Jõhvikas (0)

Jõhvikas - rahvakeeli kuremari , karbalad, pluukna ja rabamari.
Harilik jõhvikas on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas , pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht.
Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets’is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal.
Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte , USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha .
Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad , pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või - peenar . Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika , talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail .
Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi. Jõhvikas vajab palju valgust ja ei talu kuivust ja kevadist päikest. Kuival suvel tuleb teda kindlasti kasta, soovitavalt vihma- või tiigiveega. Väetamisega tuleb olla väga ettevaatlik ning lumeta külma ja kevadpäikese eest kaitsta näiteks kuuseokstega.
Jõhvikas õitseb jaanipäeva paiku väikeste õrnroosade õitega. Sel ajal on peenar väga dekoratiivne . Punased marjad valmivad augusti lõpus või septembris. Peale taimede istutamist saab esimese saagi 4.-6.aastal.
Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve, ei pea kogu saaki kohe moosiks keetma , pigem kasutame seda pikema aja jooksul jookides või söökides. Jõhvikaid säilitatakse vesihoidisena või sügavkülmutades. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape .
Jõhvikad on väga tuntud ja armastatud ravitaimed. Oluline on marjade suur vitamiinide sisaldus, suur kaaliumisisaldus (südame- veresoonkonna haiguste puhul kasulik, alandab vererõhku), bakteritsiidsed omadused jne. Ameerika keemikute viimase aja uurimused kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja südameveresoonkonna haiguseid.
Sordid
Meie kodumaised sordid on hariliku jõhvika sordid, mis Nigula looduskaitsealal aretatud looduslike kloonide valiku teel. Välja on selekteeritud koduaias kasvatamiseks mõeldud kuus sorti. Jõhvikasordid on oma nimed saanud rabade järgi, kust algmaterjal on toodud:
« Kuresoo » – varavalmiv tumepunane, piklik, läikiv suur mari. Valmib augusti lõpul.
«Nigula» – keskvalmiv, läikivpunane, piklik, suur mari. Valmib septembri esimesel nädalal.
«Maima» – keskvalmiv, helepunane piklik mari.
«Soontagana» – hilisvalmiv, lillakaspunane, lapik , tugeva vahakirmega, suur mari.
«Virussaare» – hilisvalmiv, roosakaspunane, ümmargune. Kobaras rohkem marju kui teistel.
«Tartu» – tumepunane, ümarpirnjas, tugeva vahakirmega, suur mari.
«Soontagana» ja «Virussaare» on suure saagikusega ning hakkavad vilja kandma 2-3 aastat pärast pikeerimist. Nad on vähenõudlikud. Marja alumine külg on kaua valge kuid seistes värv ühtlustub. Mari ei säili kaua. «Kuresoo», «Nigula» ja «Maima» on meeldiva värvusega ja marjad säilivad kauem. Suurtootmiseks soovitatakse 'Maima' ja 'Virussaare' sorte, mis taluvad paremini kevadpäikest. Koduaedadele sorte 'Kuresoo', 'Nigula' ja 'Tartu'.
Meie koduaedades kasvatatakse ka Ameerika suureviljalist jõhvikat. Suureviljaline jõhvikas onh põnevam, sest marjad on suuremad ja mahedamaitselisemad ning neil on rohkem viljaliha. Eestis sobivad koduaias kasvatamiseks varajased sordid, näiteks ' Early Black ', 'Stankavich', 'Beaver', 'Ben Lear '. Külmal suvel valmivad marjad ainult kile all.
Taimede kasvatamine
Jõhvikate kasvatamiseks ei pea koduaeda rajama sood , küll aga vajab jõhvikas spetsiifilist kasvukohta – happelist mulda, palju valgust ja niiskust. Sellised tingimused saab luua turbapeenras.
Kõige lihtsam viis on rajada kõrgpeenar, mis ääristatakse prusside, liiprite, puupakkude, maakivide või turbapätsidega. Kellele tõstetud peenar ei meeldi võib turbapeenra maa sisse ehitada. Ka jõhvikale meeldib selline kasvukoht paremini, sest kõrgpeenras kipub ta kuivale jääma. Happeline ja neutraalne pinnas tuleb mõlemal juhul geotekstiiliga üksteisest eraldi hoida. Turvas või turbapätsid tuleb kiht-kihihaaval kinni tallata ja lõpuks ohtralt kasta (läbimärjaks). Liigkuivad turbapätsid tuleks enne ehitamist veevannis leotada.
Tootmispõlluna võib kasutada ka ammendatud freesturbavälja. Freesturbaväljale on taimede istutamine lihtne, sest pinnast ei ole vaja ette valmistada
Jõhvikataimed istutatakse peenrasse tavaliselt mai esimesel poolel. Taimede vahekaugus võiks olla 20×20 cm kuni 20×30 cm. Jõhvikaid saab külvata ka seemnetega.
Taimede hooldus
Jõhvikapeenar tuleks rajada päikeselisele kohale. Jõhvikaid igihalja taimena ohustab kõige rohkem talvine päike ja külm, kui parasjagu ei ole lund, mis jõhvikataimi kataks. Koduaias tuleks jõhvikapeenrale talveks peale panna varjutuskangas, kuuseoksad ja/või katteloor .
Jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed maha visata . Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua enne talve puituda ning kahjustuvad pakasega . Väetamise kohta on erinevaid soovitusi - näiteks väetada vaid „sügisväetisega“, rododendronite väetisega, kristalliiniga, fosforväetistega. Mitte mingil juhul ei tohi väetada lubiainetega (tuhk, klinkritolm) ega kloori sisaldavate väetistega!
Põuasel perioodil on kastmine hädavajalik. Kasta võimaluse korral alati õhtuti. Kastmiseks on sobivaim vihma- ja tiigivesi või kraanivesi , millele on lisatud sidrunimahla või veidike sidrunihapet.
Olulisi haigusi ja kahjureid Eestis täheldatud ei ole.
Kasutatud kirjandus:

