küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks
Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus
ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5. Võib korraldada riigi igapäevaelu 6. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3. Nimeta riigi valistemise vormid ja iseloomusta neid lühidalt I MONARAHIA E. KUNINGRIIK Võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline ehk kuulub ainult ühele valitsejale. A) Absoluutne monarhia Saudi-Araabia, Araabia Ühend Emiraadid B) Konstitutsiooniline monarhia Monarh on riigipea, tal on esindus funktsioon, valitsus töötab monarhist sõltumatult ja vastutab parlamendi ees. N: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Holland II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele
§12.Kui puuduvad ülalpool paragrahvis nimetatud järeltulijad, läheb Troon edasi viimase surnud Kuninga vanemale elusolevale tütrele §14.Trooni pärimise õigust, ülalpool toodud paragrahvide alusel, omava järglase puudumisel, läheb see sellele mehele või naisele, kes asub lähimais sugulussidemeis viimase Kuningaga Tema Kõrguse Kuninganna Wilhelmine, Oransei-Nassau Printsessi suguluse liinis, kuid mitte kaugemal kui kolmandal veresuguluse astmel. §55.Kuningas on puutumatu; ministrid kannavad vastutust. Hollandi praegune kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau (sündis 31. jaanuaril 1938) on Madalmaade kuninganna (Madalmaade Kuningriigi kuninganna) alates 1980. aastast. Ta on kuninganna Juliana ja prints Bernhardi tütar. Beatrix sai troonile pärast seda, kui tema ema Juliana troonist loobus. Kuningannana on Beatrix olnud konservatiivne ning
rahvavõim. 10. Otsene demokraatia Näiteks Vana Kreeka linnriigid, meessoost kodanikud kogunesid väljakule ning hääletasid käetõstmisega või karjumisega. 11. Esindusdemokraatia ( vabariik parlamentaarne ja presidentaalne) Rahvas valib oma esindajad ehk saadikud parlamenti. 12. Monarhia (absoluutne ja konstitutsiooniline) Valitsemisvorm , mille korral kõrgeima võimu pärib selle kandja veresuguluse alusel. Nt . absoluutne ja kontitutsiooniline 13. Siirderiik Üleminekuriik, milles pole veel täielmääral kinnistunud demokraatia põhimõtted. Nt . Eesti Vabariik 1991a. 14. Diktatuur Võim on ühe isiku või partei käes.Ta on võimul surmani ja peale surma võetakse võim üle. Nt. Korea Rahvademokraatlik Vabariik. 15. Kellele kuulub seadusandlik võim?
Kompromiss-ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Konsensus-üksmeel, vastuväide puudumine otsustavas küsimuses. Demokraatia valitsemisvorm, kus on rahva käes võim. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu valitud esindajate vahendusel. Monarhia- valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi. Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik. Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega. Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet.
esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat ning Saudi Araabia islamiriik). Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia: valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames (Norra, Rootsi ,Suurbritannia).
Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Tava ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. Riik- sisemiselt korrastatud avalik, õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi territoorium- maa-ala, mis allub riigi võimule. Riigi elanikkond (rahvas)- moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Monarhia- veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu Absoluutne monarhia-kogu võim kuulub ühele valitsejale Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esinuds demokraatia- riigikorraldus, kus rahva poolt valitud saadikud on otsustajateks. Siideriik-riik, milles toimub üleminek ühelt riigikorralduselt teisele. Siideperiood- periood, mille jooksul toimub totaritaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi.
rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus koguda makse ning osutada teenuseid. Demokraatia tagamiseks peab olema põhiseaduslik valitsus, tagatud inimõigused ning koigi võrdsus seaduste ees. Otsene demokraatia on rahvakoosolekutel käetõstmisega asja otsustamine, esindusdemokraatia puhul valitakse rahva esindajad, kes vahendavad inimeste huve ning viivad neid ellu. Monarhia on veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim, absoluutse monarhia puhul kuulub kogu võim ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser), konstitutsioonilise monarhia puhul jagab monarh võimu rahva valitud parlamendi ning valitsusega. Vabariigis on riigipeaks president, kes valitakse 4-5 a. Autoritaarse diktatuuri puhul on võim koondunud ühe valitseja kätte, kodanikud on unarusse jäetud, totalitaarse diktatuuri puhul on rahvas muundunud kildkonna tööriistaks, üks juht, üks partei, võrdsus.
hoolt kannavad ja oma mehi koju ootavad. Samamoodi omavad naised erilist tähtsust "Njalli saagas", mille keskne tegelane on suguvõsa pealik Njall, kuid lugu on põimitud paljudest tegelastest ja sündmustest. Selles loos on naistel läbiv roll, nad ässitavad ja õhutavad kättemaksule. Neil oli ühiskonnas oluline positsioon ja seepärast oli neil ka loos edasiviiv roll. Erinevatel gruppidel on lugudes tähtsus, need inimesed võivad kuuluda kokku nii veresuguluse kui mingite ideede ja tõekspidamiste järgi. Suurte narratiivide keskmeks on tavaliselt suurte inimeste lood. Nendeks võivad olla kuningad, perekonnapead, kangelased, kes võivad olla ka reaalselt eksisteerinud ja kellel oli omal ajal suur tähtsus. Need suurte inimeste lood peegeldavad aga ka just väikeste inimeste lugusid seal kõrval. Kuidas nad elasid, mis roll neil ühiskonnas oli. Eeposed on tavaliselt küll lood suurtest inimesest, kuid samamoodi võib kirjeldada
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
Hitleri Saksamaa, NSVL, tänapäeva Põhja-Korea). Siirderiik riik, milles pole enam diktatuur, kuid pole ka veel demokraatiat. Diktatuur -> Siirderiik -> Demokraatia. Perioodi, mil toimub üleminek demokraatiale nimetatakse siirdeperioodiks (algab vabade valimistega). Siirderiigist on saanud demokraatlik riik, kui kõigis eluvaldkondades ja riigivalitsemises on juurdunud demokraatlikud põhimõtted. Monarhia valitsemise korraldus, kus riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel Konstitutsiooniline (piiratud) monarhia kuningas ei valitse üksi Vabariik riik, kus riigivõimuorganid on valitavad (st. Võim pole päritav). Parlamentaarne riik riik kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Riiki juhib valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome. Presidentaalne riik riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome Riigi territoriaalne korraldus 1. Unitaarriik (nt
tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nulltolerants sallimatus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas
reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu. Perekonnaõiguse reguleerimisalasse jäävad abielust ning põlvnemisest tulenevad suhted, samuti eestkoste ja hooldus. 56. Sugulased, hõimlased. Sugulased on omavahel sugulussuhetes ehk põlvnemissuhetes ehk veresuguluses ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahel. Hõimlased on omavahel hõimlussuhtes. Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted. 57. Abielu, abikaasad. Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. Abikaasad on abielu pooled, kelle vahel on sõlmitud abielu. 58. Pärimisõiguse alused. Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). 59
- Ius scriptum – kirjutatud õigus. Riigi poolt kehtestatud. Nt 12 tahvli seadus, Hammurapi koodeks, Vana-Rooma seadus 6. Riigi tunnused. - Avalik võim – erinevad ülesehitused. Territoorium – riigipiiriga määratletud osa (ka õhk ning vesi). Rahvas – kõige kõrgema võimutäiusega. Samas ise õigussubjekt. Lisaks: lipp, hümn, vapp 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. - Vormid: Monarhia – Vorm, kus riigipeaks on monarh – veresuguluse kaudu. - Piiramatu – ühe isiku käes on kogu võimutäius. Seadusandja, täitev + õigusmõistmine (Saudi-Araabia, Guveit). Piiratud – Pole kogu võimutäius. 1. Seisuslik/Esindsluk – monarhi kõrval nt parlament. 2. Konstitutsiooniline – monarhi võimutäius oluliselt piiratud: Rootsi, Norra, Holland, Belgia, UK. Vabariik: presidentaalne ja parlamentaarne. Presidentaalne vabariik: president valitud otse rahva poolt.
