EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU (0)

5 VÄGA HEA

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU
SISSEJUHATUSEKS
Eesti looduskaitse ajaloos eristatakse peamiselt nelja perioodi:

Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918)

Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940)

Okupatsiooniperiood (1940-1991)

Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-)
KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918)
Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul ( 1297 ), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie . 1644. aastal avaldas Urvaste pastor „ Pikse palve “, kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele , mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele.
Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853 . Aastal asutati Eesti Loodusuuijate Selts, mis tegeles loodus uurimisega ning looduskaitse arendamisega. 1910 . aastal loodi Eesti esimene – Vaika looduskaitseala , Artur Toomi eestvedamisel ning Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913. aastal asutas Hrebtov Saaremaa Loodussõprade Seltsi.
EESTI I ISESEISVUSAEG (1918-1940)
1920. aastal loodi Loodusuurijate Seltsi juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärgiks oli võtta erinevaid mälestisi kaitse alla üle kogu Eesti, selle esimees oli professor Bucholtz. Neli aastat hiljem hakati järjest juurde looma looduskaitsealasid, näiteks Abruka, Kastre-Peravalla, Harilaid jt. Koos Eesti riigi arenguga arenes ka looduskaitse, loodi propageerivad ajakirju, „Eesti Loodus“, „Loodus“, „Loodusvaatleja“ jt. Esimene looduskaitseseadus , mis reguleeris looduse kaitset kaitsealade piires kui ka väljaspool neid, võeti vastu 1935. aastal, samal aastal asutati ka Riigi Looduskaitse Nõukogu. 1936. aastal alustas G. Vilbaste tööd kui esimene riiklik looduskaitse inspektor ning lõi ka esimese kaitse all olevate objektide loendi, algatas nende tähistamise ning lõi usaldusmeeste võrgu. Kaks aastat hiljem võeti vastu II Looduskaitseseadus, mis laienes muuhulgas ka turismile ja kodukaunistustele.
OKUPATSIOONIPERIOOD (1940-1991)
Kuna sõjad olid oma töö teinud, jäi mõneks ajaks unarusse ka looduskaitsega seonduv tegevus. Aastal 1955 alustas oma tegevust Teaduste Akadeemia Looduste Komisjn, eesotsas professor Erik Kumariga. 1957. aastal võeti vastu III Looduskaitseseadus, loodi veel 32 looduskaitseala ( Nigula , Matsalu, Viidumäe), neid ühendas riiklik Looduskaitse Valitsus. Aasta hiljem asutati Tartus esimene kohalik üliõpilastele mõeldud looduskaitse organisatsioon . 1966. aastal loodi Eesti Looduskaitse Selts, väärtustades rahvalikku loodust ning kultuuripärandit. Viis aastat hiljem asutati NSVL aladele esimene rahvuspark – Lahemaa , lisaks laienes Vaika Looduskaitseala, Vilsandi Looduskaitsealaks. Aastal 1973 ilmus esimene käsiraamat, millel oli 836 lk, 296 illustratsiooni, toimetajaks oli Erik Kumari. 1979. aastal koostati Eesti Punane Raamat, kolm aastat hiljem ilmus see rahvaväljaandena. Esimene looduskaitseprogramm võeti vastu Ülemnõukogu poolt 1988. aastal, käsitledes looduskaitse peamisi printsiipe. 1990. aastal loodi esimene biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti Saarestiku), olles suurim Põhja-Euroopas.
EESTI PRAEGUNE KESKKONNAPOLIITIKA (1991-)
1991. aastal asutatakse Eestimaa Looduse Fond, mis põhineb ühiskondlikul looduskaitsel.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

next1940 Õppematerjali autor

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU EESTI LOODUSKAITSE loodus kaitseala looduskaitseala looduskaitseseadus

Sarnased õppematerjalid

doc

Looduskaitse ajalugu Eestis

1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu

Bioloogia

doc

Keskonnakaitse konspekt

ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

odt

Keskkonnakaitse eksam

Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS- 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” 1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire *1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala.

Keskkonna kaitse

pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8

Keskkonna ja loodusõpetus

doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks:  loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse,  tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise,  maastikukaitse ja hooldus  väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.

Keskkond

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg - looduskaitse kui hiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid,seltsid) teadusliku loodushoiu algus - looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks

Keskkonna kaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö) Looduskaitse ideede areng:

Keskkonnakaitse

odt

Looduskaitse, referaat

Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele

Bioloogia

Rohkem sarnaseid