1) Aed ja Kodu „ Aednik soovitab : milliseid metsataimi võiks kasvatada koduaias“ 21.06.2011

http://aedjakodu.tarbija24.ee/477356/aednik-soovitab-milliseid-metsataimi-voiks-kasvatada-koduaias/ (17.12.2012)

2) Aed ja Kodu „Kaks pilti –vaata, kuidas rajada turbapeenart“ 28.03.2011 http://aedjakodu.tarbija24.ee/409742/kaks-pilti-vaata-kuidas-rajada-turbapeenart/ (17.12.2012)

3) Aed ja Kodu „Metsamarju saab edukalt kasvatada ka koduaias“ 12.09.2011

http://aedjakodu.tarbija24.ee/560928/metsamarju-saab-edukalt-kasvatada-ka-koduaias/ (16.12.2012)
4) Calmia Istikuäri „Jõhvikas“ http://www.calmia.ee/mari2.html (16.12.2012)
5) Eesti Entsüklopeedia „Jõhvikas“ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5hvikas3 (17.12.2012)
6) Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus „Metsamarjade kasvatamine“ http://www.pikk.ee/valdkonnad/maaettevotlus/mitmekesistamine/metsamarjade-kasvatamine/iseloomustus (17.12.2012)
7) Hansaplant „Metsamarjade kasvatamine koduaias“ http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=935 (17.12.2012)
8) Hortes „Aednik soovitab: Metsataimede kasvatamine koduaias“ 09.07.2010 http://www.hortes.ee/?op=body&id=13&art=220#art220  (17.12.2012)
9) Metsa Talu „Kultuurjõhvikas“ http://www.taimed.ee/index.php?page=91 (17.12.2012)
10) Räpina Aianduskooli kodulehekülg, õppematerjal „Jõhvika- ja mustikakasvatus“ 20.01.2005, uuendatud 10.11.2011 http://ak.rapina.ee/jaan/e-ope/mar_kasv/fail/6metsam/metsamarjad10.html (16.12.2012)
11) Vikipeedia „Harilik jõhvikas“ http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_j%C3%B5hvikas (17.12.2012)
4