Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskond mõisted riigikorrad (0)

1 Hindamata
Punktid
Mõisted
- Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu.
- Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
- Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel.
- Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes
- Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel
- Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal
- Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga
- Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament
- Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse
- Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks
- Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik
- Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi
- Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte
- Seadusandlik võim – ülesanne on seaduste vastu võtmine ja organiks on parlament
- Täidesaatev võim – ülesanne on seadusi täide viimine ja organiks on Vabariigi valitus
- Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus
- Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses
- Presidentaalne demokraatia – demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA,Venemaa)
- Riigikontroll – majandustegevust kontrolliv organ Eestis, juht on Toomas Mattson
- Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder . Nad kontrollivad ,et riik toimiks
- Referendum – rahvahääletus
- Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule
- Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga
Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse
Maakohtud ja halduskohtud -> ringkonnakohus -> riigikohus
Ühiskond mõisted riigikorrad #1 Ühiskond mõisted riigikorrad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EevaLiise Õppematerjali autor
Demokraatia, otsene demokraatia, esinusdemokraatia, osalusdemokraatia, monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline monarhia, vabariik jne

Sarnased õppematerjalid

Riik ja võim
2
doc

Riik ja võim

Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus ­ 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil, i

Ühiskonnaõpetus
Mõisted ühiskonnaõpetuses
6
doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada rii

Ühiskond
Mõisted
5
doc

Mõisted

vastand on eraelu Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus ­ demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika ­ inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond ­ demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk ­ kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive ­ kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud

Ühiskonnaõpetus
Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses-
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

kritiseerimine on lubatud Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsioon seob riigi tevikuks. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. (turism ja muu ) Infopoliitika riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid, mida teabe levitamisel järgiakse Massiteabe vahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida riigis ja maailma toimuvast. Kellest koosneb ühiskond ? Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuse ( jõukus , elukoht , rahvus ) alusel. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade tagajärjel nim. rahvastiku iibeks. Negatiivne iive tähendab et rahvaarv väheneb , positiivne et suureneb. Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine . Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm , mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalood, tavadel ja keelel.

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord
18
docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem

Ajalugu
Ühiskonna kordamine kt ks
5
doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia ­ valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia ­ inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia ­ valitakse esindajad. Monarhia ­ võimu pärandamine. Absoluutne monarhia ­ kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia ­ e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik ­ kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur ­ üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur ­ võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur ­ võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik ­ valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood ­ periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskon

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna 9kl konspekt
17
docx

Ühiskonna 9kl konspekt

e. 10 aastat. Vabariigi valitsus Vabariigi valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus on riigis täidesaatvaks võimuks. Riigikogu esimees ­ Ene Ergma Kordamine 1) Võimude lahusus [seadusandlik võim(riigikogu), täidesaatev võim(valitsus), kohtu võim(kohtud) riigipea ­ president 2) Mõisted: Fraktsioon (ühe erakonna parlamendi esindus), komisjon (seaduseelnõu), Reform & IRL = Koalitsioon, teised = opositsioon, portfellita minister. 3) 4 komisjoni ja 4 ministeeriumi Maakonnad ja kohalikud omavalitsused Maakond · Maakond on riikliku halduse(riigi valitsusasutuste tegevus) üksus · Maakonda juhib maavalitsus mis aitab Vabariigi Valitsusel planeerida ja korraldada tegevust vastavas maakonnas

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
2
doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik ­ pole rahva osaluseks niis

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun