keskkõrvapõletik. Kõri valendik on kitsas ja seetõttu kõriturse korral on oht lämbumiseks olemas (oht suurem kui täiskasvanul). Trahhead ja bronhid on samuti kitsad, neis on elastseid kiudu vähe, limaskestal aga rohkesti veresooni. Seetõttu põletike korral on suhteliselt suurem ahenemise oht ja takistatud röha väljaköhimine. Parem bronh on justkui trahhea jätkuks ja seetõttu on võõrkehade sattumisoht paremasse bronhi küllaltki suur. Kopsud - hea verevarustusega Kapillaarid ja lümfipilud on laiemad kui täiskasvanul võrreldes täiskasvanuga lapsel on kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku. See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral. Kuna rindkere liikuvus on väiksem ja hingamine seetõttu pindmisem, tekivad kergemini kopsupõletikud. Kopsupõletik põhjustatud pneumokoki poolt. Kopsukelme ehk pleura on väga õhuke ja pleura õõs on kergesti väljavenitatud, juhul kui pleuraõõnde on vedelik välja kogunenud
täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades hakkavad rasvarakud domineerima ja sellist koetüüpi nimetatakse rasvkoeks. Valge ja pruun rasvkude · Valge rasvkude moodustab suurema osa rasvkoest. · Pruuni rasvkoe värvi tingivad mitokondrites esinevad pigmendid - tsütokroomid. Ka on pruun rasvkude rikkaliku verevarustusega ning rasvarakud sisaldavad hulgaliselt väikseid rasvatilgakesi. Pruun rasvkude esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub hiljem sujuvalt valge rasvkoega Pruuni rasvkoe lokalisatsioon vastsündinul Adventitsiaalrakud ja peritsüüdid · Adventitsiaalrakud paiknevad väikeste veresoonte ja kapillaaride väliskestas (adventiitsias) · Peritsüüdid asetsevad kapillaarides basaalmembraani sopistustes (vt. erihistoloogia - tsirkulatsiooniorganid)
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed
kaelaprobleemidest on põhjustatud halva rühiga kaasnevatest lihaspingetest. Ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. See tõstab ekstravasaalset perifeerset vastupanu ja on üheks noorukiea hüpertensiooni põhjuseks. Passiivne rüht soodustab rühihäirete väljakujunemist 2 LÜLISAMMAS Inimese selg kujutab endast elus kudede keerukat kooslust. Rikkaliku verevarustusega selja ülesandeks on kaitsta organismi kõige olulisemat närviteed so. seljaaju. Lülisammas koosneb omavahel liigeste abil seonduvatest lülidest ja kõhretest, mida ümbritseb ja hoiab paigal lihaste, kõõluste ja sidemete võrgustik. Selline ehitus annab seljale ühteaegu nii tugevuse kui ka painduvuse. Tegemist on väga keeruka ja täpse konstruktsiooniga. Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi
Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes. Kuna pea piirkond on ülihea verevarustusega, areneb traumaatiline turse selles piirkonnas eriti kiiresti. Tihti saavad kahjustatud tähtsad funktsioonid nagu tähelepanu, mälu ja keelelised oskused nii kirjutamisel kui ka kõnelemisel. Samuti võivad esineda sensoorsed probleemid seal hulgas nägemisteravuse, nägemisvälja või okulomotoorsete funktsioonidega.(Barca 2009) USA ja Euroopa populatsioonist hinnanguliselt 2% aastas teeb läbi peatrauma. Tüsistusi esineb 6-10%-l ning kirurgilist sekkumist vajab 0,4-1%. (Asser 2010)
Valu tõstab RR ja epiduraalne valutustamine võib langetada RR Liiga madala või kõrge RR põhjus jääb arusaamatuks siis pea nõu valvearstiga. Hingamisfunktsiooni hindamine Kroonilisel kopsuhaigel on tavapäraselt hingamisfunktsiooni näitajad ebanormaalsed ja nende hindamiseks vajame patsiendi kohta infot varasemast perioodist. Hingamise sagedus ja huulte värvus esmased seisundi hindamisel. SpO2 usaldusväärse vastuse saame normaalse verevarustusega jäsemelt. ASTRUP arterist või veenist annab objektiivse Kliinilise vere analüüs Hgb ja Hk annab informatsiooni hapniku kandjate piisavuse kohta, eeldusel et haigel ei ole värsket suuremat ringleva veremahu kaotust. Hgb alla 100g/L tõstab ajuinfarkti ja südameinfarkti riski arterihaigetel. Leukogrammis lümfotsüütide arv annab infot haige immuunsüsteemi ja paranemise kohta- kui vähe lümfotsüüte siis kiiret paranemist ei ole oodata.
