Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel (1)

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel
1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi ­ sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas ­ levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Kunsti hakati pidama ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 4. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika , armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Sümbolistidele oli esmatähtis, mis on pildi peal kujutatud, mitte aga kuidas seda on tehtud. 6. Arnold Böcklin'i Surnute Saar ­ arvatakse, et sõudja sümboliseerib Kreeka mütoloogiast paadimeest Charon , kes surnuid üle jõe transportis. 8. Auguste Rodn'i tähtsamad tööd on Põrguvärav, Suudlus , Balzaci monument , Mõtleja ja Calais' kodanikud.
Juugendstiil 1. William Morris kuulus kunstnikerühmitusse ,, Prerafaeliidid ". Eeskujuks võeti keskaegne ja vararenessansi kunst . 2. W. Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. 12. saj lõpus vajati uut stiili, sest visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. 4. Sotimaa Glasgow ' koolkonna arhitekt ja dekoraator Arthur MacMurdo joonistas 1883 motiivi mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvad orgaanilisest loodusest. Meenutades nõitkeid, paiduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. 5. Eesti keelde tuli sõna juugendstiil Saksa keelse sõna Jugendstil järgi. Saksamaal sai see oma nime 1896 ilmuma hakandu ajakirja Jugend järgi. Inglismaal on selle nimi Modern Style, Prantsusmaal art nouveau . 6. Parimad näited juugendlikust arhitektuurist : Barcelona ( Antonio Gaudi looming), Riia (majade fassaade kaunistatui juugendliku ornamentikaga), Pariis ( Hector Guimard'i metroo sissepääsud). 7. Sagrada Familia, Barcelonas olen katoliiklik kirik . Ehitust alustati 1882 ja arvatakse, et lõpetatakse 2026. Park Güell, aed. 8. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimliku, kosmopoliitilised teemad. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki ­ seega norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Näiteks Kosilased , Allmaa hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,, Kalevala " ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen - Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus , hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,, Eluring ", ,,Tütarlapsed sillal " on Munchi teosed.
Postimpressionistid I 1. Postimperssionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud imperssionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2. Hollandlane Vincent van Gogh maalis oma parimad tööd Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas. 3. Van Gogh uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid, vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. 4. Nähes värvides kunstniku väljendusvahendit sai van Gogh (ka Edvard Munch) ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. 5. Van Gogh ei tahtnud maalida ainult seda, mida ta näeb vaid pigem väljendada värvidega oma tundeid. 6. Paul Gauguin oli algselt edukas pangaametnik, kes hakkas koguma imperssionistide pilte. Hiljem hakkas ise nende moodi maailma ja lõpetas tulisa pangaametniku töö ebakindla kunstnikuelu kasuks. 7. Ta uskus otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist ,millega muutis ta kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Loobumine varjudest ja nähtava maailma värvivarjundite jäljendamisest võimaldas katta suuri osi pildi pinnast üheainsa, tihti puhta värvitooniga. 8. Suure osa oma maalidest valmisid Kopenhaagenis. 9. . E 10. Soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile ­ silindrile, kuubile, koonsuele. 11. Ta hakkas kujutama igat objekti, sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (nagu Egiptuse poos). Lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele. 12. Teoste motiivid olid maastikud , natüürmordid, staatilised figuurid .
Postimpressionistid II 1. Sõna neo neoimperssionismis tähendas uus. Nagu neo alati tähendab. 2. Punkt-kunst. 3. Neoimperssionistide eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve (sarnaselt imperssionismile), aga Seurat tahtis oma meetodi järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas, et värvilised objektid mõjutavad üksteise nähtavat värvust sellega, et heidavad üksteisele oma täiendvärvuses varjundeid. Selleks kasutaks ta värviringi. Kandis toone pinnale punktitaoliste laigukestega. Värvainete segamise asemel taotles ta optilist segu, mida vaataja tajub teatud kaugusel pildist. 4. Kaks kuulsat neoimpressionisti: Prantslased Georges Seurat ja Paul Signac . 5.Halvasti. 6. Henri de Toulouse-Lautrec on kahe väga pika ajalooga ptransuse aadliperekonna viimane võsu. Lapsepõlves juhtunud luumurdude tõttu kasvas ta moondunud kehavormidega kääbuseks. 7. Ta sukeldus Montmatrte'il toimuvasse, trotsides oma invaliidsust. Elades viletsuse piiril, säilitas ta aristokraatliku vabadusetunde ja üleoleku. Ta jälgis ümbritsevat. 8. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 9. Hakkas tegelame ka värvilise litograafiaga ja selles tehnikas sai plakatitega kuulsaks . 10. Les Nabis tähendab Prohvetid . 11. Nabiid võtsid eeskujuks Gauguin'i. 12. Maurice Denis sõnastas nabiide arusaamise sellest, mis on maalikunst ­ eelkõige tasapind , millel paiknevad kindlas korras värvid. See, mida pilt kujutab, on teisejärguline. Ma ei nõustu, vastupidi just.