Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES

ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi

Kunstiajalugu

8

docx

KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL

Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat

Kunstiajalugu

3

doc

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi ­ sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas ­ levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3

Kunstiajalugu

2

doc

19.-20. saj kunst kokkuvõte

Arhitekt ANTONI GAUDI Barcelonas ­ kasutati tööstuslikke ehitusmaterjale. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. AUBREY BEARDSLEY (must-valge graafika). 3. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega ­ teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras ­ polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline ­ inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid

Kunstiajalugu

5

docx

Eksamiks õppimise III osa portfoolio

sõrestikega raudteejaamade, tööstushoonete ja kaubamajade ehitamisel, hiljem ka Eiffeli torn. Peter Behrens Iseloomustab lihtsus ja huvi hoone funktsiooni vastu, oluline eeskuju moodsale arhitektuurile. Horta hoonetele on omane taimemotiive meenutav ja ülespoole tungiv liikumine, suur mobiilsus ning tihti olid uhked interjöörid peidetud tagasihoidlike fassaadide taha. Antonio Gaudi fantaasiaküllasus ning Sagrada Familia kirik.  Sümbolism (rahvusromantism) 19.saj-20.saj Sümbolistidele oli esmatähtis kujutatu, mitte kuidas tehtud on. Mõned kasutasid akademistlikku, idealiseeritud vormi, teised detaile realistlikult jms. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Pierre Puvis de Chavannes. 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujumise ajaks. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti riikides, mis polnud iseseisvad , Soomes ja Norras. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust kujutada realismi kaudu

teaduslikku uurimistöö alused

20

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

E. Degas ­ jõukast perekonnast, huvitus balletist ja ratsavõistlustest. ,,Priimabaleriin ehk täht ehk tantsijatar laval". ,,Dzokid võiduajamisel". Avalik antisemitist. Impressionism pole loomingus valdav. Sisley Inglismaal. Mererannik, veeteemad. Bretagne'i rannikust palju maale, sealsed üleujutused. Veespordi alad, aerutamine. ,,Regatt". Eelistab sinist ja valget ­ on teinud ka talvemaastikku. Whistler. Realism: ,,Ema portree". impressionism: ,,Vana Battersea sild". Sümbolism. 1880A 8.näitus Pariisi. Jätkuvalt ebasoodsad olud. Laguneb laiali. Pissarro, Renoir, Degas kaugenevad.1889 impressionismi läbimurre: Monet ja Rodin'i ühisnäitus (hiljem saavad nad impressionismiga jõukaks).Rodin üritas muljelisust edasi anda krobelise tööpinnaga. Viimistlematu skulptuur.1889 ka maailmanäitus. Kunst 19 ja 20 sajandi vahetusel Aastate 1890-1905 kunst erineb suuresti realismist, impressionismist ja ka järgnevatest

Kunstiajalugu

161

docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

- Uut tüüpi stiilide esile kerkimine toimus paljudes riikides, eri kohtades kandis eri nime (prantsusmaal ­ modernne stiil/art noveau; Uus ajakiri saksamaal ­ Juugend (levis saksamaa mõjul ida-Euroopasse jne); Austrias mingi kolmas asi jne (seotud kontranäitustega viinis).. üldiselt tegu kõikjal sama asjaga aga nimetused erinevad, üldnimeks Juugend ingliskeelses kontekstis art noveau (pmst sama) - Sümbolism ja juugend kattuvad; postimpressionism prantsusmaa kontekstis (mujal levis alles impressionism). Pm pole ei stiil ega vool ­ neid ühendab ainult kaks asja : nad on olnud impressionistid; nad on sellest eemale tõukunud ja tihti eri suundades (i's pettunud, suhe i'ga negatiivne, igaüks loob oma stiili millel on euroopa järgmiste aastate kunstile suur mõju). Pm kui lokaalne prantuse fenomen.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)