Imendumine toimub seni, kuni saabub kontsentratsioonide tasakaal vere ja koe vahel, seejärel hakkab ravim koest verre tagasi imenduma. Elundite verevarustus on erinev. Näiteks: verevool 100 g koe kohta - neerupealistes 500 ml/min - kilpnäärmes 200 ml/min - aju hallaines 80 ml/min - maksas 40 ml/min - lihastes 1-5 ml/min - rasvkoes 2 ml/min Parema verevarustusega koes saavutab ravimi kontsentratsioon kiiresti maksimumi ja ravim hakkab sealt väljuma juba siis, kui halvema verevarustusega koes tema kontsentratsioon alles tõuseb. Elundi verevarustus mõjustab ravimi jaotumist ainult teatud aja vältel. Kui kontsentratsioonid tasakaalustuvad, saabub jaotumise tasakaalu seisund. 2) aine lahustuvusest ja aineosakeste suurusest. Rasvlahustuvad ravimid läbivad membraane kergemini kui vesilahustuvad
Manustamiskoha pindala (peensool, kopsud). Biosaadavus Retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud ravimi koguste suhe %-des. Praktiseerivat arsti huvitab see rohkem kui imendumine. Mõjustavad imendumine, metabolism ja jaotumine. Määratakse kontsentratsioonikõvera aluse ala põhjal. Intravenoossel manustamisel on biosaadavus 100%. Jaotumine Pärast imendumist jaotub ravim interstitsiaal- ja ekstratsellulaarvedelikes. I faasis koguneb ravim hea verevarustusega kudedesse nagu süda, maks, neerud ja aju. II faasis jaotub lihastesse, seedetrakti ja nahka, III faasis rasvkoesse. Jaotusruumala e. Vd on näiline ruumala, milles peaks organismis olev imendunud ravimikogus jaotuma, selleks et saavutada sama kontsentratsioon nagu veres. Jaotusruumala näitab ravimi võimet tungida kudedesse. Jaotusruumala arvutamine Arvestatakse ravimi kontsentratsiooni mõõtmiste seeriaid vereplasmas ajafunktsioonina
lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude
-leidub veresoonte seines ning ümbritseb neuroneid -enamleiduv kude organismis TIHE SK ( Tihe regulaarne (kõõlustes) - Tihe ir-regulaarne (nahas) Kiud tihedalt pakitud -tihe regul - tihe irr-reg -tihe elastne - kiud tihedalt pakitud, taluvad suurt koormust - suurema osa koest moodustab EM (kollageen) - Vormitu (dense irregular), nahas - Korraline (dense regular), kõõlustes, sidemetes AREOLAARNE seob ja fikseerib mitmeid organeid (näit epiteeli aluskudedega) -hea verevarustusega - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega - leidub veresoonte seines ning ümbritseb neuroneid - oluline roll immuunsüsteemis RASVKUDE - Koosneb peamiselt rasva rakkudest - Oluline katte, kaitse ja fikseeriv kude - ainevahetuslikult suur energeetiline tähtsus -valge ja pruun rasvkude RETIKULAARNE RS koosneb III tüüpi kollageeni kiududest, mis toetab erinevaid raku tüüpe. -RS moodustab võrkja raamistiku näit. vereloomeorganites, lümfisõlmedes, .
3.Hingamissüsteemi iseärasused Ehituslikud Lapsel – kitsas ninaõõs, õrn ja veresoonterikas limaskest, imik ei oska läbi suu hingata, nina kõrvalkoopad on puudulikult arenenud (põletikud harva). Neelumandlid nähtavad 9.-10.elukuul, Eustachi- ehk kuulmetõri ühendab keskkõrva trummiõõnt neeluga, mis on lühike ja lai. Kõri valendik on kitsas (lämbumisoht), samuti kitsad trahhea ja bronhid. Kopsukude on hea verevarustusega, ventilatsioon tagasihoidlikum kui täiskasvanuil. Funktsionaalsed 11.lootenädalal ilmnevad pausidega esimesed hingamisliigutused, 9. looteKUUL on need juba regulaarsed. Asfüksia – lämbus, kopsudesse satub lootevesi. Sünniteedest väljumisel rindkere laieneb, kopsudesse satub vee asemele pisut õhku. Kopsualveoolid avanevad esimese hingetõmmega ja algab iseseisev hingamine. Hüpoksia – hapniku sisaldus veres oluliselt langeb, hüperkapnia – CO2 sisaldus tõuseb.
