Presidendi või monarhi poliitiline ülesanne on olla riigi ning rahvusliku ühtsuse sümbol, valitsuse tegevusse ta enamasti ei sekku. Lühidalt öeldes parlamentaarse riigi poliitika keskmes on parlament koos valitsusega. Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi, ta ei pea seejuures arvestama, millised parteid on hetkel parlamendis tugevamad. Uue valitsuse saab riik peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Presidentaalses riigis täidab president väga palju olulisi ülesandeid: ta juhib valitsuse igapäevast tööd ning on sisuliselt peaminister. Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne
Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus. Avalik õigus: rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsioonõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiliseks riigiõiguseks on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad
· Miinus: Ei anna vastust kiiretele muutustele, nagu näiteks äsja vast võetud seaduse mõju ühiskonnas/poliitikas · Pluss: Demokraatlikud protsessid ongi aglased, mistõttu on neid institutsionalistlikult hea uurida · Põhiideed: o Kuidas ühildada omavahel piiramatu võimuga rahvast ning piiratud võimuga valitsust (Montesqieu) o Valimised, millega võim paika pannakse. Kui on liiga demokraatlik ja võrdne ühiskond, siis on raske kedagi millekski sundida · Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism · Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku.
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.
Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond
majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
Kõik kommentaarid