Skandinaavia ruunikiri (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Viikingid ja nende kultuur

Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik- Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel

Ajalugu

34

doc

Viikingid kui kultuurikandjad

sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks. Esimesed viikingitest rüüstajad olid huvitatud vaid röövsaagist, hiljem hakkasid nad vallutatud alasid koloniseerima. Nad võtsid omaks ristiusu ja asutasid kaubalinnu. Nende kaubandussidemed

Kunstiajalugu

12

doc

Ruunid

Laguzi küsitlemine. Ruunidel kui tähtedel ja mnemoonilistel sümbolitel on kahtlemata vahendajad. Jätkates Fehu Freyaga seotusega, peab järgnevaid edasiandjaid mainima. Freya leidis mirdipuu alt oma kadunud mehe Odi. Öeldakse, et mirdipuulehti kannavad põhjamaades pruudid, võimalik, et esimese öö märgiks (defloration). Liblikat kutsuti Freya kanaks. Kassid kartsid Freyat ja vedasid ta kaarikut. Kass pole tegelikult vana Skandinaavia koduloom ja on arvatud, et tegelikult kaarikut vedanud loom oli hoopis kärp. Siin mainida ka näha völva Punase eiriku saagas valgeid kassinahast kindaid. Selleks loomaks on nimetatud köttr (kass)- kassid ja kärbid oskavad mõlemad hiiri püüda. Kristliku advendi ajal demoted kõik Norra jumalad tüüpiliste deemonite staatuse ja Freyast sai nõidade patroon. Kass, tema püha loom, sai nõiale arheotüüpiliselt lähedaseks, või vahepealseks loomaks, kes teenis kristlikku kuradit ja Freyat

Usundiõpetus

50

docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Eesti vabanes alles jääst u 13000 aasta eest, jää taandus Skandinaavia suunas. Kokku oli neli- viis külmaperioodi e jäätumist. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestis pärinevad u aastast 9 tuhat eKr. Inimesed jõudsid siia hiljem, kuna põhjuseks oli jääaeg Euroop põhjapoolses osas. Eestis peatusid vaid üksikud küttide salgad. Eesti maastiku kujunemine. Jää on mõjutanud Eesti maastikku: Põhja- ja Lõuna- Eestis on lauskmaa, mujal kuppelmaastik

Ajalugu

36

docx

Nimetu

Nüüd on uuritud Antarktika jääs olevaid sügavaid auke, on võetud proove. On uuritud 3 km paksusesse jääkihti, seega uuriti 743 000 aasta jooksul sadanud lund. Nii sai ka kliimat uurida. Jääajad on Maa ajaloos olnud valitsevad, jäävaheajad kestavad u 10 000 aastat. Kui Golfi hoovuse mõju väheneb, siis muutub Põhja - Euroopa talv tunduvalt külmemaks. Viimase jää taandumise ajal toimus sarnane järsk külmenemine. Eesti alalt taandus jää u 10 500 eKr, Skandinaavia oli jätkuvalt jää all. Suur osa sulanud jääst kogunes Läänemere nõkku ja tekkis Balti Jääpaisjärv. Eesti oli selle vee all. Järk-järgult liikus rahvas jää alt vabanenud alale. Siis, kui jää oli taandunud Kesk - Rootsi kohale, Billingeni mägede juures, murdis veetase välja ookeani ja toimus suur vee äravool. Seda momenti, kui toimus jääjärve allajooks nimetatakse Billingeni katastroofiks. Seal võis elada ka inimesi ja nende jaoks oli see tõesti katastroof

Kategoriseerimata

168

doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)