Augustus määras erilise abielulahutuse korra:lahutamisest tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja lahutus toimus erilise lahutuskirja- libellus repudii kätteandmise teel. Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad 9. Patria potestas-isa võim, määrab laste ja vanemate vahekordi Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina seaduslik abielu ja perekond. Agnaatiline sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega. Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu. 10. Patria potestas- isa võim 11. Filiusfamilias - perepoeg Vanima ajal:isa võis vastsündinud lapse ellu jätta v mitte,müüja lapse orjusesse v siseriiki. Ius vitae ac necis- Isa oli lapsele elu ja surma õigus. Kõik, mis poeg omandab, kuulub isale.
võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle käigus tekkis pealiku ümber malev, mille liikmed moodustasid ajapikku lähikonna. Lähikonda kuuluvatele liikmetele hakati usaldama juhtimisfunktsioonide teostamist. Tekkinud oli inimeste grupp, kes enam ei tegelenud mitte tootmisega, vaid juhtimisega. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond – rahvas. Seega iseloomustasid riigi teket : 1) Avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Veresuguluses oleva sugukonna asemele oli tekkinud rahvas. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine ning demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad
pääseda noorima positsioonist). 3)Polüandria – naisel mitu meest (maailmas 6 sellist ük-da). Ühiskondades, kus ekstreemne keskkond, nt kõrgmäestik, vähe süüa, vaja kontrollida sündivust, üks naine võimeline sünnitama mitme mehega vähem, kui mitu naist. Perekond – üldiselt koos elav sugulaste grupp. Naine + alaealised lapsed + täisealine mees, kes naisega abielu või veresuguluse kaudu seotud. Tuumperekond – mees, naine, alaealised lapsed (klassikaline, levinud) Suurpere- koos elavad mitmed tuumpered. Nt mees + naine + täiskasvanud pojad peredega Grupiabielu – mitu mees ja naist omavad seksuaalset ligipääsu teineteisele (ei ole väga levinud). Leviraat – lesk naine abiellub surnud mehe vennaga (et sots ja maj sidemed ei kaoks peredes). Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega (vähem levinud).
mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol ainuõigus: tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel
poliitilisest ühendusest rohkem eetiliseks ja sugulusel põhinevaks ühenduseks. Naine pole enam võimualune ja pojad saavad iseseisvaks emantsipatsiooni teel, Justinianuse ajal on poeg tsiviilõiguses iseseisev subjekt Perekond · Vanas õiguses kuulusid sinna inimesed, kes allusid ühisele perepeale või alluksid kui ta veel elaks (agnaadid, agnatio) · Veresugulus (kognaadid, cognati) omas vanas õiguses tähtsust ainult abieluõiguses · Preetorite õiguses veresuguluse osatähtsus, näiteks pärimisõiguses kasvab · Justinianuse ajal on veresugulus valdav
näiteks Nepaali mõnes piirkonnas). · Demograafilise kontrolli mehhanism (levinud sellistes ühiskondades, mis paiknevad ekstreemsetes oludes, kus on raske toiduaineid toota ja kus ei taheta, et laste arv oleks väga suur) Perekond koos elav sugulaste grupp, mille moodustavad naine, tema poolt kasvatatavad alaealised lapsed ja vähemalt üks täiskasvanud mees, kes on seotud perega kas abielu teel või veresuguluse kaudu. Perekonna vormid: Tuumperekond Selline perekonna vorm, kus koos elavad mees, naine ja nende alaealised lapsed. (90% ühiskondadest arvavad, et see on kõige normaalsem kooselu vorm) Suurpere tuumperede ühendus, mis on seotud veresuguluse ja kooselamise kaudu. Üldjuhul näeb välja nii, et elab ühes kohas mees naisega ja nende lapsed elavad oma peredega samas majapidamises. (Levinud põllumajanduslikes ühiskondades, suurendab majanduslikku teovõimet).
ÕIGUSE TEKKIMINE : Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues tavaõiguse 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. (Pealik valiti isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste vastu. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel.) 3
Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h. Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused i. Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel j. Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel k
Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonimehhanismidele tugevat vastupanu. Tootmises tekkis ülejääk ja selle vägivaldseks omandamiseks tekkis pealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes pealiku lähikond. Riigi erinevus- veresuguluse asemel on territoriaalne võimukooslus, mis tähendab, et kui enne hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigis oli võimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil avalikku võimu. Riigi tekkimine: avaliku võimu tekkimine, võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, rahva tekkimine.
00000a0000001000000000000000000000000900000010000000100e0000ab0900002500 00000c0000000e000080120000000c000000010000005200000070010000010000009cfff fff00000000000000000000000090010000000000ba04400012540069006d006500730020 004e0065007700200052006f006d0061006e000000000000000000000000000000000000 00000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000 18 19 MUSTAND: Monarhia on veresuguluse alusel päritav võim. Jaguneb kaheks: suuremalt jaolt absolutistlikuks (18.saj valgustatud monarhia) ja piiratud monarhia. On öeldud, et lõpuks jääb järgi 5 monarhiat risti, poti, ärtu, ruutu ja inglise monarhia. Järgnevalt analüüsin nii absolutistliku kui ka piiratud monarhia puudusi ja voorusi. Absolutismianalüüsis tuginen uusaja ajaloole ja piiratud monarhia puhul tänapäevale. Absolutistlikuks monarhiaks nimetatakse monarhiat, kus riigipeal on ainuisikuline võim.
Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid Perekonnaõiguse allikad Perekond ja perekonnaelu 55. Sugulased, hõimlased. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased Ülenejad ja alanejad sugulased Külgjoones sugulased Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted 56. Abielu, abikaasad. Tänapäeva euroopalikus kultuuritraditsioonis mõistetakse abieluna mehe ja naise vabal tahtel põhinevat, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendust, mis on tähtajatu Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud Veresugulaste vahel abiellumise keeld Abikaasade suhted · Abikaasade isiklikud õigused · Abikaasade varalised suhted - ühisvara - lahusvara
võimuga võrreldes erinevatele alustele, seetõttu ei saanud senised tavad riigi vajadusi rahuldada. Nii tekkisid uued riigi vajadusi rahuldavad normid. Esimeseks olid aktsepteeritud tavad, mis riigile sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse. Teiseks hakkas riik ise uusi norme looma ja kehtestama, mis oli riigi õigusloome. Neid õigusnorme asus riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Neid norme hakati kutsuma õiguseks. Veresuguluse tavad ja käitumisreeglid hakkasid kaduma. Oli ka võimalik, et neid lihtsalt muudeti või võetigi vastu nii, nagu nad olid kirjas. Sellegipoolest muutusid tavad uues riigis võrreldes riigieelse ühiskonnaga, kus kehtisid tavad, mis olid olnud juba esivanemate ühiskondadest. Kui me võtame riigi peatunnused, siis nendeks on avalik võim, territoorium ning rahvas. Territooriumil kehtib selle riigi avalik võim ning territooriumil elab rahvas, kes on riigivõimuga seotud
moodustatakse üksikprojektide tegemiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ning teha kaugtööd. ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises Riigivormid: monarhia, vabariik Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigvõimu pärib üks isik (ainuvalitseja e monarh) veresuguluse alusel Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale e monarhile Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja e monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik valitsemivorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad v need moodustab parlament. Dem valitsemiskord e põhiseaduslikkus Osalus- ja elitaardem
8 osast 24. Loetlege sariaadi keelud: Veini joomise keeld, Hasartmängud, ennustamine, ebaausus, abielurikkumine, varastamine, tapmine, enesetapmine, osade toiduainete söömine(sealiha jne), paljude jumalate teenimine, euroopaliku riietuse kandmine, naisel kanda mehe riideid(vastupidi ka), tatoveeringud, meestel kanda kullast-hõbedast ehteid, sõrmused, laste sõnakuulmatus, mehe ja naise kahekesi olemise(ilma 3.nda isiku juuresolekuta) 25. Kuidas kutsutakse meesisikut, kellega naine ei saa veresuguluse tõttu abielluda? Mahram 26. Kuidas nimetatakse konkreetsetele juhtumitele kohandatud õigusnorme? Fikh 27. Mitut liiki õigusrikkumisi tunneb islami kriminaalõigus? 3 liiki õigusrikkumis: 28. Kuidas neid nimetatakse araabia keeles? 1) kuriteod, mille karistuseks on kisas (veretasu) või dija (roimatrahv). 2) Kuriteod, mille karistuseks on haddi (piir ehk Jumala kannatuse määr). 3) Kerged kuriteod, mis vajavad vaid paranduslikku karistust ta ziri. 29
Üks inimene on väga paljudega seotud. Kõige mobiilsus. Abielu ideoloogia põhineb individuaalsel valikul. Võib jääda mulje, et sugupuu polegi enam oluline, aga sellel on siiski sümboolne ja sotsiaalne roll inimesele lähedase organisatsioonina. Natsionalism esitleb rahvust kui metafoorilist sugulaste gruppi. Sarnaselt ka de facto. Kui rahvusriigi elanik sureb üksikuna ja pärijaid pole, siis saab riik kogu tema vara endale. Peamine erinevus rahvuse ja tõelise veresuguluse vahel on see, et rahvus koosneb väga paljudest inimestest, kes isegi ei pruugi kunagi oma eluajal kohtuda. SUGULUS JA SUGU Ehkki seni on räägitud vaid meesatropoloogidest, on ka naistel koht antropoloogia arengus. Nad on nö ressursid: naine, ema, tütar, õde. Ressursid keda vahetada, kellega abielluda, keda süüdistada nõidumises jne. 9 SUGU JA VANUS Inimestevaheline võim on kõigis ühiskondades erinev. Mitte üheski ühiskonnas pole ühelgi lapsel
Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 2 Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus
teenimise eesmärgil , vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele . ( seltsid, sihtasutused , mittetulundusühingud ) Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri , sotsiaal, ja majandusvaldkondades . Kasumi teenimine keelatud Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib vaid üks isik ( monarh) veresuguluse alusel . Monopol ainuõigus ; tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte ; turuolukord kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab info suurt mõjujõudu poliitika teostamisel
(juudid) sepistasid vandenõu, et Muhamedi tappa. Prohvet sai asjast varakult teada, ning kogu loo lõpplahendus oli see,et Banud Nadiri hõim löödi Medinast välja ja kogu nende vara jäi moslemitele. Mediinasse oli nüüd jäänud vaid üks juudi hõim, Banu Quraiza. VII ptk. · Lüüasaamine Uhuudi all ei avaldanud kuigi kaua mõju, Muhamed hoidis kindlalt võimu enda käes. Ta oli esimene araablane,kes oma sõna jõuga veresuguluse sidemed puruks rebis. Islam ei võinud vägevaks saada, kui sugukond luges rohkem kui jumala sõna. Ka rajas ta sellel ajal oma salaorganisatsiooni. · Tänu Muhamedi edule hakkasid Mediinalased nüüd hästi ja jõukalt elama. Esialgu elati lustliku elu veini ja täringumängu saatel, kuid ajajooksul kehtestas prohvet terve rea seadusi, mis talitsesid moslemite elu. Hiljem kujundasid need islami vaimset palet. · Muhamed elas endiselt tagasihoidlikult
Varjuküljed: ei ole mugav ühiskonnakorraldus, sest sellistes ühiskondades on levinud naiste tapmine, piiratakse potentsiaalset emade rolli lapsepõlvest saadik. Mehed on seal olulisem tööjõud ja poisslapsi kasvatatakse suurema hoolega. Abieluvormid 2: *Tuumperekond – kõige harjumuspärasem perevorm, mees naine ja nende alaealised lapsed. Klassikaline väike perekond. Väga levinud maailmas. *Suurpere – koos elavad mitmed tuumperekonnad, kes on seotud veresuguluse kaudu. Elavad koos mees, naine ja nende täisealised pojad koos oma peredega elavad koos. Miks see on osades ühiskondades levinud? Levib põllumajanduslikes ühiskondades, kus inimesed ise töötavad, siis suurpere on majandusliku üksusena hästi toimiv. Küttide ja kaluritel on tuumpere kõige põhilisem. *Grupiabielu – mitu meest ja naist omavad seksuaalselt ligipääsu üksteisele, ei ole väga levinud. *Leviraat – tava, mille kohasel lesknaine abiellub surnud mehe vennaga.
8 osast 24. Loetlege sariaadi keelud: Veini joomise keeld, Hasartmängud, ennustamine, ebaausus, abielurikkumine, varastamine, tapmine, enesetapmine, osade toiduainete söömine(sealiha jne), paljude jumalate teenimine, euroopaliku riietuse kandmine, naisel kanda mehe riideid(vastupidi ka), tatoveeringud, meestel kanda kullast-hõbedast ehteid, sõrmused, laste sõnakuulmatus, mehe ja naise kahekesi olemise(ilma 3.nda isiku juuresolekuta) 25. Kuidas kutsutakse meesisikut, kellega naine ei saa veresuguluse tõttu abielluda? Mahram 26. Kuidas nimetatakse konkreetsetele juhtumitele kohandatud õigusnorme? Fikh 27. Mitut liiki õigusrikkumisi tunneb islami kriminaalõigus? 3 liiki õigusrikkumis: 28. Kuidas neid nimetatakse araabia keeles? 1) kuriteod, mille karistuseks on kisas (veretasu) või dija (roimatrahv). 2) Kuriteod, mille karistuseks on haddi (piir ehk Jumala kannatuse määr). 3) Kerged kuriteod, mis vajavad vaid paranduslikku karistust ta ziri. 29
See tähendab, et asjaomased riigiorganid peavad vastavalt oma pädevusele astuma samme rahvahääletuse otsuse täitmiseks. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Teoreetiliselt tuntakse sünniga kodakondsuse omandamise kahte põhimõtet: ius soli ning ius sanguinis. Esimene neist tähendab, et kodakondsus antakse riigi territooriumil sündinud isikutele. Teine neist tähendab, et kodakondsus antakse veresuguluse järgi – kodakondsust omava isiku laps omandab vanema kodakondsuse. Topeltkodakondsus võib tekkida mitmel viisil. Näiteks võivad lapse vanemad olla eri riikide kodanikud. Kui mõlemad riigid tunnustavad ius sanguinis’e põhimõtet, on lapsel õigus mitme riigi kodakondsusele. Samuti on võimalik, et isik sünnib ius soli põhimõtet tunnustavas riigis, samas kui vanem või vanemad on ius sanguinis’e põhimõtet tunnustava riigi kodanikud. Topeltkodakondsus tekib ka
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna
arvates müütides avaldus lapseas allasurutu seksuaalsus- Oidupuse kompleks, motiivid pidevalt oma eelkäia (isa) kukutamisest. Laiemalt vaadates oli kartus, et järeltulija võimult kukutab ehk põlvkondade vaheline isaste konkurents. Mitmetes lugudes on näha, et jumalanna kellegi partnerina võib vaadata ka kui tema ema. Kuri/hea naine või ema. * Strukturalism- Lévi Strauss. Ta ol ika natuke äärmuslik Oidipuse müüdis nägi vastandite mängu- ühtaegu veresuguluse ülerõhutamine (emaga abiellumine) ja alaväärtustamine (isa tapmine). See oli küll äämus, aga üldjuhul on müütides palju vastandeid- naine ja mees, täiskasvanu ja laps jne. Leebemat strukturalismi esindab postmoderne koolkond, eelkõige Jean-Pierre Vernant. Artemise kultust uuris. * Müüdi ja rituaali koolkond, mis otseselt seostab müüti rituaali ja riitusega Ekstreemsemates vormides peab müüti sõnastatud rituaali seletuseks, kus algne tähendus on ununenud. Siin on kaks
Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, kuid sellest hoolimata oli tema võim täiesti reaalne, sest see väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Tavad Tavad on endastmõistetavad. Nendel on nii positiivne kui ka negatiivne aspekt. Positiivsus seisneb selles, et nende rakendamiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaati. Negatiivseks muutub see siis kui ühiskonna arenedes tekib vajadus tavad asendada õigusnormidega.
