Optometristi füüsikalised ohutegurid (0)

Füüsikalised ohutegurid on:
müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus
(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja
elektromagnetväli;
õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal
õhurõhk;
masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse
puudused;
kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Optometristi füüsikalised ohutegurid
Müra- töötajat häiriv või tema tervist
kahjustav heli.
Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle.
Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui
80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada
kuulmiskaitseid.
Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
Optometristi müraallikad:
Töötavad masinad ja arvutid;
Printer;
Trükkimine;
Helisev telefon;
Rääkimine klientidega;
Ventilatsioon;
Väljastpoolt tööruume tulev müra;
Müra mõjud
Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates
kuulmiselundit ja peaaju.
Ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus.
Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese
psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime,
tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja
muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb
mälu.
Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb.
Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt
vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad
müra puhul peened veresooned.
Müra võib ergutada tööle.
Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid.
Müra vältimine
Isikukaitsevahendid.
Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on
mitu erineva paksusega klaasi.
Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse
40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama.
Seinte või lae katmine helineelavate poorsete materjalidega
vähendab müra kuni 10 dB.
Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse.
Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga.
Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis
viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis
suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle
puudumisel tuleks tööruumist väljuda.
Vibratsioon-tahke keha mehaaniline
võnkumine
Üldvibratsioon ­ mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja
kehale
Kohtvibratsioon ­ mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja
kindlale keha piirkonnale näiteks kätele
Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja
lihaskonna mehaanilises mõjutamises.
Töötamine vibratsioonitingimustes on keelatud noorukitel alla
20.a, rasedatel, vaimuhaigetel, kesk- ja sisekõrvakahjustusega
isikutel.
Optometristi vibratsiooni allikad
Masinad;
Majas tehtavad ehitustööd;
Vibratsiooni mõju
Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikseid veresooni.
Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte
spasm, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt
valgeks, väheneb valutundlikkus piirkonnas.
Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad : pearinglus ja peavalu,
kuulmise- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni
häired, väljasirutatud käte värisemine.
Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire
väsimine.
Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite
häired: mao limaskesta põletikku (gastriiti), soolemotoorika
häireid ja haavandtõbe.
Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud
suguvõimetust.
Vibratsiooni vältimine
Vibratsiooniallika vibratsiooni vähendamine;
Vibratsiooni ülekandumise vähendamine allikalt kasutajale;
Protsessi muutmine, mille käigus vähendatakse tööd
vibratsiooniallikaga või kasutades väiksema vibratsiooniga
vahendeid;
Isikukaitsevahendid.
Elektromagnetväli- väli, mille tekitavad elektrilaengud ja
mis omakorda mõjutab elektrilaenguid
Koosneb elektriväljast ja magnetväljast, mis moodustavad
terviku.
Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku
elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat
elektrimasinat ja -kaablit.
Elektromagnetväli on igal pool kus elektrit toodetakse ja
kasutatakse.
Optometristi elektromagnetväljad
Elektriseadmed;
Seintes olevad kaablid;
Valgustid;
Mõjud
Võib tekitada ülitundlikkust.
Võib tekitada naha või silmade ärritust ning punetust.
Elektromagnetvälja kogunev tolm kahjustab silmi, nina ning suu
limaskesti.
Inimestel, kes elavad või töötavad tugevama magnetvälja
läheduses, suureneb risk haigestuda leukeemiasse ja
ajukasvajate oht.
Elektromagnetvälja vähendamine
Peab kontrollima vähemalt kord 3 aasta jooksul raadiosageduslike
seadmete kiirgusvälja taset.
Tuleb võtta tarvitusele abinõud töökoha elektromagnetilise
kiirguse vähendamiseks võimalikult madalale tasemele;
Märgistama ohtlike raadiosageduslike kiirgusväljade piirkonnad
asjakohaste ohutusmärkidega;
Vajadusel , andma töötajale asjakohased isikukaitsevahendid;
Valgustus- optiline kiirgus mis
kutsub esile nägemisaistingut.
Nähtav valgus 380-780nm.
Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös
kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal.
Tööruumi valgustuse puhul on olulised sealsete pindade
peegeldumistegurid, kuna neist sõltub valgustatus ruumis.
