EESTI ENERGIA AS HANKEDOKUMENDID EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE Hanke nr 1189 TALLINN 2013 SISUKORD 1.Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus................................................ 3 2.Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid............................. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised........................................... 4 4. Läbirääkimised...........................................................................................
10) Miks nüüdisajal kasvab kiiresti logistika tähtsus? Sest ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, logistika keskendub transpordile. 11) Mida tähendab mugavuslipp? Mugavuslipp on see lipp, mille all laev ennast registreerub ja mille all sõidab. On mõistlik registreerida kusagil, kus on odav registreerimismaks ja muud maksud. 12) Mis on merevoorimees? Merevoorimees on riik, mis veab teiste riikide kaupu, sest tal on veoteenuse pakkujaid rohkem kui tarbijaid. 13) Miks on maailma suurima veokäibega riigid.. USA ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! sest ta ostab sisse kogu tooraine, toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland teenindab väga paljude riikide veoseid. 14) Veoteenuse.. Ostjad USA, JAPSS~! Pakkujad Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka. 15) Mis on takistatud Ida- ja Lääne-Euroopa veonduse kujunemist ühtseks süsteemiks?
veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. ühissõiduk avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, trollibuss, tramm, rong, laev (vt ühistranspordiseadus) omavedu vedu vedaja oma tarbeks oma kulul tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul rahvusvaheline vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides kohalik vedu vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte ja sihtpunktide vahel unimodaalne vedu multimodaalne vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest.
Puudus-lekke korral on reaostus suur. 5. Miks on kasvanud nüüdisajal logistika tähtsus? 6. Millised tendentsid iseloomustavad tänapäeva veondust? Veofirmad koonduvad , kogused suurenevad ja läheb kiiremaks, autotranspordi tähtsus suureneb 7. Mõisted : merevoorimees, mugavuselipp. Mugavuslipp:mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt. Merevoorimees:teiste riikide kaupa vedavaid riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid 8. Nimeta riike kes suured veoteenuste pakkujad, veoteenuste ostjad? Veoteenuse ostjad:Austraalia ja jaapan ,arengumaad Veoteenuste pakkujad:Norra,kreeka,singabur,usa 9. Miks oli vajadus kanalite ehituseks, miks peab kanaleid laiendama? Tänu kanalitele saab kiiremini kohale ei pea tegema ringe, 10. Kuidas on side areng mõjutanud töökohtade paiknemist? Ei pea töökohad paiknema teineteise lähedal,telefoni ja internetti on võimalik
.......................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine.......................................................................................................... 5 NÄIted..................................................................................................................................... 6 Kauba veoteenuse maksustamine.......................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 8 3 VEOTEENUSTE JA SELLISTE VEDUDE KORRALDAMINE
Ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (troll, tramm, buss). Kas kindlal marsruudil, kehtestatud sõiduplaani alusel või eritellimusel. Ühissõiduk avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, troll, tramm, rong, laev jms. Omavedu vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides Kohalik vedu vedu ühe riigi territooriumil lähte- ja sihtpunktide vahel Unimodaalne vedu veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga Multimodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahe erineva veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest
Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll, takso, rong, lennuk, laev) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. Ühissõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto, buss, trollibuss, tramm, rong, laev Omavedu – vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu – vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu – vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides Kohalik vedu – vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. Unimodaalne vedu – veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga. Multimodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest
ühistransport- avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, trollibuss, tramm, rong, laev (vt ühistranspordiseadus) multimodaalne ja intermodaalne (kombineeritud) vedu- vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest omavedu-vedu vedaja oma tarbeks oma kulul tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. 8. Transport logistikas (NB! tarneahela siduv lüli)
maakide vool Kariibiast ja Ladina-Ameerika riikidest Põhja-Ameerikasse. Analüüsi SKP-d ja inimeste ostujõudu tabelis antud andmete alusel? Mõisted – Transiit – teenus, mida ostetakse teiste riikide läbivedude liiklusteede, sadamate, ladude, sise ja territoriaalsete ning tegemise näol. Mugavuslipp – mõned riigid maksustavad laevafirmad sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele (Malta). Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid. Rotterdam – suurim sadam Reini jõe ääres. USA ja Jaapan on suured veoteenuse ostjad. Nokra ja Kreeka on suured veoteenuse pakkujad.
tarbijate jaoks on esmatähtis kvaliteet, siis on nad selle nimel valmis maksma ka natuke kõrgemat hinda. Teenindustaset transpordis iseloomustavad peamiselt järgmised kriteeriumid: 1) veosagedus transpordivahendi väljumiste arv ajaühikus (tund, ööpäev jne) 2) veoaeg ajavahemik, mis kulub transpordivahendil jõudmiseks lähtepunktist sihtpunkti 3) vedude regulaarsus võime pidada kinni lubatud väljumiste ja saabumiste ajagraafikust 4) veoteenuse saadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järele on vajadus 5) veoste kaitstus kaupade kaitsmine ebasobilike tingimuste eest, nagu löögid, müra, vibratsioon, temperatuur jne 6) vedude turvalisus kaupade ja reisijate kaitstus õnnetuste ja varguste eest 7) vedude jälgitavus võimalus jälgida/registreerida veovahendite kulgemist ja ajagraafikust
tähtsus suureneb 6. Merevoorimees Laevad veavad mis tahes riigis kaupa kõikidel maailmameredel, veose tellijatel tuleb teenuse eest maksta(USA, Norra, Singapur) Mugavuslipp riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda(Panama, Küpros) laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel madalad maksud, odav tööjõud 7. Nimeta riike kes suured veoteenuste pakkujad, veoteenuste ostjad? Veoteenuse ostjad:Austraalia ja jaapan ,arengumaad Veoteenuste pakkujad:Norra,Kreeka,Singapur,USA 8. Miks oli vajadus kanalite ehituseks, miks peab kanaleid laiendama? Tänu kanalitele saab kiiremini kohale ei pea tegema ringe, 9. Kuidas on side areng mõjutanud töökohtade paiknemist? Vahemaad pole enam nii tähtsad, paljudel erialadel on tekkinud kodus töötamise võimalus 10. Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises?
õhutransport väike, ümberlaadimine, kokku-lahkuvedu Vedu odav, pidevalt toimub, saab vaid vedelikke ja gaase torutransport ehitamine odav ja paindlik, vedada tööviljakus väga kõrge 5. Mõisted. Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Mugav lipp – riik annab oma laevaregistrisse laevu nn odava tasu eest Transiitkaubandus – sõitjate ja veoste ühe lepindupoole riigi territooriumil, sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad väljaspool lepingupoole riigi territooriumit 6. Riigid, kes teenivad suuri tulusid transiidilt. Miks? Holland – Mandri-Euroopa kaubad maailma edasi Taani – teiste põhjamaade kaubavood läbivad Läti/Eesti – Venemaa tooted Euroopasse jne
Infrastruktuuri koormus (veeremi töö jagatuna infrastruktuuri pikkusega), veovoog (– Kaubaveol tonne kilomeetri kohta ajaühikus ehk teatud ajaühiku kaubaveokäive jagatud infrastruktuuri pikkusega – Reisijateveol sõitjaid ajaühikus kilomeetri kohta), Liiklusvoog (– sõidukit ajaühikus kilomeetri kohta) d. Veoteenuse iseloomulikke jooni Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele Tootmise spetsialiseerumine Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida. • Teenuse müük on sisuliselt inim ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse
juhiseid kauba pealelaadimiseks, paigutamiseks kaubaruumis ja kinnitamiseks, samuti teekonna marsruuti. Logistik esitab töökäsu suuliselt, telefoni teel või elektroonselt. 2.3 Koormaleht- üks töökäsu vormidest, millele on märgitud, milline kaup tuleb transportida millisele aadressile ja kui suures koguses. 2.4 Kliendi teenindamise juhend- Eestisisese jaotusveo puhul annab dispetser autojuhile kliendi teenindamise juhendi. 3. Veoteenuse osutamise protsessi jälgimine. 3.1 Siseriiklikel autovedudel on Tallinna Toiduvedudes kasutusel siseriikliku autoveo sõiduleht. 3.2 Rahvusvahelistel autovedudel on kasutusel rahvusvahelise autoveo sõiduleht. 3.3 GPS jälgimissüsteemid- Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad logistikutel kui ka klientidel jälgida nendele määratud autosid reaalajas. Lisaks on paigaldatud erinevaid lisaseadmeid, mis võimaldavad internetis näha iga auto
selliseid kaupu, mida soovitakse tarbida. Seetõttu hakkavad kaupade hinnad tüusma, mis põhjustabki inflatsiooni. Niisugune olukord tekib, kui pangad annavad väga lihtsalt laenu. Saadud laenu eest ostetakse kaupu - kortereid, maju, aga ka pesumasinaid või muud sellist, ning tulemuseks ongi hindade kasvu kiirenemine. Ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Näiteks nafta hinna tõus maailmaturul müjutab bensiini hinda koduturul, see aga omakorda näiteks veoteenuse hinda, mis toob jällegi kaasa inflatsiooni kiirenemise. Samuti võib inflatsioon tekitada hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega, nii nagu see on toimunud Eestis taasiseseisvumisejärgsetel aastatel.