Augustus määras erilise abielulahutuse korra:lahutamisest tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja lahutus toimus erilise lahutuskirja- libellus repudii kätteandmise teel. Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad 9. Patria potestas-isa võim, määrab laste ja vanemate vahekordi Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina seaduslik abielu ja perekond. Agnaatiline sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega. Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu. 10. Patria potestas- isa võim 11. Filiusfamilias - perepoeg Vanima ajal:isa võis vastsündinud lapse ellu jätta v mitte,müüja lapse orjusesse v siseriiki. Ius vitae ac necis- Isa oli lapsele elu ja surma õigus. Kõik, mis poeg omandab, kuulub isale.
tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol ainuõigus: tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel
Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, 3 seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel. RIIGIVORMID Monarhia (kreeka k `ainuvalitsus') - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV: "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud
Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. . 14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. 15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja
pärandiosa suurus sellest, kas pärija on lasterikkast perest või on tegemist üksiklapsega, kes oma Justinianuse klassisüsteem loodi Rooma õiguses Justinianuse novellide 118 ja 127 alusel. Süsteem on varemsurnud vanema asemel pärima tuleb. üles ehitatud pärijate klasside või järkude süsteemile, kusjuures arvestatakse mitte niivõrd veresuguluse joone sihti (ülenev, alanev) kui sündide arvu isikute vahel, s.t. sugulusastmeid. Parenteel- e. tüvikondade süsteemi on omaks võtnud peamiselt Kesk- ja Põhja-Euroopamaad: Austria, Liechtenstein, Saksamaa, Sveits, Taani, Norra, Rootsi, Soome, aga ka Türgi ja Kreeka ning
T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab
Donatio propter nuptias on mehe poolt tavaliselt enne abielu naisele tehtud kink. See jääb koos dos'ga mehe initsiatiivil tehtud lahutuse korral naisele. 6. Vanemate ja laste suhted - vanemate õigused laste üle Rooma õiguses oli välja kujunenud tugev patria potestas, tunnustati vaid isavõimu. Abielus cum manu oli ema lastele õiguslikust seisukohast nagu õde. Ta polnud lastele isegi agnaatiline (võimu) sugulane, hiljem tekkisid tal lastega õigussuhted tänu veresuguluse (kognaatilise) tunnustamisele. Laste ja vanemate õigussuhte aluseks on seaduslik abielu. Vallaslastel puudus agnaatilises suguluses suhe nii ema kui isaga. Veresuguluses tekkis vallaslastel side ema ja tema sugulastega. "Ema on kindel, kuid isa näitab abielu". Isavõimu piirid Ajalooline lähtekoht - lapse elu ja surma üle otsustab isa. Ta on vaba käituma oma lapsega nagu tahab- jätta ellu, tappa, müüa orjusesse välismaale ( trans tiberim). Perepoeg oli persona alieni iuris.