Skandinaavia keskajal Sisukord Skandinaavia ühiskond Normannid LääneEuroopas Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Stavekirke Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavia ühiskond Põlluharimine Karjapidamine Küttimine Kalapüük Jõukas ülikkond Vabad inimesed bondid Tingid alltingid Konungid Skandinaavia ühiskond Meresõidu ja kaubavahetuse suurenemine juhused rünnakud Maapuudus Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus
Skandinaavia ruunikiri Ruunid Ruunid on germaani eeskuju järgi loodud kandilised skandinaavia kirjamärgid. Ruunikiri võeti kasutusele hiljemalt III sajandil Taanis, kust see levis edasi mujale Skandinaaviasse Ruunitähestik Ruunitähestik ehk futhark koosnes algselt 24 tähest. Viikingiaja alguseks oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. Enamus ruunitekstid olid väga lühikesed ja koosnesid ainult nimest või ühest lühikesest lausest. Ruunikivid Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku.
Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. Viikingiaja lõpp Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus rahvusvaheline kaubandus ning kuningad pidid tagama kaubateede ohutuse. Omaalgatuslike viikingiretkede aeg oli läbi. Tänan tähelepanu eest!
·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik
10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26
Seminar I 1. Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt? Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias. York, mis oli viimasena viikingite võimu all, langes lääne-sakside dünastiale 954. aastal. Ametlik viikingiaja lõpp 1066. a. Kui Norra kuninga Haraldr Hrsrsi katse Suurbritanniat vallutada ebaõnnestus ja ta langes Stamford Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2. Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsejatega? Rüüstamine tekitas kohalike seas palju pahameelt 3. Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta? Kelle
skorbuut,liigesepõletik,hambakaaries,luumurrud.Luumurrud olid õnnetusest,mitte vägivallast.Haigused toidust.Nooremal pronksiajal valitses üksiktaluline asustus,kujunes välja põllumaa eraomandus,see tõi kaasa varandusliku ebavõrdsuse.Eel-rooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvanes varanduslik ebavõrdsus.Jäeti maha vanad kindlustatud asulakohad,rajati uusi linnuseid. Linnused.Rohkem hakati rajama 8.saj.Paljud neist asustatud kogu viikingiaja,mil tugevdati kaitseehitusi.Keskmisest rauaajast ja viikingiteajast teada üle 40 linnuse.Asukohad järsud nõlvad,künkad.Linnuse külgedele palkidest kaitseseinad.Vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati liivahunnikud.Vallist väljapool kraav.8-11 saj paljud linnused asustatud.Kujunesid linnusasula kompleksid.Suur sõja ja röövhetkede oht.Relvad-võitlused. Ühiskond.Keskmine rauaaeg-palju muutuseid asustuslaadis ja sotsiaalsetes suhetes.Kujunes külaühiskond
1890.aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realism asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. E.Werenskiold ja THEODOR KITTELSEN (18571914) lõid tänaseni mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. Norra maalikunstnik ja graafik GERHARD MUNTHE (18491929) püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890.aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega. Munthe stiil mõjutas ka teisi Põhjamaid. Norra arhitektid uurisid keskaegseid
juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. AUBREY BEARDSLEY (must-valge graafika). 3. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule
Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingiaja lõpp Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigus võtsid kuningad vastu ristiusu ning sundisid alamaid sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa. Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite"
olid sageli ääristatud pronksspiraalidega. Vööd, ka mõõgavööd olid kaunistatud pronksnaastudega. Vööl oli alati pronksplekiga ääristatud noatupp noaga. Erinevalt Skandinaavia viikingitest kandsid Eesti mehed palju sõrmuseid ja käevõrusid. Kui balti rahvastel olid spetsiaalsed sõjameeste käevõrud, siis Eestis kandsid mehed enamuses samu käevõrutüüpe kui naised (ainult spiraalkäevõru ja Saaremaa tüüpi käevõru ei esine kunagi meeste haudades). Viikingiaja alguses kinnitasid mehed keepe rõngaspeanõeltega. 10. sajandil muutusid rinnanõelad vaid meeste eheteks ja mehed hakkasid pruukima kuubede ja särgiesiste kinnitamiseks hoburaudsõlgi. Meeste peakatete kohta on meil väga vähe andmeid. Liivi laibamatustes esinevad vahel nahast ja riidest pronksspiraalidega ehitud mütsid. Naiste rõivad Sarnaselt naabermaadega kuulus eesti naise riietusse linane (talvel villane) särk, mida kattis villane varrukateta umbkuub ehk kleit
See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimliku, kosmopoliitilised teemad. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki seega norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Näiteks Kosilased, Allmaa hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen-Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7
Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja- Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all.
kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989 · "Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995 · "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Olion, Tallinn 1996 · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000 · "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002 · "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003 · põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005 6 Romaanitriloogia ,,Kristiina lauritsatütar" Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist.
Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul
leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. 4.2 Viikingite aeg (umbes 8001050) Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all.
. 2.Lõunanaabrid-Tugevamaid vastaseid lõunas oli Leedu, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki.Suhted ei olnud kõige paremad. 3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1
. 2.Lõunanaabrid-Tugevamaid vastaseid lõunas oli Leedu, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki.Suhted ei olnud kõige paremad. 3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1
Peamine oli siiski põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti raudesemete valmistamine. Tehti vikateid, nuge, sirpe, kirveid. Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära
Linn paikneb Fyni saarel Odense jõe kaldal. Odenses asub 18 000 tudengiga Lõuna-Taani Ülikool, Syddansk Universitet. Linn on tuntud kirjanik Hans Christian Anderseni sünnikohana. Odense oli Fyni maakonna keskus. 2.1.1.1 Ajalugu Odense nimi tuleb sõnadest Odins Vi, 'Odini pühamu', mis on seotud seal viikingiajal asunud paganliku Odini kultusepaigaga. 980ndatel ehitas kuningas Harald Sinihammas Odensesse geomeetrilise ringvall-linnuse (Nonnebakken). Viikingiaja lõpus kujunes Odense linnaks, seega on ta üks Taani vanimaid linnu. Esmakordselt mainitakse Odenset 988. aastal, kui Odensest sai piiskopkonna keskus. Aastal 1086 mõrvati Odenses Taani kuningas Knud IV, kes kuulutati aastal 1101 pühakuks. Tema säilmed asuvad Püha Knudi kirikus, mis on Odense toomkirik. Keskajal sai linnast seetõttu populaarne palverändurite sihtkoht. Linnaõigused sai Odense arvatavasti 13. sajandi alguses. Aastal 1240 laastati linn kodusõjas.
Läänemere idaranna elanikele. Kasutades terminit `viikingid' selle laiemas tähenduses võib täie kindlusega rääkida ka Eesti viikingitest. VIIKINGITE RETKED Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985. Viiking Leif Eriksson oli ilmselt esimene eurooplane, kes astus Ameerika pinnale Newfoundlandis tänapäeva Kanadas, ning seda juba 1001. aastal. Viikingiaja tinglikuks alguseks loetakse aastat 793, kui ootamatult põhja poolt ilmunud sõdalased rüüstasid Lidisfarne kloostrit ühel Inglismaa kirderanniku saarel. Selline jultumus oli sokiks kogu kristlikule maailmale. Ometigi ei jäänud "põhjamaa paganate" rüüsteretk viimaseks, vaid sellesarnastest sai Lääne-Euroopa jaoks õudne reaalsus veel mitmeks sajandiks. Viikingid tungisid piki Euroopa suuri jõgesid Rein, Seine, Loire kuni Pariisini välja. Pariis rüüstati 845
Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. 1890. aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realismi asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. Norra maalikunstnik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890. aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning laktoonidega. Soome sattus 19. sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks.
Hauapanusteks hakati panema ka relvi. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kuhjatud kääpad, mis olid väheste panustega. Elavnesid sidemed ülemeremaadega. 600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke Eestisse. Järgneb viikingiaeg 800-1500. Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks. Viikingiaja linnustes elati pidevalt. Linnustes ja nende juures olevates asulates tegeleti käsitööga. Tavaelamud olid üheruumilised ristpalkhooned. Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin kahetervalised mõõgad. Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega. Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust. Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud.
