur oli Pheidias . Oma loomingus kajastas ta kujukalt Ateena kõrgeima arengu ajastut . Pheidias kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju . Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune. Teine kuju oli troonil istuv Zeusi raidkuju. See asus Olümpias Zeusi templis. See kuju oli niivõrd kuulus, et iga kreeklane pidas tarvilikuks seda näha kas või ükski kord oma elus. Kreeka skulptorid Polykleitos , Praxiteles ja Lysippos püüdsid oma teostes edasi anda terve inimkeha ilu. Selle eeskuju nägid nad gümnastilistel harjutustel ja võistlustel, mis olid muistses Kreekas nii sagedased.
Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid . Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe.

Maalikunst

Kreeka maalikunst ei jäänud sugugi alla arhitektide ja kujurite saavutustele .
Ateenas oli isegi oma kunstigalerii.
Kreekas oli väga levinud vaasimaalimine. Vaasid olid varasematel aegadel geomeetriliste
ornamentidega. Aga u 6. sajandil e Kr sai väga levinuks mustafiguuriline stiil.
Hiljemalt u 530a e Kr hakati vaase maalima hoopis vastupidi. Kui mustafiguurilise stiili puhul maaliti punakaspruunile vaasipinnale musta värviga figuurid, siis uue stiili puhul maaliti taust mustaks, jättes figuurid katmata, seega punaseks. Selle stiili nimeks sai punasefiguuriline.
Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu.
Vaasimaalidel kujutati igapäevaelu ja ka müütide tegelasi. Vaasimaalid annavad väga hea
ettekujutuse, kuidas vanad kreeklased ehk hellenid elasid ja riietusid.
Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele
meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad . Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma.
7