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal.
Teraviljad: hirss, kaer ja kaerahelbed, linaseemned, müsli, nisu, oder, riis, tatar, rukis, täisteraleib. Liha ja kala Loomne valk on inimese valguga väga sarnane ja seepärast kasulik. Lihast saab lisaks valgule rikkalikult vitaiini, rauda ja tsinki. Liha ei soovitata süüa ka suurtes kogustes , sest selles on ka palju rasva, kolestorooli, soola ja puriine. Liiga rasvane toit on tervisele kahjulik. Metsloomade liha on tervislik, sest nad liiguvad palju ja seeläbi on ka liha hea verevarustusega. Hirveliha on mage, sisaldab 80% vähem rasva kui veiseliha. Liha kõrvale tuleks kindlasti süüa salatit, toorest aedvilja ja leiba, nii saab lihast kätte enam vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente. Kuuma ilmaga lisa lihale sinepit, see aitab mürgiste ainete vastu ja on tervislik. KALA Kõik kalaliigid sisaldavad ohtralt valku, mineraalaineid, vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Merekalades on tsinki ja seleeni, mis tugevdavad immuunsust. Kaks korda
suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega? 10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11. Millised on organite verevarustuse põhimõtted? Millised organid on parema verevarustusega ja miks? 12. Milline peaks olema südant treeniv koormus? Miks just selline? 13. Luustiku ülesanded, luude koed. Kõhrkoe ehitus ja liigid, kuidas tagatakse kõhrkoele vajalik ainevahetus? 14. Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel? Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega? 15. Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud? 16
Trahhia ja bronhid on samuti kitsad – neil on elastseid kiude vähe, aga limaskestal on veresooni rohkesti. Põletike, tursete, köha-nohu korral on kergem oht ahenemiseks. Röga väljaköhimine on raskendatud. Parempoolne bronh läheb trahhiast eemale väiksema nurga all kui vasak. ... hingamisteedesse sattunud võõrkeha võib minna trahhiast läbi... (???) parempoolsesse bronhi jäävad võõrkehad kergemini. Kopsud on hea verevarustusega ja seetõttu on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Kopsupõletik võtab õhuruumi veelgi rohkem. Kopsupõletik kipub kergemini tekkima teiste haiguste komplikatsioonidega – kui haige on palju pikali. Päeva jooksul peaks hingamisele pöörama tähelepanu – sügav hingamine, istuli asendiga ventilatsioon parem. Lastel on rindkere liikuvus väiksem ja seega hingamine pindmisem – seetõttu tekibki kopsupõletik kergemini
aasta jõudluskontrolli andmetel 0,5% aastalehmadest. Eesti maatõu aastalehma keskmine toodang oli 2013. aastal 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. 3) Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. HEREFORD – vanemaid tõuge maailmas. Aretati välja Lõuna-Inglismaal
Peas tunne, et nagu veri oleks pähe tõusnud. Nii hull valu, et tunneb -nüüd kohe suren. Pea kuum, valud lainelised. Valu võib olla ka põletav, kõige hullem öösiti. Belladonna pulseeriv peavalu. Pea kuum, põsed punased. Päikesepistega kaasnev peavalu. Mõnikord ka siis kui niiske peaga külma ilma kätte on mindud. Ei talu puudutust, õhtul hullemaks. Tunne nagu pea läheks lõhki. Tugev side pea ümber teeb paremaks. Poolistuv asend on hea.. Võib saada valu, kui kaela verevarustusega on probleeme, nt peale juuksuri juures käimist, kus kael on vastu pesemisvanni äärt. Kõige hullem on valu siis, kui ettepoole kummarduda. Bryon taob nagu vasaraga. Algab aeglaselt. Liikumisest, soojusest hullemaks. Enamasti kuklas. Silmade liigutamine teeb asja hullemaks. Tahab juua, on ärritunud. Krooniline peavalu võib tekkida näiteks peale majanduslikku kaotust. Gelsemium Kukla peavalu. Silmad väsinud, rasked, õues on parem. Võib tekkida peale
rebenenud või lahti lõigatud. Selleks palub ämmaemand Sul jalad hästi laiali hoida (või asetatakse need jalatugedele) ja viib tuppe kaks peeglit. Eelnevalt tuimestatakse lahkliha tuimestussüsti voi aerosooliga. Peeglite abil on kiiresti võimalik veenduda, kas emakakael on terve, vajadusel pannakse ka rebendile õmblused. Peeglid välja võtnud, kontrollib ämmaemand rebendite suhtes tupe ja lahkliha. Kuna see piirkond on erakordselt hea verevarustusega, paranevad haavad seal kiiresti ja väiksemaid marrastusi õmmelda ei ole vaja. Kui tekkinud on suurem rebend või on ämmaemand pidanud tegema lahklihalõike, pannakse haavale ka õmblused. Seda tehakse materjaliga, mis ise imendub, sõltuvalt haavast kas üksikpistetena või jooksva õmblusena. Kui õmblustöö tehtud, kontrollib ämmaemand veel erituva vere hulka ja emaka toonust, vererõhku ja pulssi. 8
Jalaseene ravi Jalaseent võib ravida kas paiksete või suukaudsete seenevastaste ravimitega või neid kombineerides. Paikseid vahendeid kasutatakse tavaliselt 2-6 nädalat, sõltuvalt infektsiooni ulatusest ja konkreetsest preparaadist. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga. Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel, on vajalik suukaudne ravi. Juhul, kui haigus ei allu ravile, võib olla põhjuseks: ravimata infektsioon küüntel uus keskkonnast, riietelt või jalanõudest saadud infektsioon ravimata pereliige muu diagnoos, nagu dermatiit või psoriaas Eriti halvasti allub ravile "mokassiini"-tüüpi seen. Käeseen Käeseen on infektsioon, mis võib esineda ühel või mõlemal käel. Selle põhjustajaks on tavaliselt dermatofüüdid. Haigus on palju ebatavalisem kui jalaseen
millest igaüks viib ühte kopsusagarasse. Sagarabronhid jagunevad segmendibronhideks, mis varustavad õhuga vastavaid kopsusegmente. Kopsud. 3 Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv. Alaosaga toetuvad kopsud vahelihasele ning nende ülaosa ulatub rangluudest veidi kõrgemale. Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund. Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks. Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast. Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks
saj Ipoolel. 3. Aretustõud-inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus: piima- ja lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud- aretatud suure piimajõudluse suunas. ON hästiarenenud hinamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, ka lihaomadused. Lihatõud- piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head. 7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja
SÜVEND, MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER, NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU. 7. KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI- 1) VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD 2) SUUR VERERINGE – VEREVARUSTUSEGA SEOTUD 1) VÄIKE VERERINGE KOOSNEB KOPSUARTERITEST JA KOPSUVEENIDEST NING NENDE HARUDEST, KOPSU ARTERITEST TULEB VENOOSNE VERI, MIS RINGLEB KOPSUALVEOOLIDE ÜMBER ANDES ÄRA SÜSIHAPPEGAASI JA KÜLLASTUB HAPNIKUGA. KOPSUVEENIDE KAUDU VOOLAB ARTERIAALNE VERI SÜDAME VASAKUSSE KOTTA. 2) SUUR VERERINGE TAGAB ÜLDISE AINEVAHETUSE KOPSUKOES ENESES, MIS KOOSNEB BRONHIAALARTERITEST (LÄHTUVAD RINNAAORDIST) JA BRONHIAALVEENIDEST
"vibreerib" sarvseina kasvamise kiirusel üles tagasi -- nii võib öelda, et hobune "ripub sarvseina küljes". Kabjanaha põletiku korral tekib lamellkihti vedelik, mistõttu hobune "vajub sarvseina pidi allapoole" -- hobune hakkab toetuma sarvtallale, kabi muutub tundlikuks ja deformeerub. · Kabjamehhanism. Iga kord, kui hobune kabjale toetub, laieneb kabi päkast, jäset üles tõstes aheneb kabi taas... Nahkkabi on väga hea verevarustusega -- mida rohkem hobune liigub, seda rohkem pumbatakse kabjast verd läbi ja seda Eesti Ratsaspordi Liit 3 Veterinaaria rohkem ka kabi kasvab. Mida vähem hobune liigub, seda vähem ka kabi kasvab. Nii ei kasva loodushobuse kabjad kunagi liiga pikaks, ega kulu ka liiga läbi. Koduhobuse valikul
Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; Olenevalt jõudlusest kujunevad erinevad tõutüübid. Sellest lähtuvalt liigitatakse veisetõud järgmiselt: · Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. · Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head.
Arvukus on pidevalt vähenenud, moodustavad kogu veiste üldarvust vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Moodustab 0,5% aastalehmadest. Aastalehma keskmine toodang 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head.
