Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HOTELLIJUHT AMETIJUHEND (0)

1 Hindamata
Punktid
Koostatud: ------------------------
Kinnitatud:-------------------------
____________________
juhatuse liige
HOTELLIJUHT AMETIJUHEND
Ametikoha nimetus: Hotellijuht
Asend tööandja struktuuris: Juhatuse alluvuses
Aruandekohustus: Juhatuse ees
Alluvad : Kõik Hotelli töötajad
Tegevdirektorit asendab: Hotellijuhi poolt määratud töötaja
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Hotelli tegevdirektoriga sõlmib ja lõpetab töölepingu Juhatuse liige
1.2. Hotelli tegevdirektor juhindub oma tegevuses:
- Eesti vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest
- Juhatuse otsustest
- kehtivatest eeskirjadest ja normidest
- Hotelli töösisekorraeeskirjadest
- käesolevast ametijuhendist
2. Põhiülesanded ja vastutusvaldkonnad
Hotellijuhi põhiülesanneteks on:
2.2. Hotelli strateegilise kava väljatöötamisel osalemine ja selle elluviimine .
2.3. Juhatuse poolt püstitatud müügi ja kasumieesmärkide täitmine.
2.4. Hotelli töö planeerimine, korraldamine, juhtimine ja kontroll.
2.5. Hotelli majandusaasta eelarve ja tegevusplaani koostamine ja juhatusele esitamine, eelarve täitmise tagamine ning eelarvele jooksva analüüsi eostamise korraldamine.
2.6. Olemasolevate teenuste ja toodete kvaliteedi ja tasuvuse kontrollimine, vajalike muudatuste planeerimine olemasolevate toodete ja teenuste arendamise strateegia piires ning vastavate muudatuste elluviimine.
2.7. Hotelli majandustegevuse korraldamine kinnitatud eelarve piires.
2.8. Hotelli personalipoliitika realiseerimise juhtimine.
2.9. Muude Juhatuse poolt antud kohustuste täitmine.
3. KOHUSTUSED
Hotellijuht on kohustatud:
3.1. Lahendama iseseisvalt Hotelli juhtimise ja majandamisega seotud operatiivseid küsimusi .
3.2. Kontrollima teeninduse kvaliteeti, planeerima koostöös allüksuste juhtidega teeninduse kvaliteedi tõstmiseks vajalikke tegevusi ja kontrollima nende efektiivsust.
3.3. Kontrollima Hotelli majandustegevuse efektiivsust, planeerima koostöös allüksuste juhtidega efektiivsuse tõstmiseks vajalikke tegevusi ja kontrollima nende elluviimist.
3.4. Kindlustama tervise- ja töökaitsealaste ja muude seaduste täitmise.
3.5. Kinnitama Hotellis kohaldatava töötasustamise süsteemi ning töötajate ametipalgad vastavalt Hotelli palgapoliitikale.
3.6. Kinnitama töösisekorraeeskirjad.
3.7. Töötama välja eriolukordades tegutsemise protseduurid ja kontrollima nende toimimist.
3.8. Kindlustama vajaliku informatsioonivahetuse Hotelli ja Juhatuse vahel.
3.9. Esitama Juhatusele Hotelli majandusaasta aruande.
3.10. Hoidma äri- ja teenindussaladusi.
3.11. Tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
3.12. Koheselt võtma tarvitusele abinõud ja teatama viivitamatult Hotelli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Hotelli majandustegevusega seotud asjaoludest Juhatusele.
4. ÕIGUSED
Hotellijuhil on õigus:
4.1. Esindada oma pädevuse piires Hotelli huve kõigis riigiorganeis, kohalikes omavalitsustes, suhetes teiste äriühingutega ja organisatsioonidega ning üksikisikutega.
4.2. Sõlmida ja lõpetada töölepinguid Hotelli töötajatega, kinnitada töötajate ametijuhendid ning kohaldada distsiplinaarkaristusi.
4.3. Käsutada eelarve piires Hotelli vara ja vahendeid, tagamaks Hotelli vara korrasoleku.
4.4. Sõlmida Hotelli majandustegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid ja kokkulepped iseseisvalt või anda volikirju Hotelli töötajatele selliste tehingute tegemiseks. Hotelli tegevdirektori volitused tehingute sõlmimiseks on määratletud Juhatuse otsusega.
5. VASTUTUS
5.1. Hotelli tegevdirektor vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud
töökohustuste täitmata jätmise eest seaduse või haldusaktiga sätestatud korras.
6. SUHTED JUHATUSEGA
6.1. Hotellijuht on aruandekohustuslik Juhatuse ees.
6.2. Hotellijuht oma igapäevases töös viib ellu Juhatuse otsuseid.
6.3. Juhatus annab Hotellijuhile volikirjad (kas lihtkirjalikus vormis või vajadusel notariaalses vormis), mis on Hotellijuhil vajalikud käesolevas ametijuhendis toodud ülesannete ja kohustuste täitmiseks.
7. ALLKIRJAD
Tööandja esindaja Töötaja
Olen tutvunud tööülesannetega ja kohustun neid täitma:
____________________ _________________________
HOTELLIJUHT AMETIJUHEND #1 HOTELLIJUHT AMETIJUHEND #2 HOTELLIJUHT AMETIJUHEND #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maria89 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

Ühinguõigus
Eksamikonspekt aines Ühinguõigus
49
doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed ­ omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ­ ÜHING ­ kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing ­ 2 tähendust ­ see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing ­ abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine ­ tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur

Ühinguõigus
Äriõiguse konspekt
47
docx

Äriõiguse konspekt

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse allikad nende v

Õigus
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT
85
docx

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo- ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing. Sih

Kategoriseerimata
Ühinguõigus
57
doc

Ühinguõigus

Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,

Õiguse entsüklopeedia
LEPINGUTE-KOGUMIK
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine
71
doc

Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine

Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun