Norra (1)

Norra
Koostanud :
2008
Sisukord
1. Üldinfo………………………………………………………3
2. Haldusjaotus………………………………………...…....…3
3. Poliitika……………………………………………….……..3
4. Ajalugu………………………………………………………4
4.1 Esimesed norralased
4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050)
5. Geograafia…………………………………………………...5
6. Majandus……………………………………………...…….6
7. Kultuur……………………………………………...……….7
7.1 Tuntud norralase
7.2 Rahvuspüha
7.3 Keeled
1. Üldinfo
Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega . Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas .
2. Haldusjaotus
Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke):

Akershus

Aust-Agder

Buskerud

Finnmark

Hedmark

Hordaland

Møre og Romsdal

Nordland

Nord-Trøndelag

Oppland

Oslo

Østfold

Rogaland

Sogn og Fjordane

Sør-Trøndelag

Telemark

Troms

Vest -Agder

Vestfold
Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454.
Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega.
3. Poliitika
Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia . Praegune kuningas on Harald V.
Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast – Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne – luterlus on riigi ametlikuks usuks .
Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti.
Iga Koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma spetsiaalse esimehe ja sekretäri. Kumbki Koda ei saa viia läbi istungit, kui sellest võtab osa alla poole liikmeid. Kuid eelnõud, mis käsitlevad Konstitutsiooni muutmist , võivad olla võetud arutlusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Peale Stortingi istungjärgu avamist on peaministril ja teistel Riiginõukogu liikmetel õigus võtta osa Stortingi mõlema koja istungitest võrdsete liikmetena, kuid on hääleõiguseta ja neil on lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Neil on kinnistest istungitest osavõtu õigus vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast luba antud.
Peaaegu kõik seadused avaldatakse Kuninga nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga järgmises vormis: “Meie, nimi ..., teatame, et meile oli esitatud Stortingi otsus sellel teatud kuupäeval, milles on öeldud (järgneb otsus); selle tulemusel me kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning käesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega”.
4. Ajalugu
4.1 Esimesed norralased
Kunagised norralaste esiisad olid sattunud praegusele Norra alale põhjapõtrade küttimise käigus(umbes 10 000 aastat tagasi, siis kui mandrijää taandus Skandinaaviast). Kõige esimesi inimtegevuse jälgi on leitud Østfoldi maakonna kaguosast, Rootsi piiri lähedusest. Puudub kindel teave kust tulenevad norralaste esivanemad või mis teed pidi nad sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist .
4.2 Viikingite aeg (umbes 800–1050)
Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud . Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad , kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades.
Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne’i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel – et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Šotimaa ja Põhja- Iirimaa , Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171. aastani põhjamaalaste võimu all.
Kui viikingid Islandile ja Gröönimaale jõudsid, leidsid nad asustamata maa, mis kohe elanikega täideti. Tänapäeva islandlased põlvnevad otseselt viikingitest, Gröönimaal aga surid norra kogukonnad siiani teadmata põhjustel paar sajandit hiljem välja.
Viikingid ehitasid oma retkedeks kiireid ja kergesti manööverdatavaid laevu. Need vastupidavad mehed rändasid Ameerikasse ja tagasi – mis annab tõestust nende laevade merekindlusest. Viikingiaeg kulmineerus 1066. aastal, kui Norra kuningas Harald Hardraade ja tema mehed kaotasid Inglismaal Stamfordi silla lahingu.
Norrale iseloomulik sammaskirik - Stavkirke
5. Geograafia
Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga.
Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv.
6. Majandus
Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon.
Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta , veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid . Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks , kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel .
Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994.
Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Peale vähest majanduskasvu aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema.
Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.
7. Kultuur
7.1 Tuntud norralased
Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland , ka helilooja Edvard Grieg . Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl.
Üks Oslo peatanävaid rahvuspühal 17. mail - vaade Kuningalossi poolt
7.2 Rahvuspüha
Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa.
7.3Keeled
Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses.
Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra_ajalugu
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra
8