Toompark (0)

TOOMPARK

Eesti pargid on oma pika eksisteerimise vältel üle elanud mitmeid perioode ja läbi teinud pika katseaja . Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta­ valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud – kõik need olukorrad on parkidele nega ­tiiv­set mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige ka­su­tamine.
ÜLDIST TOOMPARGIST:
Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl­mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut. Park piirneb bastionide haljasvööndit piirava ringpuiesteega ehk siis Toom­puiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aas­tal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn Schnelli tiigi ümber, juba see teeb pargi väga eriliseks , sest mujal on kaitsekraavid täi­de­tud ja siis park rajatud. Tiik sai oma nime sellel alal kunagi eksisteerinud Tallinna linnaaedniku Schnelli aiaäri järgi. Suuremaid korrastustöid praeguse Toompargi alal alustati 1907. aastal, mil vallile istutati hobukastaniallee ning sellest Toompea poole hõberemmelgaid, samuti kujundati Balti jaama poole jääv ala. Enne pargi rajamist oli see ala kasutusel linlaste heinamaana. 1926 –29 rajati Toompea nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion kesklinnas töötavatele koolide jaoks. Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par­gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro “Puhkaja” ja Anton Soansi kujundatud pursk­ kaev . Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maa­li­li­selt lookleva vallikraav , kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest. Toompargis, kui klassikalises maastikuaias avanevad võluvad perspektiiv ­vaa­ted, lisaks veel ka veepeegeldused - sajandivanune Toompark on tüüpiline maastiku­aed.
TAIMESTIK :
Toompark on väga liigirikas park, algselt rajati toompark lehtpuu kompositsioo­ni­ga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise ser­va põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajan­di algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puit­taimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puit­tai­mede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läi­ki­vat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik, Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomi ­le­hi­se õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharuli­sed), “leinasaared”(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, “vihmavarjujalakas”(Pika Her­manni jalami juures), mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisun­dis torkavate kuuskede rühm. Mõõtmetelt tähelepanuväärsed on lääne pärn (Ü=316 cm), harilik pärn (Ü=385 cm), tömbilehine viirpuu (Ü=104 cm). tänaseni säilinud kiviktaimlas võib kasvavatest taimedest esile tuua suurt hariliku jugapuu kultivari, rippuvate okstega arukaske, lähedal kasvavaid alpi ja harilikku kuldvihma , rohttaime­dest on säilinud bergeeniad, iirised ja muud sibullilled . Endise 24.detsembri üles­tõu­su­monumendi kohale on rajatud uus kiviktaimla, kus valitsevad madalad põõsad nagu näiteks põõsasmaranad , enelad, pinnakatte püsililled ja kõrrelised.
HOOLDAMINE:
Kuna muru on pargikujunduses üks tähtsaim põhielement, siis on ka selle hool­damine vaata et kõige tähtsam. Toomparki katab tallatav muru st. et pargi külas­ta­jatel on luba kõndida ja istuda ka murul . Muru niidetakse ja väetatakse regulaarselt.
Üheks teiseks Toompargi pilgupüüdjaks on põlispuud remmelgad. Et nad säiliks tuleb puu kuivad, viga saanud ja haiged oksad eemaldada, mis on ka pargikülastajate ohutuse huvides.
Toompargis on väga suur osa puittaimedest põõsaste all. Põõsaste hooldamine on enamasti nende tagasilõikamine, et nad ei metsistuks ja et dekoratiivsed põõsad säilitaks või isegi suurendaks oma õiterohkuse.
KASUTATUD MATERJAL:
“Tallinna bastionid ja haljasalad” – R.Kenkmaa, G. Vilbaste, 1965
Kadrioru Pargi raamatukogu märkmed
“Eesti pargid.1” – O.Abner, 2007
Puhke ja pargimajanduse konspekt 2.osa