õmmelda, mis rebenenud või lahti lõigatud. Selleks palub ämmaemand Sul jalad hästi laiali hoida (või asetatakse need jalatugedele) ja viib tuppe kaks peeglit. Eelnevalt tuimestatakse lahkliha tuimestussüsti voi aerosooliga. Peeglite abil on kiiresti võimalik veenduda, kas emakakael on terve, vajadusel pannakse ka rebendile õmblused. Peeglid välja võtnud, kontrollib ämmaemand rebendite suhtes tupe ja lahkliha. Kuna see piirkond on erakordselt hea verevarustusega, paranevad haavad seal kiiresti ja väiksemaid marrastusi õmmelda ei ole vaja. Kui tekkinud on suurem rebend või on ämmaemand pidanud tegema lahklihalõike, pannakse haavale ka õmblused. Seda tehakse materjaliga, mis ise imendub, sõltuvalt haavast kas üksikpistetena või jooksva õmblusena. Kui õmblustöö tehtud, kontrollib ämmaemand veel erituva vere hulka ja emaka toonust, vererõhku ja pulssi.
- Niudesool ileum 3/5 - Brunneri näärmed pikad tubuloalveolaarsed mukoosnäärmed - Üleminek toimub erilise piirita - Sekreet neutraliseerib toitkördi happelist reaktsiooni - Olemas kinnisti mesenterium - Panethi rakud - Tühisool laiem ja parema verevarustusega Tühi- ja niudesool Skeletotoopia - Lieberkühni krüptid lühikesed tubuloosnäärmed - radix mesenterii kinnistijuur karikrakud + endokriinrakud + äärisrakud - kinnitusjoon kõhukelmeõõne tagaseinal on 15-20 cm pikkune põhjas peensoolele iseloomulikud Panethi rakud
on alati tervest nahast teravalt piirdunud. Nahaalune lümfipais põhjustab naha pinguloleku tunnet, sügelemist ja valu, kaasub ka kõrge palavikkülmavärinate, peavalu ja iiveldusega. Sageli kaasub lümfisõlmepõletik. Mõnikord tekivad nahale ka villid, mille sisu on sageli verine. Langenud immuunsusega, suhkruhaigust põdevatel või puuduliku verevarustusega inimestel võib tekkida isegi kudede kärbumine nekroos kuid õnneks väga harva. Streptokokid on endiselt väga tundlikud antibiootikumide suhtes, seega ravi pole keeruline, kuid enamasti viiakse see läbi haiglas. 3 Tavaliselt kasutatakse penitsilliinisüste kas veeni või lihasesse, kergematel juhtudel piisab tablettidest.
ümmargused laigud RAVI/SOOVITUS Jalaseent võib ravida kas paiksete või suukaudsete seenevastaste ravimitega või neid kombineerides. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga. Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel, on vajalik suukaudne ravi. KAS ON NAKKAV? Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, dusiruumides ja muudes ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist - seega on jalaseen nakkav. Naha ESMASED lööbeelemendid tekivad eelnevalt tervele nahale.
sekretsiooni ja samas toimib sapijuha kontraktsioone esilekutsuvalt. http://anatomy.med.umich.edu/images/bile_panc_ducts.jpg 2. tühisool, jejunum, pikkus u. 2 m, kääruderikkam ja paksema seinaga kui niudesool. Erinevalt duodeenumist on tühisool varustatud kinnistiga. Laibal on ta tühi, kuna peristaltika jätkub veel peale surma, sellest tuleneb ka nimetus. Paikneb vasakul ülal mesogastriumis. Rikkaliku verevarustusega, kuna siin toimub intensiivne toitainete resorptsioon 3. niudesool, ileum, pikkus u. 3 m, paikneb paremal all hüpogastriumis. Ülalt ja külgedelt piirab jämesool, eest katab suurrasvik. Paremal pool alakõhus suubub ta jämesoolde küljelt. Selles kohas niudesool nagu sopistuks jämesoolde sisse, moodustades niudeumbsoole klapi, mis laseb soolesisul liikuda ühes suunas s.o. peensoolest jämesoolde. Teadmiseks, et tühi- ja niudesoole vahel puudub konkreetne piir, tühisool moodustab u
