Sigrid Undset (2)

Võru Täiskasvanute Gümnaasium.
Nobeli preemia laureaat
Sigrid Undset
Referaat
Koostaja : Kirsika Kusnets
Juhendajad: õpetaja Ester Allas
õpetaja Kristel Plakso
Võru 2008
Sisukord
Sisukord. ___________________________________________________2
Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4
Looming._____________________________________________________6
Romaanitriloogia „Kristiina Lauritsatütar“.__________________7
Pildid.______________________________________________________8
Kokkuvõte.__________________________________________________11
Kasutatud allikad.__________________________________________12
Sissejuhatus
Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid Põhjamaade naiskirjanikke. Kirjaniku loomingu peateema on naise elu ja
õnneotsingud. Tema peateos on keskajaaineline romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar" (1920-22, e.k. 1935-36, 1989), mis kujutab nimitegelase saatuse kaudu 14. saj. Norra elu. 1928.a. pälvis Sigrid Undset Nobeli preemia.
Rahvusvaheline Astronoomiaunioon on omistanud ühele Veenusel asuvale kraatrile Sigrid Undseti nime, kirjaniku nime, kes nii sügavalt mõistis ajalugu, mütoloogiat ja armastust
Elulugu
Sigrid sündis ema lapsepõlvekodus. Ta oli kolmest tütrest vanim. Kui Sigrid oli kaheaastane, kolis perekond isa haiguse tõttu Norrasse. Ta kasvas üles Kristianias (aastast 1925 Oslo). Esimesed üksteist aastat möödusid Sigridil raskelt haige isa tugeva mõju all. Isalt päris Sigrid ka laialdased ajalooteadmised, mis hõlmasid arheoloogiasaladusi, Norra saagasid ja Skandinaavia rahvalaule. Sigridi isa suri 40-aastaselt. See perekonnatragöödia jättis sügava jälje Sigridi lapsepõlve- ja täiskasvanuikka. Tüdruku lootused ülikooliharidusele olid pere väikese sissetuleku tõttu kustunud. Olles lõpetanud keskkooli, läbis ta üheaastase sekretärikoolituse ning 16-aastaselt asus sekretärina tööle suurde Kristiania tehasesse, mis kuulus sakslastele. Tema peaülesandeks oli teenida raha kahele nooremale õele ja emale. Sigrid töötas firmas 10 aastat. Tööpuhkustel ja nädalavahetustel kirjutas ta luuletusi ja tegeles maalimisega. 16-aastaselt tegi ta esimese katse kirjutada romaan Skandinaavia keskajast. Samuti luges ta palju võõrkirjandust, eriti ingliskeelset. Sigridile meeldis väga William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid . Ta süüvis ka Skandinaavia kirjanikesse nagu Ibsen, Strindberg , Brandes. 22-aastaselt valmis Sigridi mahukas ajaloolise romaani tsükkel, millega ta oli alustanud juba 16-aastaselt. Romaaniseeria rääkis peamiselt Taani keskajast, teos oli kohati romantiline. Romaani trükkilaskmiseks ei saanud ta aga kirjastajalt heakskiitu. Kaks aastat hiljem valmis tema lühiromaan: see koosnes 80-leheküljest. Raamat rääkis ühest keskajal elanud Kristiania naisest, kes oli pärit väikesest taluperest. Raamatu pealkiri oli " Martha Oulie" ja see algas kurikuulsa lausega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Hiljem modernistliku kirjanduse võidulepääsuga on seda lauset aktsepteeritud. Selle lühiromaaniga arvati noor Sigrid ka Norra kirjandusringkondadesse, mis tähendas ka väikest stipendiumi. Seega tegi Sigrid 25-aastaselt oma kirjandusliku debüüdi realistliku lühiromaaniga. Kuni aastani 1919 kirjutas ta mitmeid romaane, mis rääkisid Kristianiast. Iseloomult oli Sigrid häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Tal oli aga erakordselt terav pilk, mis nägi inimestest läbi. Tema tolleaegsed romaanid aastail 1907–1918 kajastasid tähtsusetuid linnaelanikke, samuti morne linna sekretäre, kes kogesid vähest armastust ning soojust, võideldes vapralt kestva depressiooni all. Kirjanik kirjeldab peamiselt naisi ja nende armastust. Aastal 1924 hakkas ta katoliiklaseks.
Saksamaal oli 1930ndatel aastatel kirjaniku raamatud põlu all ning seetõttu oli ta aastal 1940 sunnitud emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Teise maailmasõja lõppu naasis ta Norrasse
Looming
Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani – 10. juuni 1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia. Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse.

• "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930
  
• "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide " Emand " ja III köide " Rist " Tartu 1936
  
• "Ida Elisabeth " (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik . Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. trükk Orto , Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat , Tallinn 1994
  
• " Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk ( Elvi Lumeti poolt redigeeritud tõlge) kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1999
  
• "Kristiina Lauritsatütar" I-III, tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989
  
• " Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994
  
• "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995
  
• "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Olion, Tallinn 1996
  
• "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000
  
• "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu ". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002
  
• "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003
  
• põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005
  

Romaanitriloogia
„Kristiina lauritsatütar“
Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist.
Teine raamat räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest laokilejäetud talu jaluleaitamiseks ja oma laste tuleviku kindlustamisest , kuni Erlend, keda süüdistatakse kuningavastase vandenõu organiseerimises, kaotab nii talu kui ka muu vara.
Kolmas raamat viib lugeja tagasi Kristiina Lauritsatütre isakodusse Jorundile, kus mööduvad tema elu viimased kümmekond aastat. Seal kaotab ta oma mehe, lähevad mööda ilma laiali tema pojad ja sealt lahkub elu lõpul ka tema ise, leides viimaks hingerahu kloostris, kuni must katk ta ära viib.
Kokkuvõte
Tertsiaarnunnana kohustus ta elama kristlikku elu nii hästi kui võimalik, dominiikluse vaimus , ja alluma ordu reeglitele. Vaesus oli ka kolmanda haru dominiiklaste ideaaliks. Ta vaatas Bjerkebækil ringi: see ei olnud sugugi vaene kodu. Kuid ta pidi ju elama seal, nii paljud peale tema enda olid sellest kohast sõltuvad. Tal tuleb vaesuse ideaali jälgida omal moel, nii nagu ta oli proovinud seda teha prooviaastal, mis algas 1927. a. märtsis – ta võib ära anda kõik, mida suudab. Mitte üksnes vaestele, keda oli tõepoolest palju sel raskel ajal. Ta andis ka kirikule, see vajas abi. Püha Torfinni kogudus laienes kiiresti. Preester Kjelstrup, kes nüüd oli nimetatud monsignore`ks, oli hea jutlustaja ja hingekarjane, Carlo Borromeo õed olid oma vagaduses ja elurõõmus ainulaadsed . Nad olid loonud Püha Sunniva ühingu, kus koguduse naised käisid käsitööd tegemas ja kohvi joomas. Sigrid Undset võttis kohtumistest osa, kui ta sai, ja talle meeldis istuda koos nende töölisnaistega ja kuulata prioriss ema Fulgentia tarka nõu ajalikes ja vaimulikes asjades.
Kasutatud allikad.
 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?keywords=11410&ost=11408
 http://et.wikipedia.org/wiki/Sigrid_Undset
 http://www.luts.ee/test/index.php?option=com_content&task=view&id=919&Itemid=166
12