Kultuurilood I (sügis 2010) (2)

Kultuurilood I (sügis 2010)

Eksamiküsimused – kolme lühiessee teemad

05.–07.01.2011

1.

Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav „suur lugu“ ehk narratiiv ?
Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile:
a) Arutlege, kuidas „suures loos “ kujutatakse inimesi mitmes mõõdus – indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse – kas veresugulus , etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus , vms?)
b) Kas „suur lugu“ on „suurte“ või „väikeste“ inimeste lugu?
c) Miks „suured narratiivid“ püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamešist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast.
Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid niimoodi edasi järgnevatele põlvedele.
Suured narratiivid võivad esitada vaid ühe inimese lugu. Näiteks vanimaks peetava eepose “Gilgameshi” lugu räägib ühe kuninga eluloost. Tema isiklikus loos peegeldub aga kogu ajastu, inimesed ja nende vahelised suhted, kultuur, poliitika, sõda ja vägivald. Indiviidil on loos suur ja läbiv roll. Omaette tähendus on suurtes lugudes ka inimgruppidel. Näiteks “Iliases” on tähtis osa naistel, kes lahinguväljadel on sõjasaak, teendajad ja voodikaaslased. Kodus on naised aga need, kes pere, kodu ja riigi eest hoolt kannavad ja oma mehi koju ootavad . Samamoodi omavad naised erilist tähtsust “ Njalli saagas”, mille keskne tegelane on suguvõsa pealik Njall, kuid lugu on põimitud paljudest tegelastest ja sündmustest. Selles loos on naistel läbiv roll, nad ässitavad ja õhutavad kättemaksule. Neil oli ühiskonnas oluline positsioon ja seepärast oli neil ka loos edasiviiv roll. Erinevatel gruppidel on lugudes tähtsus, need inimesed võivad kuuluda kokku nii veresuguluse kui mingite ideede ja tõekspidamiste järgi.
Suurte narratiivide keskmeks on tavaliselt suurte inimeste lood. Nendeks võivad olla kuningad, perekonnapead, kangelased, kes võivad olla ka reaalselt eksisteerinud ja kellel oli omal ajal suur tähtsus. Need suurte inimeste lood peegeldavad aga ka just väikeste inimeste lugusid seal kõrval. Kuidas nad elasid, mis roll neil ühiskonnas oli. Eeposed on tavaliselt küll lood suurtest inimesest, kuid samamoodi võib kirjeldada ajastut ja inimesi ka läbi lihtsa inimese.
Suured narratiivid on seotud mnemoomikaga. Lugusid kantakse edasi suuliselt, üles kirjutama hakatakse neid siis, kui tekib hirm, et orgaaniline mälu seda enam ei suuda. Lugusid räägitakse edasi põlvest põlve, sellistel lugudel on pedagoogiline funktsioon. Suurte narratiividega antakse edasi inimlikke väärtusi ning ühiskonna- ja kultuuriväärtusi.

2.

