Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viljandi kogudused (0)

1 Hindamata
Punktid
Viljandi Baptistikogudus
Ajalugu 20. sajandi alguses oli Viljandis kaks luteri kirkut, üks katoliku kirik ja vennastekogudus. Vennastekoguduses puhkes vaimulik ärkamine, mille tulemusena tekkis vajadus oma palvela järele. Nii alustatigi 6. mail 1907. aastal ehitusega ja sama aasta 30. septembril avatigi juba uus palvela. Hiljem ehitati ka torn, mis valmis 1910 . aastal. Kogudus oli väike ja loa saamine uue koguduse moodustamiseks Tsaari valitsuselt oli väga raske, siis liitis vend Peet Peterson ,kes oli koguduse esimeseks vanemaks , Viljandi koguduse Pärnu Baptistikoguduse alluvusse ja nii sai Viljandi kogudusest Pärnu Esimese Baptistikoguse osakond .
Koguduse töö Eesti Vabariigi ajal Viljandi Baptistikogudus sai iseseisvaks koguduseks alles Eesti Vabariigi ajal ja nii registreeriti see iseseisva kogudusena Eesti Baptistikoguduste Liidus 14. septembril 1919.a. Koguduse esimeseks vanemaks sai Peet Peterson, kes oli seda tööd siin juhtinud juba 10 aastat. Kahjuks ei saanud ta olla sellel tööpostil aastatki, sest Issand kutsus oma ustava sulase koju 6.septembril 1920.a. Uus periood koguduse elus oli üsna murettekitav, sest järgneva 20 aasta jooksul (1920-1940) oli kogudsel 6 vanemat. Aastail 1920-1922 teenisid kogudust Peet Saks ja Jaan Tomm , kumbki ainult aasta. Siiski peab tunnistama, et Jaan Tommi tegevus oli üsna viljakas. Alustati laulukoori ja pühapäevakooli tööga. Kogudusele loodi osakonnad Tarvastus ja Kõpus. Kui Jaan Tomm 1923.a. New- Yorki siirdus, jätkasid koguduse vanematena Karl Mühlberg ja Eduard Roasto (1923-1932). Kui Roasto 1933.a. Kohilasse elama asus, sai uueks koguduse vanemaks Peeter Vilbaste Tallinnast, olles koguduse juhiks kaks aastat. Koguduse vanema kohustetäitjaks jäi Karl Liigand, kes teenis kogudust kuni oma eluõhtuni. Karl Liigandi kõrval olid koguduse töös abiks laulukoori juhina Leeni Kull ja grupitöö juhtidena Leida Raid ( Tuhk ) ja Salme Kauge. Peale Liigandi surma jäi koguduse juhtimine õdede hooleks.
Koguduse tegevus Piiblitunnid Kristliku koguduse jaoks mängib Piibel üliolulist rolli. Piiblis sisalduva sõnumi ning õpetuse paremaks mõistmiseks ning sellega seonduvate küsimuste selgitamiseks ongi olemas Piiblitunnid. Koguduse piiblitund kujutab endast, nagu nimigi ütleb, kord nädalas Jumala Sõna ühisele uurimisele pühendatud aega. Ent piiblitund ei ole mõeldud üksnes koguduseliikmetele. Sellest võivad osa võtta kõik, kes tunnevad huvi Piibli ning selles sisalduva sõnumi vastu.
Koguduse kammerkoor Koor teenib oma kuulajaid, kinnitades neid usus ning austades Jumalat tema päästetöö eest Jeesuses Kristuses. Hetkel kuulub koori pisut üle viieteistkümne inimese. Pühapäevakool Pühapäevakool on koguduse poolt lastele pakutav õppevorm, kus igal nädalalõpul peetavates tundides õpitakse tundma Piiblimaailma ning elu tähtsamaid väärtusi (näiteks: mis on sõprus, miks ei ole hea valetada, miks peab austama oma vanemaid, miks on oluline andestada ja palju muud). Lapsed õpivad vanuse järgi jaotatud rühmades. Seal joonistatakse, volditakse, kleebitakse, mängitakse ning kuulatakse õpetaja poolt ette loetavaid ilmekaid piiblilugusid. Paar korda aastas korraldatakse lastele laagreid , mis kujutavad endast väljasõite looduslikult kaunisse kohta. Pühapäevakool on koht, kus lapsed saavad arendada oma sotsiaalseid oskusi nagu suhtlemine ning koostöö. Samas pakub selline õppimise vorm võimaluse rakendada kohapeal ellu kristlikke eluhoiakuid. Viljandi Baptistikogudus asub Uku 10 Viljandis. Iga pühapäev on seal kell 10 jumalateenistus ning igal reedel kell 18 on noorteõhtud.
EELK Viljandi Jaani kogudus
Koguduse elu Pärast seda, kui Viljandi Jaani kirik nõukogude võimude poolt 1952. aastal suleti ja kaubalaoks muudeti, liideti kogudus Viljandi Pauluse kogudusega. Pärast laulvat revolutsiooni ja Eesti Vabariigi taassündi taastati 1992. aasta maikuus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Jaani kogudus. Väikesest initsiatiivgrupist on 17 aastaga kasvanud aktiivne ja elujõuline linnakogudus, kus käesoleva aasta jaanuarikuu seisuga oli 1717 liiget (sh ristitud lapsed). Liikmesannetajaid oli möödunud aastal 349. Viljandi Jaani kogudust teenib alates 1. aprillist 2005 õpetaja Marko Tiitus.
Kristusekeskne kogudus
Kogudus saab oma ülesanded ja väe ülestõusnud Kristuselt, kes igal pühapäeval teenib oma rahvast Sõna ning Püha Õhtusöömaaja kaudu. Pühapäevane missa on koguduseelu süda.
Nooruslik kogudus Tänu sellele, et pärast koguduse taastamist on meiega igal aastal liitunud läbi leerikooli palju noori, moodustavad kõige arvukama vanuserühma meie liikmeskonnast 21-35- aastased inimesed.Korraldatakse noortele peredele ja lastele,aastas 8-9 perejumalateenistust koos lastekirikuga.
Avatud kogudus Jaani kirik on aastaringselt köetav, puhas, valge ja hubane. Ei avata pühakoja uksi vaid kord nädalas, vaid peaaegu iga päev. Koguduses tegutseb kolm koori, aastas toimub 50-60 erinevat kontserti, kaks korda aastas korraldatakse leerikooli. Suveperioodil (15.05-15.09) on kiriku uksed avatud iga päev. Teeniv kogudus Jaani koguduses tegutseb 10-liikmeline diakooniatöö toimkond , tehakse kodukülastusi, korraldatakse eakate pärastlõunaid ja jõululõunaid. Lisaks üksikute koguduseliikmete teenimisele on koguduse missiooniks kogukonna teenimine . Lisaks koguduse koduleheküljele internetis ja kiriku teadetetahvlile antakse iga kuu välja koguduse Sakala. Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Jaani kogudus asub Pikk 6 Viljandi.
EELK Viljandi Pauluse kogudus
Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Pauluse kogudus on luterlik kogudus Viljandis. Kogudus kuulub Viljandi praostkonda. Koguduse õpetaja on Mart Salumäe, organist Aaro Tetsmann. Juhatuse esimees on Toivo Vilumaa. Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Viljandi Pauluse kirikus. Viljandi Pauluse kogudus asub kiriku 5, Viljandi.
Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus
Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus on kristlik kogudus, mida tuntakse eelkõige hingamispäeva pidamise tõttu nädala seitsmendal päeval - laupäeval. Koguduse tehnoloogia on üldjoontes sarnane teistele evangeelsetele kogudustele, õpetades kolmainsust, Piibli eksimatust jmt. Koguduse eriomasteks õpetusteks on õpetus surmast, kui unest ja Kristuse teise tuleku eelsest kohtust. Kogudus propageerib ka tervislikke eluviise, toitumuist, usuvabadust ning suhteliselt konservatiivseid eluviise. Adventkoguduses on kolmeastmeline vaimulike ordinatsioonisüsteem(diakon, kogudusevanem ja pastor ) .
Seitsme päeva adventistide Viljandi kogudus asub Uku 11a, Viljandi.
Viljandis on veel kogudusi: Eesti Jehoova Tunnistajate Viljandi kogudus(Kevade 1a, Viljandi) Viljandi Evangeelne Uue Elu kogudus( Külvi 20, Viljandi)
Viljandi kogudused #1 Viljandi kogudused #2 Viljandi kogudused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piiga94 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Minu Eesti - Minu kirik
31
odt

