Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid. (0)

Tallinna Polütehnikum
Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid
Referaat
Koostas: Relika Viilas
Rühm: TA-08
Tallinn 2009
RÜHI MÕISTE
Rühiks nimetatakse  inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures.   Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti.  Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud   täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja -, painutaja- ja paarislihased  on võrdselt koormatud . See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste  eest.ning tagab lihastes- liigestes   normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest.
Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks  pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega . Toetudes võrdselt mõlemale jalale , surudes suurevarba otsa vastu aluspinda , vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga – on saavutatud aktiivne rüht. Õige kehaasendi korral on lihased  minimaalset koormatud.
Istudes saavutamaks aktiivset kehahoiakut tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha  vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis  koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv  ergonoomiline tool,  millel  saab muuta  istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet.
Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine .
 
Passiivse rühi korral on lihaste tugifunktsioon puudulik. Tulemuseks on  lihaste (sirutajate-painutajate) pidev ebaühtlane koormamine - sirutajate või painutajate ülekoormus ning liigespindadele langeva koormuse ebaühtlane jaotus. Ebaühtlase koormamisega kaasneb liigeste kiirem kulumine ja ebastabiilsus , mis tõstab ülekoormusest tingitud lihas- ning liigeshaiguste ja vigastuste riski. Ülekoormus ja sellest põhjustatud ainevahetushäired on peamisteks lihas- ja liigeshaiguste tekkepõhjuseks. Rohkem kui 80 % alaselja - ja kaelaprobleemidest on põhjustatud halva rühiga kaasnevatest lihaspingetest.  Ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. See tõstab ekstravasaalset perifeerset vastupanu ja on üheks noorukiea hüpertensiooni põhjuseks. Passiivne rüht soodustab rühihäirete väljakujunemist
LÜLISAMMAS
Inimese selg kujutab endast elus kudede keerukat kooslust. Rikkaliku verevarustusega selja ülesandeks on kaitsta organismi kõige olulisemat närviteed so. seljaaju . Lülisammas koosneb omavahel liigeste abil seonduvatest lülidest ja kõhretest, mida ümbritseb ja hoiab paigal lihaste, kõõluste ja sidemete võrgustik. Selline ehitus annab seljale ühteaegu nii tugevuse kui ka painduvuse . Tegemist on väga keeruka ja täpse konstruktsiooniga. Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi . Lülisammas koosneb 34 üksteise peal pasiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhrelise lülivaheketaste e. diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon , mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus . Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllalti suurt koormust.
Lülisamba funktsioonideks on
1.Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks
2.Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed
3.On kinnituskohaks lihastele ja roietele
4. Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator.
5.Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised
Lülisamba  kaelaosa
Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest.
Lülisamba rinnaosa
Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist
Lülisamba nimmeosa
Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 
Lülide ehitus
Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust. Just selline ehitus muudab lülid survele ja raskusele vastupidavaks. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid oma mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormuse all paremini toime tulla.
1. Lülikaarest  moodustuv seljaaju kanal kaitseb selles paiknevat seljaaju.
2.Lülikehast lähtub kolm luulist jätket - vasem ja parem ristijätke ja ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel. Need on kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele.
 
Lülisamba liikumise seisukohalt on tähtsad fassettliigesed ja lülivahekettad e. diskid. Igal lülil on neli fassettpinda, mis paiknevad ristijätkete ülemisel ja alumisel küljel. Nende vahendusel seondub iga lüli sellest ülal- ja allpool paiknevaga.

Mis on skolioos ?
Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Kerget
lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asümmeetriaks. Kasvueas, kui lihas on veel treenimata ja nõrk, kujuneb sellest välja rühihäire - üks abaluu tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna
ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või nooruki kasvueas.
Skolioosi vormid
1) Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas.
2) Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid . See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kõndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju või peaaju omavahelise töö häirumise tõttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel), seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks.
3) Degeneratiivne skolioos. Skolioos vőib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks.
4) Idiopaatiline skolioos. Kőige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb tavaliselt noorukitel ja eriti seda nooruki kasvuspurdi perioodil. Sellepärast kutsutakse seda skolioosi vormi ka nooruki skolioosiks.
Kokkuvõte:
Oma referaadis käsitlen teemasid rühist, lülisambast ja haigusest nimega skolioos. Rühis käsitlen erinevaid viise kuidas seistes peaks selg olema ja kuidas ta tihti peale tegelikult hoiab. Samuti seda kuidas saavutada selja optimaalne asend istudes.
Veel hõlman punkte lülisambast, millest see koosneb, mis on ta funktsioonid ja kuidas näeb välja tema ülesehitus.
Skolioosi kui haigust kajastan ka. Välja on toodud selle haiguse definitsioon ja mis on selle väljapaistvad sümptomid. Lisaks sellele on ka toodud skolioosi erinevad vormid.
Kasutatud allikad:
http://maieanne.googlepages.com/r%C3%BChtjar%C3%BChih%C3%A4ired Rüht ja rühihäired
http://www.tiitilves.ee/lulisammas/index.html Lülisammas
http://www.oesel.ee/maidu/teadus/2008/anni.pdf Skolioos