Muinasaja jooksul, leidis aset ka matmiskommete areng. Kui kammkeraamika ajastul sängitati surnud asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, siis juba 1000 aastat hiljem, nöörkeraamika ajastul rajati kalmistuid asulast väljapoole kõrgematele küngastele ja surnud sängitati maasse kaevatud hauda külili kägarasendis, sageli üks või mõlemad käed peaall. Pronksiajal hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse ja rauaaja algul tarandkalmetesse. Keskmise kiviaja ja viikingiaja perioodil hakati inimesi sängitama selge sisekonstruktsioonita kivivaredesse ja Kagu-Eesti idaosas maeti inimesi ka liivast kuhatud kääpadesse, leidis aset ka väheste hauapanustega põletusmatus(Virumaa idaosa elanike ja setude eelkäijate aladel). Sellel ajastul on leitud üksikuid rikkalike panustega matmispaiku, see annab tunnistust ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. Kogu muinasaja vältel usuti, et kõikides elusolendites ja ka osades teatud
ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma; Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile; Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond; Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.viikingite retked hakkasid pärast ristiusu vastuvõtmist järk-järgult vaibuma; 5.Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia Skandinaavlaste muistne maailmapilt
solvangute eest surmaga. Nagu paljud teisedki paganad Euroopas, suhtusid nad kirjutamisse kui maagilisse suhtlusvahendisse ning seostasid tähti või ruune jumalate jõuga. Ruunid olid kasutusel üle kogu paganliku Euroopa, aga viikingid kasutasid versiooni, mille nimi oli Noorem Futhark varasema keele Vanem Futharki mugandus, mis sai oma nime kuuest esimesest ruunist. Iga ruun oli heliline, ent omas ka peidetud tähendust, kui teda kasutati omaette. Viikingiaja alguseks 9.sajandil oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 24-lt tähemärgilt 16-ni. See uus tähestik esineb kolmes erinevas variandis: normaalruunid, lühiharulised ruunid ja kriipsuta ruunid. Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm. Kriipsuta ruunimärgid on järjekordne lihtsustamine ja seda tähestikku nimetatakse ka viikingiajastu kiirkirjaks või stenograafiaks
1999 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III, tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989 · "Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995 · "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet.Olion, Tallinn 1996 · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000 · "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002 · "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003 · põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005 Romaanitriloogia ,,Kristiina lauritsatütar" Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist.
väeteenistusega. Tasapisi killunes Euroopa üha rohkem, sõjad sagenesid ning lõhe rikaste ja vaeste vahel laienes. 18 Millal kadus kasutuselt viikingite laev? Aastasadu Euroopa rannikuid rünnanud viikingite laevad hakkasid Skandinaavia vetest kasutuselt kaduma 13. sajandil. Neid hakkas asendama koge, millel olid kõrgemad küljekaared ja mis mahutas rohkem lasti. Ajapikku sai koge teki ja ahtritüüri varasema tüüraelu asemel.19 Viikingiaja lõpp Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigus võtsid kuningad vastu ristiusu ning sundisid alamaid sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa. 20 Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul
stabiilsuse vähenemist: ehitati linnuseid ning maasse peideti ohtralt väärisesemeid. Ka viikingiajal ei sattunud Eesti just sündmuste keskpunkti, kuid aeg-ajalt jõudsid siiagi viikingid Skandinaaviast. Samuti võeti kasutusele uued ja uhkemad relvad ning ka Eestisse jõudis suur hulk araabia hõberaha. Vana-Vene riigi asutamine lõi uue võimsa keskuse Eestist ida poole. Keskmisel rauaajal ehitatud linnused kasutati üsna pikka aega, enamasti kuni viikingiaja lõpuni (1050). Nende linnuste kõrval oli tavaliselt ka asula. Välja kujunes kolm peamist linnusetüüpi: 1. neemiklinnused, mis asusid jõe või järve ääres või lihtsalt maastikul oleva pikliku kõrgendiku, neemiku tipus ning olid niimoodi kolmest küljest looduslikult kaitstud. Neljandast küljest ehk ülejäänud neemikust eraldas linnust vall ja kraav. 2. nn
staatusesümbolitena. Leidude tuumala on edelas ja võib pidada kindlaks sidet Jüütimaaga. Viikingite aeg Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need vastupidavad mehed rändasid Ameerikasse ja tagasi mis annab tõestust nende
Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse,
ümmargused kui ka piklikud kääpad, sügavus umbes 0,5-1m. Maeti põletatult, hauapanused väga tagasihoidlikud. d) Maahaud haudade sügavus 0,5-1m, maeti laipadena. 5. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused. (loe lisaks lehekülg 24-25) Linnuseid hakati ehitama juba keskmise rauaaja algul, kuid tunduvalt rohkem hakati neid ehitama 8.sajandi paiku. Paljud neist olid kasutusel ka terve viikingiaja (umbes 800.-1050.aasta). Linnuseid rajati selleks, et kaitsta oma vara ja inimesi. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnuseid rühmadesse: Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kalevipoja säng - Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit.
Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid. Kiri, kirjandus, kunst Kirja nim ruunkirjaks. Ruunkiri lähtub ladina tähestikust, mida lihtsustati kivisse raiumisel. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid nad teede ääres möödujatele lugemiseks. Jutustasid need viikingitest, kes kes olid langenud kuskil kaugemal sõjaretkel. Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need oli suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis rääkisid ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis. Viikingite kõige vanem eepos on ,,Vanem Edda". Kunsti edastavad eelkõige kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Eraldi valdkonna moodustab tarbekunst mitmesuguste nõude näol. 2.Suurbritannia rahvaste kujunemine Asustuse tekke !!!aastatuhandel eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu
Laialdaselt võeti kasutusele rauast igapäevased tööriistad: kirved, sirbid ja vikatid Tekib uus maakasutussüsteem, kus olid karjateed Esimesed põlispõllud, mida väetati sõnnikuga. Tekivad külasarase alged: karjamaad ühised, põllud igal talul eraldi Külade teke (otsustades asulakohta kultuurkihi järgi) Samal ajal ka ilmselt ühismaakasutuse ja külasarase teke. Tõenäoliselt kasutati kaheväljasüsteemi: põld-kesa Hakati rajama linnused, mis olid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni MUINASAEG Neemiklinnused (Lõhavere linnamägi) Nn Kalevipoja säng Peamiselt Põhja- Tartumaa vooremaastikus, ovaalse kujuga linnused. Nimetus tuleneb sellest, et kõrgendiku otsas on kõrgemad. Linnuste ehitamiseks on kasutatud osa pikemast mäeseljandikust või mõnd väiksemat küngast, mille kahel küljel on looduslik kaitse (soo, veekogu). Pikemast mäeseljandikust eraldati kindlustatav osa kraaviga Omaette kõrgendikul linnused
· Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid) · Kivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kaugemal sõjaretkel. Osa kive kirjeldab pikemalt ajaloosündmusi · Leidub ka raidpiltidega kive (võitlevad mehed, loomakarjad jms) · Saagad-viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid, mis olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis.(12-13 s. Kirja pandud) · ,,Vanem Edda" kuulaim islandi saaga · Kunsti esindavad mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised, loomade kujutamist iseloomustavad väänlevad figuurid. Tarbekunst nõude näol. Vana-Vene riik · Veneedid 1
Punane habemega vanamees kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Thor oli ühtlasi ka piksejumal. Neljapäev. Oden päikese-ja sõjajumal, tarkuse ja luule kaitsja. Ühesilmaline valges kuues vanamees, kelle relvaks oli oda. Ratsutas kaheksajalgsel hobusel. Kolmapäev Kiri, kirjandus ja kunst. Viikingite kiri oli riinikiri, mis lähtub ladina tähestikust. Esimesed tähed on f,th,r,k ja tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, need olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikkonna kujunemine Piiskopid olid algselt koguduse ülevaatajad. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool- kateeder, millest on tulnud piiskopkiriku nimetus katedraal. Kaanon- vaimulikkonna nimekiri
Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus Ruunikivi Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal piiskopikirik. ( jutlustamistool kateeder) Toomkapiitel Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu.