Minu Eesti - Minu kirik

aastal" - nii oli kirjutatud Vara kooli koduleheküljel (http://www.vara.edu.ee/ajalugu-1/vara-kooli-ajaloost), kuid kust need andmed pärit on, ei õnnestunud selgeks teha. 19 Maateadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 20 http://www.vara.edu.ee/ajalugu-1/vara-kooli-ajaloost 9 1860. aastal, kui vallad asutati, hakkas vald kooli ülal pidama. 21 KOGUDUSEST Vara Brigitta kogudus kuulub Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja on teadaolevalt üks kahest kirikust Eestis, mis on pühendatud Rootsi pühakule Brigittale (teine on Pirita klooster Tallinnas). 22 Eri aegadel on Vara kirik olnud rohkem või vähem seotud teiste piirkondadega. Näiteks on teade, et "17. aastasaja keskel ühendati Vara Äksiga. Kuid aastasaja lõpul sai Vara endale iseseisva kirikuõpetaja ja liideti 1707. aastal uuesti Maarja-Magdaleenaga."23 19. sajandil oli ta Maarja-Magdaleena

Ajalugu
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

rihmadega. Kalapüügil kasutati võrku. Liigeldi paadiga. Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Oletuse aluseks on Pulli asulast leitud mustast tulekivist leid: taolist tulekivi Eestis looduslikult ei esine, kuid sellise tulekivi leiukohad asuvad ka Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Asustuste kujunemine Eestis Keskaegse Eesti asulad Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil. Selleks ajaks oli asustatud praktiliselt kogu Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse

Kultuurilugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

mõjutusi ratsionalistlikust mõtteviisist, st õpetajad andsid usus edasi vaid seda, millest mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline. Roth ostis endale täna naise kaasavarale Valgjärve mõisa, mille ta aga lühikest aega enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks. 1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma auliikmeks. "Joh. Ph. Von Roth oli lühikene, tugeva kehaga ja tulise loomuga mees, kõik tema liigutused ja ta terve tegumood olivad täis elavust. Hommiku vara kell 4 üles tõusta ja

Sotsiaalteadused
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun