Lihased (0)

Lihaste süsteem
Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude.
Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele.
Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele ( lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele.
Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel , kõri), meeleelundite lihasteks.
Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest.
Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja kinnituvad pehmetes kudedes (nahas) või algavad ja lõpevad pehmetes kudedes.
Lihaste ehitus.
Analoogiliselt luudega eristatakse pikki , lühikesi ja laiu lihaseid. Pikad lihased on käävjad, koonuse - või silindrikujulised, mis esinevad enamasti jäsemeil. Lühikesed lihased esinevad seal, kus lühikesed luudki (käel, jalal, lülisamba lülide vahel). Laiad lihased meenutavad kujult kolmnurka või rombi. Nad paiknevad kehaõõne seintes (kõhulihased, diafragma ) või ühendavad ülajäset kerega (selja lailihas , trapetslihas ).
Vana- aja anatoomidele meenutasid pikad lihased hiirt - sealt ka nimetus musculus e hiireke. Lihase üksikosi nimetati lihase kõhuks ja lihase peaks. Lihase põhiline osa e lihase kõht koosneb vöötlihaskiududest, mille pikkus on kuni 15cm ja läbimõõt 0,01 – 0,1 mm. Vöötlihaskiu põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus.
Lihaskiude ümbritseb sidekoeline toes (kohev sidekude). Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned , lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega.
Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane.
Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus.
Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude . Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks , millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist.
Üks motoorne neuron (närvirakk) on oma harude kaudu ühenduses 3- 160 vöötlihaskiuga, moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu )
Lihaste varustamine verega.
Lihastesse sisenevad arterid , mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus.
Lihaste talitlus
Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks . Staatilise kontraktsiooni ajal lihaskiud ei lühene ja kehaosa on liikumatu (pooside säilitamine, seismine , raskuse hoidmine). Erandjuhtudel võib tekkida staatiline kontraktsioon , mille vältel lihaskiud pikenevad.
Ühe ja sama lihase koosseisu võivad kuuluda „valged” ja „punased” lihaskiud. Valged kiud on võimelised tugevamini ja kiiremini kontraheeruma, aga nad väsivad kiiresti. Punased lihaskiud on aeglasema ja nõrgema kontraktsiooniga, kuid on võimelised kestvamaks tööks. Pideva treeningu tagajärjel lihaskiud jämenevad, nende jõud ja vastupidavus suurenevad.
Lihaste koostöö
Lihased ei tööta üksikult vaid rühmadena. Lihased, mis teostavad vastupidiseid liigutusi nimetatakse antagonistideks e vastandtoimelisteks näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre kolmpealihas . Üheaegselt sama liigutuse teostamisest osavõtvad lihased on sünergistid e koostoimelihased näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre- kodarluulihas. Ka ühe ja sama lihase erinevad osad võivad vastandlikult funktsioneerida näiteks trapetslihas.
Lihase alguskoht, kinnituskoht ja funktsioon
Õlavarre kakspealihas m biceps brachii
Algab mõlema peaga abaluu ülemiselt (õlanukmiselt osalt),
kinnitub kodarluu keskele.
Funktsioon: painutab küünarvart.
Õlavarre – kodarluulihas m. brachioradialis
Algab õlavarreluu alumiselt kolmandikult
Kinnitub kodarluu alumisele otsale
Funktsioon: painutab küünarvart
Õlavarre kolmpealihas m.triceps brachii
Algab kolme peaga :

• abaluult
  
• õlavarreluu ülemisest osast
  
• õlavarreluu keskosast
  

Kinnitub küünarluule(küünarnukile)
Funktsioon: sirutab küünarvart.
Kodarmine randmesirutaja m. exensor carpi radialis
Algab õlavarreluu põndalt
Kinnitub 3. kämblaluule
Funktsioon. Sirutab rannet
Sõrmede sirutaja m. exensor digitorum
Algab küünarluult
Kinnitub 2. – 5. sõrmeluudele
Funktsioon: sõrmede sirutamine, randme sirutamine
Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis
Algab õlavarreluu põndalt
Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule
Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart.
Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis
Algab kahe peaga:

• õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt
  
• kodarluu eesmiselt pinnalt
  

Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks.
F: painutab 2.- 5. sõrme
Pikk pihulihas m. palmaris longus
Algab õlavarreluu põndalt
Kinnitub mediaalsetele faalanksitele
F: painutab sõrmi
Õlalihas m. deltoideus
Algab kolme peaga:

• rangluu lateraalselt kolmandikult
  
• abaluu harjalt
  
• abaluu harjalt
  

Kinnitub õlavarreluu keskossa
F: tõstab õlavart ette, küljele, taha.
Trapetslihas m. trapezius
Algab:

• kuklaluult
  
• kõikide rinnalüli ogajätketelt
  

Kinnitub õlavöötmeluudele:

• rangluu lateraalsele poolele
  
• abaluu harjale(õlanukile)
  

F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud.
Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m. sternocleidomastoideus
Algab kahe peaga:

• rinnakupideme ülaservalt
  
• rangluu mediaalselt otsalt
  

Kinnitub:

• kuklaluule
  
• oimuluule
  

F: Ühepoolsel tegevusel kallutab pead, kahepoolsel tegevusel viib pea kuklasse .
Seljalailihas m. latissimus dorsi
Algab:

• viielt alumiselt rinnalüli ogajätkelt
  
• niudeluu harjalt
  
• kolmelt alumiselt roidelt
  

Kinnitub:

• osaliselt abaluule
  
• lõppkõõlus kinnitub õlavarreluu ülemisele kolmandikule.
  