Optometristi valgusallikad
Aknast paistev loomulik valgus;
Kunstlik valgus, ruumide valgustamiseks;
Silmade testimisel kasutatavad lambid;
Valgust kiirgavad kuvarid jm tehnika.
Mõju
Ebapiisav valgustus võib suurendada õnnetuste ohtu või sundida
töötajaid ebamugavasse poosi, et oma tegevust selgelt näha.
Liiga ere valgustus võib pimestada ning põhjustada silma
sidekestade ärritust.
Vilkuv ning värelev valgus võib põhjustada ärritust ja füsioloogilisi
nähtusi nagu peavalu, halb enesetunne jms.
Mõjude vähendamine
Kasutada võimalikult palju loomuliku valgust.
Töökohta peaks valgustama üld- ja kohtvalgustid.
Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses vähendab
läikimise ja pimestamise probleemi.
Halogeenlampide valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem kui
hõõglampidel.
Enamasti on töökoha eri piirkondades vajalik erinev valgustatus.
Kuvari ekraan peab olema valgustatud nõrgemini kui töölaud,
klaviatuurile on vaja rohkem valgust ja paberile kõrval veelgi
rohkem.
Mikrokliima- õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine,
soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas
ümbruses.
Kaasaegsetes tingimustes töötab inimene suhteliselt stabiilse
mikrokliimaga ruumides.
Sobiv temperatuur istuval tööl on 18-24 kraadi.
Sobiv temperatuur istuval tööl kerge käsitsitööga: 16-22 kraadi.
Seisev asend kerge käsitsitööga: 15-21 kraadi.
Seisev asend raske käsitsitööga: 14-20 kraadi.
Füüsiliselt raske töö: 13- 19 kraadi.
Normaalne õhuniiskus on 30-70%
Ebamugavust tekitab õhuliikumine kiirusel üle 0,3 m/s.
Optometristide mikrokliimat
mõjutavad tegurid
Konditsioneerid,
Klientide pidev liikumine,
Avatud aknad,
Välistemperatuur,
Sisetemperatuur,
Õhuniisutaja või niiskusekoguja olemasolu,
Elektroonika soojuskiirgus.
Mõjud
Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust
märgatavalt vähendada.
Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö
motivatsioon.
Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See
tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat
mõju.
Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma
limaskesta ärritust ning suurendab staatilise elektri võimalust
(südamehäired, seadmete häired jne).
Liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese
lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha
ainevahetusprotsessid.
Mõjude vähendamine
Paigaldada seadmed mis võimaldavad muuta ja kontrollida
mikrokliimat.
Vältida tuuletõmbusi.
Piirata aega, millal töötajad peavad olema väga soojas või väga
külmas temperatuuris.
Muud tegurid
Masinate ja seadmete liikuvad või teravad
osad, kukkumis- ja elektrilöögioht ning
muud samalaadsed tegurid.
Muud tegurid optometristidel
Töövahendite poolt tekitatavad mehaanilised vigastused.
Liiga väiksest ruumist tingitud asjade otsa komistamine.
Rikkiläinud tehnikalt elektrilöögi saamine, tehnika süttimine.
Hooletusest tingitud vigastused.
Vältimine
Teha piisavalt puhkepause et vältida hooletust.
Käsitleda tehnikat ettevaatlikult ning nõuetekohaselt.
Paigutada asjad ruumis võimalikult optimaalselt.
Tagada piisav valgutus, et vältida kukkumist.
Vältida libeduse ohtu põrandal.
Tellida pidevaid kontrolle tehnikale, et vältida selle katki
minemist.
Aitähh
Kas küsimusi on?
Kasutatud kirjandus:
Kulo , K. (2003). Füüsikalised ohutegurid.
http://
www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida
(17.03.2012)
Tööinspektsioon Töökeskkonna ohutegurid
http://www.ti.ee/index.php?page=796& (18.03.2012)
Saks, O., Vilbaste, M., Kinnas, S., Kepler, K. (2010) Töökeskkonna
füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine.
http://
www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T%C3%B
(18.03.2012)