Kes on viikingid? (0)

MAI KOOL VIIKINGID  Referaat Koostaja: Martin Nael     Klass: 7D klass Pärnu 2020


Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud  ja julmad  rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud  mungad kirjeldasid  õudusega rikaste  kloostrite  ja  linnade  rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli  viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid   viikingid   kasutusele   kiilu,   mis   ulatus   ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi   ajal   stabiilsena   püsida.   Viikingite   laevad   oli samas   väga   kerged   ja   valmistatud   puidust.   Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige


väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal;   2)   suuremad,   aeglasemad   ja   madala   põhjaga   laevad   olid   knarrid,   mida   kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3)   kõige   suuremad   ja   kiiremad   laevad   olid   pikklaevad   ehk   langskipid,   mida   kasutati röövretkedel   ja   mis   mahutasid   30-40   inimest;   nende   laevade   ninasse   olid   vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid   ja   röövisid  palju   rohkem   kui   Rootsi   viikingid.   Umbes   aastal   830   hakkasid   nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid   oma   asunduse   Islandile,   kuhu   asus   elama   sadu   viikingiperekondi.   Pärast   seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri   lunarahasid   maksma.   Aastal   911   andis   Prantsuse   kuningas   ühele   viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Naised ja abielu Naiste   seisund   viikingite   ühiskonnas   sõltus   tema   perekonnast,   nagu   meestegi puhul. Üldiselt arvatakse, et kuigi viikingid ülistasid kõige enam sõjalist vaprust, oli ka naistel, eriti abielunaistel, ühiskonna asjades suur sõnaõigus. Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel. Osa naisi olid


aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe. Viikingite   abielud   olid   suhteliselt   kergesti   lahutatavad   nii   mehe   kui   ka   naise nõudmisel.   Igal   mehel   võis   olla   vaid   üks   abikaasa,   kuid   ülikutel   ja   eeskätt kuningatel   oli   tihtipeale   ka   teisi   naisi,   keda   nimetati   frilladeks.   Frillad   elasid omaette, sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed  üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid   ühiskonnas   lugupeetud   emandad,   kelle   pojast   võis   kergesti   saada   uus kuningas. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait.   Viikingid   pidasid   ka   orje,   kes   aitasid   perenaist   kodutöödel   ja   tegid   tööd   ka   põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid,  lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingiaja lõpp Väikekuningate   omavaheliste   võitluste   tagajärjel   hakkas   võim   Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi   kujunemise   käigus   võtsid   kuningad   vastu   ristiusu   ning   sundisid   alamaid sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa.


Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997.  2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996.  3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997.  4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak.  5. "ENEKE 4". Varrak, 1986.  6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.  7. Helmut Piirimäe “Inimene, Ühiskond, Kultuur II”. Koolibri, 2000 8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html

Document Outline

• Viikingite Rändamine
• Viikingite kodu
• Kasutatud kirjandus