F: langetab ülestõstetud kätt ja õlavöödet, lähendab keret ülajäsemele, tõmbab õlavöödet taha.
Romblihas m. rhomboideus
Algab kahe alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätketelt
Kinnitub abaluu mediaalsele servale
F: tõstab õlavöödet
Harjaalune lihas m. infraspinatus
Algab abaluu harja alusest lohust
Kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele
F: Õlgade taha liigutamine
Suur ümarlihas m. teres major
Algab abaluu alumiselt nurgalt
Kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele
F: viib õlavart taha
Kõhusirglihas m. rectus abdominis
Algab

• 5.6.7. roidekõhre välispinnalt
  
• Rinnaku mõõkjätkelt
  

Kinnitub häbemeliiduse piirkonda häbemeluule
F: avaldab survet kõhuõõne elunditele, langetab roideid , lähendab vaagnat rindkerele
Välimine kõhupõikilihas m. obliquus externus abdominis.
Algab kaheksalt roide välispinnalt
Kinnitub

• Niudeluu harjale
  
• Läheb üle aponeuroosiks (kilekõõlus) moodustades kõhusirglihase tupe
  

F: kallutab ja pöörab keret.
Suur rinnalihas m. pectoralis major
Algab:

• Rangluu mediaalselt otsalt
  
• Rinnakult ja 6-lt ülemise roidekõhre välispinnalt
  
• Kõhusirglihase tupe ülemiselt eesmiselt seinalt
  

Kinnitub õlavarreluu suure köbrukese harjale (crista tuberculi majoris)
F: langetab tõstetud õlavart, kui ülajäse on fikseeritud, tõstab roideid.
Suur tuharalihas m. gluteus maximus
Algab:

• Niudeluult
  
• Ristluu ja õndraluu külgservalt
  

Kinnitub reieluu alumisele kolmandikule ja sääreluu külgmisele põndale.
F: võimaldab puusaliigese liikumist, reie liikumine taha, pöörab reit välja, eemaldab reit.
Reie kakspealihas m. biceps femoris
Algab:

• Reieluu ülemiselt otsalt
  
• Istmikuluult
  

Kinnitub pindluu pea piirkonda
F: painutab säärt, pöörab säärt välja
Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius
Algab.

• Reieluu keskmiselt põndalt
  
• Reieluu külgmiselt põndalt
  

Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus)
F: painutab säärt, sirutab pöida
Lest - sääremarjalihas m. soleus
Algab:

• sääreluu ülemiselt osalt (põndalt)
  
• pindluu pea piirkonnast
  

Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse
F: sirutab pöida
Reie nelipealihas m. quadriceps femoris
Jaguneb neljaks lihaseks:

• reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt
  
• külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt)
  
• vahepealne pakslihas m. vastus intermedius algab reieluu eesmiselt pinnalt
  
• keskmine pakslihas m. vastus medialis algab reieluu karejoonelt
  

Kinnitub: kõik neli lihast kulgevad üle põlveliigese ja ühine lõppkõõlus kinnitub sääreluu ülemisele otsale (põnda alla)
m. quadriceps femoris on kõige võimsam lihas.
F: ainus sääresirutaja
Rätsepalihas m. sartorius
Algab niudeluu ülemiselt eesmiselt ogalt
Kinnitub sääreluu ülemisele otsale
F: pöörab reit välja, painutab säärt ja pöörab säärt sissepoole
Õrnlihas m. gracilis (sirelihas)
Algab häbemeluult
Kinnitub sääreluu körpusele
F:painutab säärt ja pöörab seda sissepoole
Pikk pindluulihas m. peroneus longus
Algab:

• pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt
  
• pindluu külgmiselt pinnalt
  

kinnitub lõppkõõlusena 1. talbluu ja 1. pöialuu taldmisele pinnale
F: painutab pöida
Miimilised lihased
Koljupealnelihas m. 0ccipitofrontalis
Algab kuklaluult
Kinnitub kulmude piirkonnas pehmetes kudedes
F: tõmbab peanahka taha, tõstavad kulme, tekivad kurrud laubale
Silmasõõrlihas m. orbicularis oculi
Ümbritseb silmaava
F: tõmbab kulmu alla ja põsenahka üles, komprimeerib pisarakotti.
Mälurlihas m. masseter
Algab sarnakaarelt
Kinnitub alalõualuule
F. avatud suu sulgemine (mälumine)
Suusõõrlihas m. orbikularis oris
Moodustab üla- ja alahuule
Ahendab suuava.
Liigese liikumine
Frontaaltelje suhtes (eestvaates)
Liikumine ette – antefleksioon e anteversioon
Liikumine taha – retrofkektsioon e retroversioon
Sagitaaltelje ümber (külgvaates)
Eemaldamine - abduktsioon
Lähendamine – aduktsioon
Vertikaaltelje ümber toimub siserotatsioon ja välisrotatsioon.