ANATOOMIA 16. LOENG (0)

ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11
Hingamine
Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea , bronhid (vasak ja parem bronh ), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud , hingamislihased ( diafragma , roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura ), millel on sisemine ja välimine leste .
Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb , võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased.
Hingamisiseärasused lastel
Ninaõõs kitsas , limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse . Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal , nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerge nohu silmakandumise oht, sest see kanal on avar. Nina kõrvalkoopad (põsk- ja otsmikukoopad) on puudulikult arenenud, seetõttu on nende põletik väikelastel harva. Neelumandlid muutuvad nähtavaks 9.-10- elukuust, mistõttu esimesed eluaastatel ei ole angiinipõletik tõenäoline. Keskkõrvaga ühendab neelu õõnetaoline käik Eustachi tõri – väikelastel lühike ja lai, mistõttu nohu sagedaseks tüsistuseks on keskkõrvapõletik. Kõri valendik on kitsas ja seetõttu kõriturse korral on oht lämbumiseks olemas (oht suurem kui täiskasvanul). Trahhead ja bronhid on samuti kitsad , neis on elastseid kiudu vähe, limaskestal aga rohkesti veresooni. Seetõttu põletike korral on suhteliselt suurem ahenemise oht ja takistatud röha väljaköhimine. Parem bronh on justkui trahhea jätkuks ja seetõttu on võõrkehade sattumisoht paremasse bronhi küllaltki suur.
Kopsud - hea verevarustusega
Kapillaarid ja lümfipilud on laiemad kui täiskasvanul võrreldes täiskasvanuga lapsel on kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku. See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral. Kuna rindkere liikuvus on väiksem ja hingamine seetõttu pindmisem, tekivad kergemini kopsupõletikud. Kopsupõletik põhjustatud pneumokoki poolt. Kopsukelme ehk pleura on väga õhuke ja pleura õõs on kergesti väljavenitatud, juhul kui pleuraõõnde on vedelik välja kogunenud. See põhjustab omakorda põhjustab survet südamele ja veresoontele, see võib neid normaalsest asendist kõrvale nihutada.
Hingamisakt ja selle osad, mehhanism
Hingamisakti osad:

Väline ehk kopsuhingamine – st õhu liikumist atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal õhu liikumist ja vastupidi väljahingamisel alveoolidest atmosfääri.

Gaaside transport – hapnik imendub (difundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedeni. Kudedest verega transporditakse kuni alveoolideni CO2.

Sisemine ehk koehingamine – kudedesse sisenenud hapniku ärakasutamine aine ja energiavahetuse käigus. Selle käigus vabaneb CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest läbi.
Sisse- ja väljahingamise mehhanismid
Sisse ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkereõõnes rõhu vähenemise ja selletõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkereõõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste (diafragma ja roietevahelised lihased)abil. Sügavamaks hingamiseks lisanduvad ka abilihased.