Analüüsige tekstikatket Carlo Ginzburgi raamatust „Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm“ (ptk 15, lk 78–80), mille leiate allpool eksamisse kopeerituna. Andke sellele ülevaatlik raamistus, tuginedes loengutes rakendatud kultuurilooliste tekstide analüüsi meetoditele. Käsitlege antud tekstikatke tausta, sisu ja esitust – paigutage see kultuuriloolisse konteksti. Püüdke oma arutluses seostada kursuse käigus vaadeldud erinevaid teoseid (loetud uurimusi ja teataval määral ka vaadatud filme).
Carlo Ginzburgi lugu räägib 16. sajandi möldrist Menocchiost, lihtsast inimesest. Autor lähtub loo jutustamisel üksikisikust, kelle kaudu ta üritab iseloomustada toonast ühiskonda. See annab võimaluse jõuda ka lihtrahva kirjelduseni.
Selle loo puhul on oluline teada, et lugu toimub 16. sajandil, kuid on kirja pandud 20. sajandil. Seega kajastub tekstis ka 20. sajandi inimese vaade. Igasugustes tekstides peegeldub nii kirjeldatava aeg kui ka kirja panemise aeg. Filmide puhul on seda kerge märgata, “Viimne reliikvia ” kirjeldab küll Eesti elu keskajal kuid selles peegeldub ka palju 1970. Eesti kohta, mil film valmis.
Ginzburgi loo peategelaseks on lihtne tööline. See mölder oskab aga lugeda ja kirjutada, mis tõstab ta oma ühiskonnas siiski erilisele positsioonile, sest selliseid inimesi ei ole lihtrahva seas palju. Tänu sellele, et Menocchio oskas lugeda ja kirjutada, on tema kohta säilinud andmeid. Tema lugu on hiljem kokku pandud kohtuprotokollide järgi, tema raamatute ja teadmiste põhjal järeldusi tehes.
Lugu toimub 16. sajandil, mis on oluline ajasõlm Euroopas. Teadmised ajaloolisest taustast annavad võimaluse möldri lugu analüüsida ja näha seda, mis oli säilinud dokumentide taga. 16. Sajand oli murranguline aeg, kus varem kehtinud usulises maailmapildis tekkis lõhenemine. Hakati võitlema ilmalikuma kiriku ees, toimus reformatsioon . Selle vastu võitles katoliku kirik vastureformatsiooniga. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil ja reformatsioon 16. sajandil tegi võimalikuks Menocchio juhtumi. Ka tekst viitab sellele, et Menocchio pooldas Martin Lutheri vaateid.
Lugemisoskus andis möldrile sõnavara ja analüüsivõime. Tema loetud kirjanduse põhjal ei saa väita, et see tema mõtlemise aluseks oleks olnud. Selles on suur osa suulisel kultuuril, mis suhtub tekstidesse teisiti ja pani teda sealjuures ise mõtlema ja analüüsima.
Sellisest ühe möldri loost avaneb palju laiem pilt, mis iseloomustab selle aja inimesi, mõtlemist, suursündmusi. Ühe lihtsa inimese eluloos kajastuvad sellised suursündmused nagu reformatsioon, vastureformatsioon, suured figuurid nagu Martin Luther. Ühe lihtsa inimese loo kaudu saab jutustada ka suurt lugu.

3.

Kuidas levivad „uued ideed“? Milliseid mõisteid ja skeeme on kultuuri-uurijad kasutanud, et seletada teekonda ideedest tegudeni ning tegudest suuremate sotsiaalsete muudatusteni? Oma vastuses kasutage teadmisi loengutest ning kirjandusest, mida käsitleti seoses ajasõlmedega 1314, 1517 ja 1789.
Et analüüsida ideede levikuid, tuleb vaadata aega laiemalt ja seostada mujal toimuvaga. Selle jaoks tuleks püüda geograafiliselt läbi valgustada kõik samal ajal toimuvad sündmused ja leida nende vahel seosed. Kultuuri-uurijad on selleks kasutanud erinevaid meetodeid , valgustanud mingit ajajärku nii kitsalt kui ka väga laialt. Selliseid ajaühikuid, mil toimuvad suured murrangud erinevates kohtades, nimetatakse ajasõlmedeks. Sellised hetked on maailmajaloos pöördepunktideks.
1517. aasta oli suur pöördepunkt ajaloos. Reformatsioon tõi endaga kaasa palju uusi mõtteid. Selle levikule aitas palju kaasa pool sajandit varem leiutatud trükikunst. Kuigi lihtrahvas suures osas veel lugeda ei osanud, siis raamatute levikuga hakkasid ideed ka lihtrahva sekka jõudma. Raamatutetarkusi kanti edasi suuliselt ja see andis rahvale mõtteid ja julgust iseenda eest siesta .
Ideed levivad kandjate kaudu, ka raamatute olemasolu on vaid eeldus, et neid ka loetakse. Näiteks Bastille ’ vallutamine ja Suur Prantsuse revolutsioon 1789. Aastal toimus sellepärast, et valgustusideed olid rahva seas juba levima hakanud. Prantsuse ühiskonnas levisid ideed salongide, kohvikute,klubide ja raamatukogude kaudu. Kirjandus oli kättesaadav ja ideed levisid kõrgklassilt ja haritlastelt ka lihtrahva hulka. Bastille’ vallutas lihtrahvas, kelleni olid uued ideed juba jõudnud.