On tõenäöline, et põllu ja kesa vaheldumine muutus regulaarseks, mis tähendas, et oli üle mindud kaheväljasüsteemile. Raudader võeti kasutusele alles nüüd, 7-8 saj. *Tolleaegne elamu kujutas endast väikest(nt 4x5 m) üheruumilist rõhtpalkidest, ehitist, mille seined olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi, selle ees leekauk,kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Mõnel juhul olid hooned tambitud savist või paeplaatidest põrand. *Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid. *Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. *Viikingiajastul relvastus täienes
Kesk-Euroopa rahvaste nuhtluseks. Asusid püsivalt elama (praeguse Ungari) Doonau orus, rajades 997.a. vürstiriigi ja 1001.a. kuningriigi. IX saj. alanud Skandinaavia viikingute röövkäikude all kannatasid Balti saared ja kogu Euroopa põhja-ja lõunarannik. 911.a. asustasid viikingid Normandia maakonnna, võtsid üle prantsuse kultuuri ja keele. Normannide nime all kujunesid nad tähtsaks sõjaliseks ja poliitiliseks teguriks Euroopas. Viikingiaja epiloogina valitses XI saj. algul Taani kuningas Knut Suur suuri maa-alasid Inglismaal ja mõlemal pool Põhjamerd, mood. Lühiajalise Taani impeeriumi. Pärast impeeriumi varisemist jäi Taani Skandinaavias ja Läänemerel ligi 200 aastaks juhtivale positsioonile. Ristiusk oli 1000.a. paiku vallutanud pea kogu asustatud Euroopa, v.a. balti ja soome sugu rahvaste alad loodes. Kiievi vürstiriik alustas oma mõjupiiride
Uurijad arvavad, et ruunimärgid ja nende kindel järjestus tähestikus tähendab ka midagi maagilist. Vanimad teadaolevad ruunitekstid dateeritakse 3.sajandisse. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Kokku on leitud algsete ruunidega kirjutatud tekste 200 ringis, kuid enamus neist on senini veel lõplikult tõlgendamata. Algne ruunitähestik koosnes 24-st ruunist ja seda nimetatakse kuue esimese tähemärgi järgi futhark-iks. Viikingiaja (aastad ca 800-1060) alguseks 9.sajandil oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. See uus tähestik esineb kolmes erinevas variandis: normaalruunid, lühiharulised ruunid ja kriipsuta ruunid. Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm. Kriipsuta ruunimärgid on
11 saj tungivad nad Rootsi Sigtunasse ja põletavad maatasa. Nad röövivad Läänemerel. Eestlased, liivlased ja leedulased on viimased paganarahvad ja need ristiusustatakse 13 saj alguses ristisõdadega. Viikingite kultuur Ruunikivid surnute mälestuseks kodumaal püstitati ruunikivi,kus oli kirjas, kus ta oli langenud. Nad uskusid oma taevajumalat- kangelaseepos ,,Vanem Edda". Taani kuningas Knut ja Norra kuningas Olaf aitasid ristiusku levitada. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. VanaVeneriigis võetakse vastu ristiusk ehk 928. ehk siis C M. L XXX. VIII vürst Vladimiri poolt Bütsantsist, seega on kiriku hierarhia ja tõekspidamised pärit Bütsantsi ehk Ida-Rooma ehk Ida-Katoliku kirikust. Suurbritannia rahvaste kujunemine 2 at eKr. Inglismaal on põhilised keldid
Asundused säilisid 15.sajandini; Vinland Põhja-Ameerikas; Umbes aastal 1000 jõudis Leif Eriksson Ameerikasse; L'Anse aux Meadows - viikingiasula jäänused Newfoundlandi saarel; Taanlaste retked Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri; Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi
Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. 4. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uusi linnuseid juurde. Linnused rajati järskudele nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati
Esialgu polnud need palju paremad pronksrelvadest, hiljem hakati mõõku valmistama karastatud terasest ja kvaliteet paranes. Varasemal ajal oli peamiselt tegemist lühikeste sõjanugadega nagu roomlaste gladius või raskete raierelvadega nagu falkata, mis oli väga laialdaselt kasutusel olnud mudel. Mõõk läbi aegade Pika sirge mõõga ehk spatha võtsid roomlased impeeriumi lõpuperioodil üle keltidelt ja see sai ka viikingiajal kasutusel olnud mõõkade eelkäijaks. Kuni viikingiaja lõpuni olid pikad mõõgad aga siiski pigem haruldased kui igapäevased, seda peamiselt kvaliteetse materjali vähese kättesaadavuse tõttu. Üheteistkümnenda sajandi paiku tekkis mõõgale ristraud ja sündis traditsiooniline rüütlimõõk. Paremate materjalide toel muutus mõõga tera aja jooksul üha pikemaks ja kergemaks, samuti leidsid mõõgad sõjapidamises laiemalt kasutust. Muutus ka tera läbilõige.
1890.aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realism asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. E.Werenskiold ja THEODOR KITTELSEN (1857-1914) lõid tänaseni mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. Norra maalikunstnik ja graafik GERHARD MUNTHE (1849-1929) püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890.aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega. Munthe stiil mõjutas ka teisi Põhjamaid. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ning kasutaisd nende tehnikat ja ornamentikat, näiteks
· Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu-
Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14
o Prantsusmaal vallutasid normannid põhjarannikut ja Seini piirkondi, püüdes edutult ka Pariisi vallutada. 911 aastal loovutas Lääne-Frangi kuningas normanni pealikule Rollo 'le põhjaranniku maid, sellevastu võttes omaks ristiusu, ning andes vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond, kus võeti omaks prantsuse keel, ning muututi tavalisteks Lääne- Euroopa rüütliteks. SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE, RIIKIDE TEKE JA VIIKINGIAJA LÕPP o Euroopa valitsejad tahtsid levitada ristiusku põhjala paganate seas, seades esimesed misjonid üles 9 sajandil, ristiusk võeti omaks sada aastat hiljem. Seeläbi loodeti likvideerida oht põhjast. o Võttes vastu ristiusu, tehti maad riikide tekkeks seeläbi soovisid kuningad oma võimu kinnitada, kuna kuningavõimuvastased olid paganlikud, tähendas kuningavõim ristiusu võitu. Ristiusk kaotas viikingiretked oli
päev - kolmapäev - Päikesekultusest veel Frej ja Freja, kelle poole pöörduti nii põllusaagi kui ka lapsesaamismuredega, päev reede - Jumalad moodustasid aaside perekonna - Saatan oli hiiglane Loke - Viikingite ajal hakkas Skandinaaviasse jõudma ka ristiusk 5. Ruunikiri - Aluseks ladina tähestik, lihtsustatud, kasutusel XI saj-ni - Piltkiri - Vanim eepos "Vanem Edda" - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgiks on saagad §9 Lääne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik - APOSTLID rändjutlustajad - Euroopa ristiusustamine võttis aega üle 1000 a., viimastena ristiti XIV saj. lõpus leedulased 2. Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikud - Kiriku pea e. PAAVST (Rooma peapiiskop), on olnud 264 paavsti praegu Johannes Paulus II
Rahvusromantism Kunstnikud püüdsid täita rahva ootusi. Rahvuslik kunst sai alguse saksamaalt, kuid levis kiiresti ka põhjamaadesse. Rahvusromantismis ülistatakse kogu rahvust ja tõstetakse edasi saavutusi, aga ka kannatusi. Väljendatakse kollektiivset ideaali. Otsitakse ideid mütoloogiast ja rahvuskangelastest. Põhja euroopas levisid need ideed peamiselt Norras ja Soomes. Gerhard Munthe eesmärgiks oli luua originaalne rahvuslik kujutusstiil, mis pidi toetuma viikingiaja rahvakunstile. Selle stiili järgi müüdi mitmeid tarbeesemeid. Üldistatud kujutamisviis. Tema looming mõjutas ka teisi põhjamaid. Loodi uutmoodi arhitektuuri. Viikingilaevade lohepäid kasutati uusehitiste juures. Soome oli venestamise surve all ning kunst oli oluline vastupanuvahend. Kunstnikele meeldis karjala koos oma metsiku loodusega. Soome arhitektid tegutsesid ka eestis. Eliel Saarinen. Kasutati eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja maakirikuid
annaabi.ee 