lähtekohaks on lihased, luud, liigesed ja sidekoed, siis on tegu süvavaluga. Süvavalu on nüri, reeglina halvasti lokaliseeritav ja tal on kalduvus kiirguda naabrusesse. Somaatilise valu kõrval teiseks kvaliteediklassiks on vistseraalne ehk siseelundivalu. Sellised valud tekivad näiteks vistseraalsete õõneselundite järsul ja tugeval venitumisel. Valulikud on ka spasmid, tugevad kontraktsioonid, eriti kui need on seotud puuduliku verevarustusega. Peale tekkekoha on valu iseloomustamisel oluline ka tema kestus. Vastavalt sellele jagatakse valu akuutseks ja krooniliseks. Akuutse valu korral piirdub valu reeglina kahjustuskohaga, seda kohta on võimalik täpselt lokaliseerida ja valu tugevus sõltub otseselt ärritamise intensiivsusest. Akuutne valu viitab ähvardavale või juba alanud koekahjustusele, seega on neil valudel selge signaal- ja hoiatusfunktsioon. Krooniline valu on kaua püsinud või
Protseduuril on verevarustust, kudede ainevahetust parandav, valuvaigistav, lihaspingeid lõõgastav ja rahustav toime. Darsonvalisatsiooni näidustused: hulginärvivalud; neurootilised peavalud; lokaalsed vereringehäired; troofilised haavandid; kortsude profülaktika. Depilatsioon - üleliigsete karvade eemaldamine sooja vahaga on kiire ja mugav vahend pidurdamaks liigset karvakasvu. Darsenval - Kõrgsageduselektroode kasutatakse puuduliku verevarustusega nahal, regenereerimisvajadusel, desinfitseerimiseks, samuti ka kortsude ning vistrike puhul. E Energeetiline massaaž - Energeetilise massaaži filosoofia tugineb Hiina meditsiini põhimõtetele. Energeetilise massaaži võtetega puhastatakse energeetilised kanalid, et ravida blokeeringuid, mis tekitavad valusid ja ebameeldivaid tundeid kehas. Selle järel hakkab energia kanalites liikuma ja inimene vabaneb raskustunnetest, ahistustest. ebameeldivatest
lahti lõigatud. Selleks palub ämmaemand Sul jalad hästi laiali hoida (või asetatakse need jalatugedele) ja viib tuppe kaks peeglit. Eelnevalt tuimestatakse lahkliha tuimestussüsti voi aerosooliga. Peeglite abil on kiiresti võimalik veenduda, kas emakakael on terve, vajadusel pannakse ka rebendile õmblused. Peeglid välja võtnud, kontrollib ämmaemand rebendite suhtes tupe ja lahkliha. Kuna see piirkond on erakordselt hea verevarustusega, paranevad haavad seal kiiresti ja väiksemaid marrastusi õmmelda ei ole vaja. Kui tekkinud on suurem rebend või on ämmaemand pidanud tegema lahklihalõike, pannakse haavale ka õmblused. Seda tehakse materjaliga, mis ise imendub, sõltuvalt haavast kas üksikpistetena või jooksva õmblusena. Kui õmblustöö tehtud, kontrollib ämmaemand veel erituva vere hulka ja emaka toonust, vererõhku ja pulssi. Nüüd on aeg korrastada lapse naba (kui ta parasjagu imemisega ametis ei ole, teda selle
imikutel ja väikelastel harva põletikke Neel - neelumandlid muutuvad nähtavaks 9-10 elukuust, seetõttu lapse esimestel eluaastatel angiini ega neelumandlite põletiku diagnoos õigustatud pole Kõri - kõri valendik on kitsas, mistõttu turse korral eksisteerib reaalne lämbumisoht Trahhea ja bronhid - mõlemad on kitsad, seintes vähe elastseid kiude, limaskest veresoonterohke - röga väljaköhimine raskendatud - hingamisteede ahenemise oht suurem Kopsud - kude hea verevarustusega, seega täiskasvanuga võrreldes on lapse kopsudes suhteliselt rohkem verd ja vähem õhku. - rindkere liikuvus väiksem ning hingamine pindmisem - kopsude ventilatsioon tagasihoidlikum, seetõttu võivad voodihaigel lapsel suhteliselt kergemini tekkide kopsupõletik. Hingamislihased – sisemised ja välimised roiete vaheised lihased ning diafragma (vahelihas). Hingamise abilihased – kõhulihased, õlavöötmelihased, samuti rangluu ja rinnaku külge kinnituvad lihased.
Neel neelumandlid muutuvad nähtavaks 9-10 elukuust, seetõttu lapse esimestel eluaastatel angiini ega neelumandlite põletiku diagnoos õigustatud pole Kõri kõri valendik on kitsas, mistõttu turse korral eksisteerib reaalne lämbumisoht Trahhea ja bronhid mõlemad on kitsad, seintes vähe elastseid kiude, limaskest veresoonterohke röga väljaköhimine raskendatud hingamisteede ahenemise oht suurem Kopsud kude hea verevarustusega, seega täiskasvanuga võrreldes on lapse kopsudes suhteliselt rohkem verd ja vähem õhku. rindkere liikuvus väiksem ning hingamine pindmisem kopsude ventilatsioon tagasihoidlikum, seetõttu võivad voodihaigel lapsel suhteliselt kergemini tekkide kopsupõletik. Hingamislihased – sisemised ja välimised roiete vaheised lihased ning diafragma (vahelihas). Hingamise abilihased – kõhulihased, õlavöötmelihased, samuti rangluu ja rinnaku külge kinnituvad lihased
Duodenumi ülaosa kaitseb happelise toitkördi eest Brunneri näärmete eritatav lima. - duodenumi alaosa on kõhunäärme- ja sapinõre toimel neutraalne, seal haavandeid ei esine. 2) tühisoolJEJUNUM ● u 2m ● paikneb vasakul ülal mesogastriumis ● kääruderikas, paksema seinaga kui niudesool ● erinevalt duodeenumist, on varustatud kinnistiga ● rohkesti ringkurde - intensiivse imendumise tunnus! Jejunumi Funktsioon:rikkaliku verevarustusega, siin toimub intensiivne toitainete (aminohapete) RESORPTSIOON(imendumine) 3) niudesoolILEUM ● u 3m ● paremal all hüpogastriumis, ülalt ja külgedelt piirab jämesool, eest katab suurrasvik, paremal pool alakõhus suubub ta jämesoolde küljelt - selles kohas niudesool sopistub jämesoole sisse, moodustades niudeumbsooleklapi, mis laseb soolesisul liikuda ühes suunas - peensoolest jämesoolde.
· emakas · tupp · välissuguelundid e häbe (vulva) · rinnanääre Munasarjad Paarilised munasarjad paiknevad kõhuõõnes ja kinnituvad ligamentidega emaka ja vaagnaseina külge. Munasarjad toodavad sugurakke (munarakke e gameete) ja hormoone. Munajuhad Pikkus 10 cm, algavad emaka nurkadest. Emakas Siin toimub viljastatud munaraku pesastumine ja loote areng. Paikneb põie taga ja pärasoole ees. Osad on emakapõhi, emakakeha, emakakael (kus on emakakaelakanal). Väga hea verevarustusega, et tagada emakas igakuised muutused, embrüo pesastumine ja loote areng. Tupp Elastsete seintega 10 cm pikkune elund, mille ülemine ots haarab emakakaela alumise osa, tupe alumine osa piirneb tupeesikuga. Tupe ees asub kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Rikkalik verevarustus. Happeline keskkond, põhjustatud piimhappest, mis tekib glükogeeni lõhustamisest bakterite toimel. Erutuse korral lubrifikatsioon sekreet läbi limaskesta, tupe pH muutub aluselisemaks.
seotud mehe suguorganite, sekund.sootunnuste arenguga ja sugurakkude küpsemise regulatsiooniga. NEERUPEALISE SÄSI S hormoonid -stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre, selle lagundamisel kudedes saada energiat, kiirendab südametegevust ja hingamist, põhjustab veresoonte ahenemist; Hormoonid: adrenaliin ja noradrenaliinneurotransmitter. Siin prod. H-de katteholamiinide(vt ka) eellaseks on aminohape türosiin. KILPNÄÄRE JA KÕRVALKILPNÄÄRE Suurim endokriinnääre, rikkaliku verevarustusega, paikneb kaelal hingetoru 4 ülemise kõhre eesmisel küljel. Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kilpnäärmefollikuleid moodustavates rakkudes sünteesitakse trijoodtüroniini. Türoksiin töödeldakse maksas ja neerudes ümber trijoodtüroniiniks. Türeoidhormoonid toimivad pea kõigi kudede suhtes. Luud, hambad, juuksed, närvikude vajavad neid. Türeoidh. norm.talitl. oluline lapseeas (kehaline, vaimne areng)
Mõlemad kattehoolamiinid tõstavad südame aktiivsust, ahendavad veresooni sisuse piirkonnas ja laiendavad lihaseid varustavaid veresooni. Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid. · Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre. Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e. türeoidnääre(suurim endokriinnääre, rikkaliku verevarustusega) paikneb kaelal hingetoru 4 ülemise kõhre eesmisel küljel. Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kn on kilpnäärmefollikulid (ümarad põiekesed, mille sein on ühekordne kiht kuupepiteeli rakke.) Foliikulid on täidetud kolloidse ainega, mis sisaldab valk türoglobuliini ja nende vahel kohevas sidekoes on parafollikulaarsed rakud. Kilpnäärmefollikuleid moodustavates rakkudes sünteesitakse (lähtudes aminohappest türosiinist) trijoodtüroniini - biol
