EESTI AJALUGU, Muinasaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Muinasaeg

Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr ­ 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

· Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk

Ajalugu

2

docx

Muinasaeg

kaitseehitis, tsuudid ­ eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ­ ühe adraga haritav maa, malev ­ maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism ­ elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba ­ eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla ­ talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla ­ talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla ­ talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula ­ pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur ­ levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega.

Ajalugu

3

doc

Eesti muinasaja periodiseering

3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis: Hakkab valitsema üksiktaluline asusutus, tekib põllumaa ja eraomandus, varandusliku ebaühtsuse teke, tihenes läbikäimine naaberrahvaga. Uuendused, mis tõi kaasa pronksiaeg elatusalades: Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus Lõunapoolsed piirkonnad, kus toimus kiire areng: Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur

Ajalugu

4

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum

Ajalugu

8

doc

Eesti muinasaeg

1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr ­ 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 ­ 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused

Ajalugu

6

docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine

Eesti ajalugu

4

docx

Konspekt

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 ­ 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST):

Ajalugu

Kommentaarid (0)