tsütokiinid Põletikureakstioonides osalevad kaskaadid. Kiniin –kallikreiin süsteem Inimesel 15 erinevat geeni, tüüpiliselt hulk erinevaid splaisingu variante (eri spetsiifikaga)- olemuselt seriinproteaasid Lõikavad kiniinie, üks levinuimad on – Bradükiniin, koosneb: Arg - Pro - Pro - Gly - Phe - Ser - Pro - Phe – Arg. Bradükiniini retseptor B1 avaldub ainult kudede kahjustuse korral, sellega kaasneb krooniline valu. Kiniinid määravad silelihaste pinge, verevarustusega seotud midagi. Näiteid kallikreiinidest Kallikreiin 1- vasoaktiivset (lisaks lüsiin - veel) Lys-bradükiniini Kallikreiin 3 - prostata spetsiif.antigeen (PSA), kasutatakse prostata vähi diagnostikas Kallikrein 5 - epidermises (Desquamation), osaleb naha kestendumises, et naharakud teatud arvu päevade pärast vabanevad, kui valesti sellega siis kaasnevad mingid haigused ihtüoosi jne. Kallikreiin 6-lõikab amüloid eellas valku, alzhaimer. Kallikrein 7-mutatsioonide korra väga kuiv nahk
sekretsiooni. Mõlemad kattehoolamiinid tõstavad südame aktiivsust, ahendavad veresooni sisuse piirkonnas ja laiendavad lihaseid varustavaid veresooni. Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid. · Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre. Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e. türeoidnääre(suurim endokriinnääre, rikkaliku verevarustusega) paikneb kaelal hingetoru 4 ülemise kõhre eesmisel küljel. Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kn on kilpnäärmefollikulid (ümarad põiekesed, mille sein on ühekordne kiht kuupepiteeli rakke.) Foliikulid on täidetud kolloidse ainega, mis sisaldab valk türoglobuliini ja nende vahel kohevas sidekoes on parafollikulaarsed rakud. Kilpnäärmefollikuleid moodustavates rakkudes sünteesitakse (lähtudes aminohappest türosiinist) trijoodtüroniini - biol
Adrenaliini sekretsioon suureneb ja soojusteke intensiivistub kiiresti siis kui inimene järsku satub olukorda, kus teda ähvardab mahajahtumine. Külm ja kuum on stressi esile kutsuvad faktorid. IX ERITUMINE Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi (loogiline:D:D) 1. Nefron ja tema ehitus Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem
põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge
Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; Olenevalt jõudlusest kujunevad erinevad tõutüübid. Sellest lähtuvalt liigitatakse veisetõud järgmiselt: · Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. · Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head.
• kauguste määramine • matemaatika, teaduslik töö • Aktiivsed neuronid tarbivad enam hapnikku, mida transpordib hemoglobiin • kujundite ja sümbolite tundmine • loogika • Suurenenud aktiivsusega piirkondi iseloomustab suurenenud verevarustus • MR signaal on erineva verevarustusega piirkondades erinev • asjade sidumine nime(de)ga, • info järjestamine analüütilisel moel • objekti funktsiooni tundmine • faktide ja seaduste järgimine PET Positronemissioontomograafia: • loovus, kujutlusvõime, • olevik ja minevik • Organismi viidud positrone kiirgava radionukleiidi lõhustumisel kiirgub sellest punktist
NB: Diazepam-torukesed tuleb pärakust välja võtta kokkusurutult, muidu tõmmatakse toimeaine tagasi rektiooli sisse. Naha alla Subkutaanselt (s.c.) manustamist kiirabiolukordades tavaliselt ei kasutata, kui mõned erandid välja arvata. Selle põhjuseks on toimeaine väga aeglane omastamine ja sellest tulenevalt ka pikk ooteaeg ravimi mõjumiseni. Luusisene Spetsiaalsete luunõelte abil punkteeritakse sääreluu ülaotsa (suuremate laste puhul ka pahkluu sisekülje) hea verevarustusega luuüdi. See manustamisviis sobib eriti hästi lastega juhtunud õnnetuste puhul (elustamine, trauma), kuna see on kiire, lihtne ja vähese riskiga. Kõiki ravimeid saab doseerida nii nagu veenisiseseltki. Infusioonravi korral võib olla vajalik survemansettide kasutamine. Keele alla/ninna Sublinguaalselt (s/l) ehk suu limaskesta kaudu või nasaalselt ehk nina limaskesta kaudu ravimite manustamisel omastatakse toimeaine kiiresti, sest need limaskestad on hea verevarustusega.
annaabi.ee 