turuolukorrast ning turuhindadest. Prahiturgu mõjutavad erimevad tegurid, nt. majandustõusud või- majanduskriisid, regioonide, riikide vms arengusuunad (majanduslikud tegurid), sotsiaalsed tegurid, poliitilised tegurid, hooajalised tegurid, eralkorralised, konkurents jne. Prahilepingute ligiid: lastiveo prahileping (erinevad alaliigid), tähtajaline prahileping (erinevad alamtüübid). Nt lastiveo puhul prahtija maksab veoteenuse eest prahiraha dollarites/eurodes laaditud kaubaühiku kohta. Mõnikord tehakse ka kokkuleppeid ja makstakse kindle summa. Tähtajalise prahilepingu puhul maksavad prahijad laeva kasutamise eest renti. 10) Oled laevaomanik. Prahiturg tänasel päeval on 9000$ päevas ja on langemas. Futuuride kõver ei näita paranemise märke enne septembrit 2021 aastal. Kuidas käitud? Selgita (5p) Annaksin oma laeva pikajalisele/tähtajalise lepinguga rendile, kasvõi odavama
Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustus Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud
õhuruumi kasutamise võimaldamine ning ümberlaadimistööde tegemine transiidikeskused ehk v äravaregioonid kasutavad edukalt ära suuremahulise ja odava transpordi olemasolu ning spetsialiseeruvad vastavalt sellele. Väravaregioonidesse koonduvad enamasti veoteenuseid pakkuvad ettevõtted, töötlev tööstus ja eriti äriteenused see toob kaasa keskkonnaohud ja kõrgemad kinnisvarahinnad merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid LOGISTIKA JA GIS Logistika- majandusharu, mis juhib koordineerib ja optimeerib info- materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks. GIS- geoinfosüsteem ehk k ohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks.
protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest • KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta • ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad • RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta • PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja
IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse Mugav lipp ehk mugavuslipp - teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt Merevoorimees - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Transiit - teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol (nt Holland, kes vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupu maailmas) Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam
Logistik valib transpordiviisi ja koostab veodokumenti Hinnapakkumiste koostamine, veohindade kalkuleerimine Logistik koostab pakkumuse Logistik esitab pakkumuse Klient vaatab pakkumuse üle ja nõustub sellega Klient vaatab pakkumuse üle ja ei nõustu sellega Klient vaatab pakkumuse üle ja soovib selle täiendamist Logistik täiendab pakkumust Pakkumus sisaldab eelarvet Kasutatavate veoteenuse hinnakiri on eelarve aluseks 11 4.2. ANDMEMUDEL Pakkumise protsessiga seotud andmemudel on esitatud alljärgneval joonisel: 12 4.3. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika
13. Tähtsamad klienditeenindusega seonduvad transpordinäitajad. [5 p.] Tähtsamad klienditeenindusega seonduvad transpordinäitajad: usaldusväärsus; veoaeg; turuulatus – võime osutada uksest ukseni teenuseid; paindlikkus – seondub peamiselt kaupade valikuga ja võimega rahuldada tarbija nõudmisi; kaupade kahjustamise ja kaotsimineku tase vedamise käigus; vedaja võime osutada muid teenuseid peale veoteenuse (tellimine, ladustamine). 14. Autotransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [10 p.] Autotransport on optimaalne mõõdukate vahemaade puhul, domineerib aga linnasisestel ve Autotranspordi eelised: pealevõtmise/jaotuse kiirus, väga paindlik (võimaldab uksest-ukseni vedusid); kauba kohaletoimetamise suur kiirus (mitte ainult vedu); marsruutide optimeerimise võimalus (autoteed on tavaliselt lühimad ühendusteed asustatud punktide vahel);
mandritevahelised veod- õhu- ja meretransport 5. Mõisted mugavuslipp, merevoorimees, too näiteid? Mugavuslipp - teatud maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul, kellel oma kodumaal laevapidamiseks tehtavad kulutused on liiga suured, registreerida oma laev mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada.(Norra, USA, Suurbritannia)(Panama, Libeeria???) Merevoorimees - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid.(Kreeka, Taani, Norra) 6. Miks on suurima veosekäibega USA, Jaapan, Holland (2)? USA- kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa Jaapan- ostab sisse kogu tooraine, toodangud on suured, eksporditakse palju välja Holland- teendindab väga paljude riikide veoseid 7. Nimeta suurimaid veoteenuste ostjaid ja pakkujaid? Ostjad: Austraalia, Jaapan, USA
Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid, kotid, tünnid jne.) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku eriomadustest lähtuvalt. 5.2.4. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist aevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele
protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest · KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta · ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad · RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta · ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes · MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta · PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja
nõuetele. Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded (1) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotleja peab taotlemisavalduses kinnitama, et ta korraldab vedu ainult oma kulul, ja nimetama tegevusala, millega veod on seotud. (2) Tegevusloa taotleja peab tõendama ja selle omanik tagama, et: 1) autovedu moodustab ainult osa ettevõtja tegevusest, kusjuures veokulud kaetakse muu äritegevuse arvel ja arveid veoteenuse osutamise eest ei väljastata ; 2) autovedu ei ole tema kui ettevõtja põhitegevus, vaid üksnes toetab seda. (3) Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust. Kombineeritud vedu Üldsätted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist
Aasia/Okeaaniaga ja vastupidi ja Lääne Euroopa ja Aasia/Okeaaniaga 5.Mõisted mugavuselipp, merevoorimees too näiteid? mugavuslipp: teatud maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul, kellel oma kodumaal laevapidamiseks tehtavad kulutused on liiga suured, registreerida oma laev mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada. (Panama, Libeeria) Merevoorimees: nimetus riigile, mille laevad veavad teiste riikide kaupu, sest riigisiseselt on veoteenuse pakkujaid enam kui tarbijaid . (Norra, Kreeka) 6.Miks on suurima veosekäibega USA, Jaapan, Holland (2)? soodne geo. asend esindatud paljud transpordiliigid transiitteenused USA – ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! – sest ta ostab sisse kogu tooraine , toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland - teenindab väga paljude riikide veoseid. 7.Nimeta suurimaid veoteenuste ostjaid ja pakkujaid? Ostjad - USA, Jaapan, Austraalia
kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumistee vältel. Konkreetse kauba liikumistee kujundamisel tuleb võtta arvesse: · Transpordivahendi maksumus veo tellijale. · Kaubakoorma tasuvus. · Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg, vaheajad, sissesõidud põhimarsruudilt). · Täiteaste. · Laadimistööde ja kauba käsitlemise kiirus. · Täiendavate teenuste realiseerimise võimalus ja riski vähendamine. · Veoteenuse operatiivsus. Transpordisüsteemi funktsioneerimise peamiseks eesmärgiks on rütmiline kaupadega varustamine. Peamine eesmärk jaguneb omakorda kolmeks osaeesmärgiks: 1) Kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine. 2) Optimaalsete veotingimuste tagamine. 3) Kaupade säilivuse kindlustamine. 1) Kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine eeldab: · Veograafikust kinnipidamist. · Veotellimuste õigeaegset ja operatiivset töötlemist.
Tooraine hankimine 750 11 8250 Valmistoodangu tarne 480 11 5280 Valmistoodangu tarne ootetunnid 5 * 250 *2 2500 pealepanekul 2 h ja mahalaadimisel 3 h kokku 5h , 2 vedu KOKKU 1920 23 620 Kui lihtsustatult on kalendrikuus 4 nädalat, siis 1 kuus oleks sisseostetud veoteenuse kulu 23 620*4=94480 + km = 113 376.- 11 Transpordikulu 94480 kuus, aastakuluga 1 133 760.-. Eeldusel et hind ei muutu ja tootmine saavutab täismahu 2012 aasta lõpuks siis kajastub täismahus veohind 2013 aasta kasumiaruandes. Arvestades kilomeetri hinna juurde ka ootetunni tasu tuli tegelikuks sõidukilomeetri tasumääraks 12.30 + km
Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3.) Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad (Siber, Kanada, Aafrika, Lõuna-Ameerika). 64. Transporditurg ja selle iseärasused. 1.) Transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ja tegevusega ning riigi majandusliku ja poliitilise julgeoleku tagamisega. 2.) Seepärast on transporditurul lisaks veoteenuse müüjale ja ostjale veel kolmas osaleja - riik või kohalik võim. 3.) Transporditurud ei ole vabad - võimuorganite piirangute mõju on seal erakordselt suur. 65. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu? 1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine. 2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse. 3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine. 4.) Transpordimaksude kehtestamine. 5
Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3.) Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad (Siber, Kanada, Aafrika, Lõuna-Ameerika). 64. Transporditurg ja selle iseärasused. 1.) Transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ja tegevusega ning riigi majandusliku ja poliitilise julgeoleku tagamisega. 2.) Seepärast on transporditurul lisaks veoteenuse müüjale ja ostjale veel kolmas osaleja - riik või kohalik võim. 3.) Transporditurud ei ole vabad - võimuorganite piirangute mõju on seal erakordselt suur. 65. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu? 1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine. 2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse. 3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine. 4.) Transpordimaksude kehtestamine. 5
infrastruktuur Eriseadused majandusarvestusest KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad • RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta. • PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu-
vedajate nimel välja trantspordidokumendid, teostab tollitoimingud, vormistab vajalikke dokumente, kasseerib vajadusel ostjalt kauba maksumise, teostab kliendile veosekindlustuse jne. Kliendi ja vedajate kokkuviimisest saab ekspedeerija vahendustasu: tavaliselt teatud % veo maksumusest + kindlaksmääratud lisatasu täiendavate teenuste eest. 36. Kes on vedaja? Vedaja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab oma nimel välja trantspordidokumendi ning nõuab veoteenuse osutamise eest tariifidele või kokkuleppele vastavat veotasu. 37. Mis on tarneklausel? On täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõike ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides. Taheühendile järgneb sihtkoha nimetus, kus müüja tarnega seotud kohustused lõpevad ja viide kasutatavatele tarnetingimustele ning versioonile. (nt FCA Tallinn, Incoterms 2000)
- torud rikuvad maastikupilti, 7 - ei saa rajada üle mere ja mägede Veoteenused (3tk): 1. mugavuslipp 2. transiitveod 3. merevoorimees Mugav lipp ehk mugavuslipp- teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt Merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Transiit (transiitveod ehk transiiditeenus)- ühe riigi kaubavedu läbi teise riigi kolmandasse riiki ja makstakse sellele teisele riigil (nt: kasutatakse maanteid, ohuruumi jne) / teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol (nt Holland, kes vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupu maailmas)
00-ks ja Pärnust kell 16.00 väljuva reisi aega 16.15-ks. Maanteeamet otsustas 18.03.2018 kirjaga nr 27-2 jätta AS Kiirbuss taotluse ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 52 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kirjas põhjendati otsust selliselt: “ÜTS § 52 lg 2 kohaselt võib liiniloa veotingimuste muutmist taotleda pärast ühe aasta möödumist liinilubade väljaandmisest või veotingimuste muutmist. Enne seda tähtaega tohib veotingimusi muuta juhul, kui kõik taotletavad muudatused suurendavad veoteenuse stabiilsust või kättesaadavust, sõitjate ohutust või sõidumugavust või aitavad muul viisil kaasa veoteenuse kvaliteedi parandamisele või kui veoteenuse osutamisel on avaldunud vedajast sõltumatud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik tagada liini ohutut või sõiduplaani järgset teenindamist. Need tingimused ei ole Maanteeameti hinnangul täidetud ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.” Täiendavaid põhjendusi taotluse läbi vaatamata jätmiseks Maanteeamet ei esitanud.
põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g. Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Vajadus veoteenuse järele (globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus jne.) Rahvusvaheliste turgude aktiivne areng a. Sisseostude globaliseerumine b. Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele c. Kaubaturu sõltuvus transpordisüsteemi efektiivsest funktsioneerimisest d. Turu nõudmiste pidevad muutused e. Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, samas kui tarbijad paiknevad hajutatult f. Tootmise mastaabiefekt VS Spetsialiseerumine g
vedajad korraldavad liiniloa, avaliku teenindamise lepingu või muu lepingu alusel. 7) ühissõidukipeatuste andmebaasist - Ühissõidukipeatuste andmebaasis peetakse arvestust ühistranspordi liinivõrku kuuluvate peatuste ja nende asukohtade üle. Registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Vedaja õigused ja kohustused: 1. Vedaja peab tagama sõitjate ohutu ja sõiduplaanis ettenähtud ajal kohaletoimetamise ning veoteenuse kvaliteedi. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus (rasked teeolud, tee remont ja muud vedajast sõltumatud asjaolud). 2. Vedaja esitab liiniloa andjale taotluse sõiduplaani muutmiseks kui liini teenindamisel on selgunud alalise iseloomuga asjaolud, mis ei võimalda sõiduplaanist kinni pidada. 3
+ 5 % (Eesti) Laupäev + 25 % (Läti, Leedu) Dokumendi tagastus + 20 EEK / saadetis + 0,69 EEK / kg (aluseks võetakse saadetise arvestuslik Hoonesisene kanne kaal) Collection request + 93.88 EEK / saadetis (v.a Eesti) Ohtlikud kaubad + 10 % Diislikütuse hinnatõusu määr Eesti Statoili tanklates (keskmine diislikütuse jaehind veoteenuse osutamisele Kütusehinna lisamakse 9.05.2010 eelnenudTransport kuul võrrelduna ETV0120 diislikütuse baashinnaga52 13,05 EEK/L) korrutatuna koefitsendiga 0.35 26 Ekspedeerimine 9.05.2010 Transport ETV0120 53
429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgak ulud ja sotsiaal kulud
AS EVR Cargo on oma veotingimused väljatöötanud arvestusega, et minimaalne veetav kaubakogus on 35 tonni ja veokaugus ületab 101 kilomeetrit. Mida need reeglid sisuliselt tähendavad? Kas alla nende parameetrite ei saagi vedada? See tähendab, et need kogused on minimaalsed, mille ees peab igal juhul maksma. Saab ka alla nende parameetrite vedada aga maksma peab ikkagi 35t ja 101km eest, et tagada veovahendi ja transpordi püsikulud. 10. Veoteenuse osutamise kuupäevaks on saabuva kauba puhul veose sihtjaama saabumise kuupäev ja väljuva kauba puhul selle veoks vastuvõtmise kuupäev 11. Kes koostab veoeeskirja? Kellele ja milleks on vaja veoeeskirja Dok. mis reguleerib enamikku raudtee kaubaveoga seotud õiguslikest ja tehnilistest küsimustest. Selle kehtestab raudteeveo-ettevõtja ning see sisaldab veotingimusi reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel; tasu määramine, kehtestamine ja
kasvu tõttu. Majanduse elavnemine suurendas kaubaimpordiga kaasnevat kaubavedude ja abiteenuste sisseostu kasvu. Veoteenuste käibes oli suurima osatähtsusega meretransport. Transiitvedudega tihedamalt seotud raudteetransport andis ülejääki suurema panuse kui maanteetransport. Veoteenuste eksport kasvas aastaga 14%. Veoteenuste ekspordi struktuuris hõlmas kaubavedu 46%, muud veoteenused 38% ning reisijatevedu 16%. Eksport suurenes tänu kahe viimatinimetatud veoteenuse kiirema kasvu toel. Nii reisijatevedu kui ka transiitvedudega seotud abiteenuste eksport suurenes aastaga ligi veerandi võrra. Suurim osa veoteenustest (63%) müüdi Euroopa Liidu riikidele ning müüdud teenuste maht tõusis aastaga 9%. Põhiline ekspordipartner oli Soome (20% veoteenuste ekspordist). SRÜ moodustas veoteenuste koguekspordist 18%, peamiselt müüdi veoteenuseid Venemaale. Veoteenuste eksport ülejäänud riikidesse suurenes aastaga 10% ning läks
hiidlinn gus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul MERCOSUR - Lõuna Ühisturg ( Southern Common juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites (m3) Market): Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uru aastas ühe pindalaühiku kohta. 102 guay vabakaubandusliit. 37 puiduvaru - mingi maa-ala metsas olev puidu merevoorim ees - teiste riikide kaupa vedav riik, hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. 102,106 kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbi Põhi - koondnimetus kõrgelt arenenud Euroopa, jaid. 136 Põhja-Ameerika ja mõnedele teistele riikidele, m etsatööstusklaster - kõik metsa majandamise, kellest sõltuvad arengumaad (Lõuna). 15 puidu varumise ja töötlemisega omavahel seo põhivedu - suurte kaubakoguste toimetamine tud majandusharud ning äriteenused. 104 kauge maa taha
§10. Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omanikule esitatavad nõuded (1) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotleja peab taotlemisavalduses kinnitama, et ta korraldab vedu ainult oma kulul, ja nimetama tegevusala, millega veod on seotud. (2) Tegevusloa taotleja peab tõendama ja selle omanik tagama, et: 1) autovedu moodustab ainult osa ettevõtja tegevusest, kusjuures veokulud kaetakse muu äritegevuse arvel ja arveid veoteenuse osutamise eest ei väljastata ; 2) autovedu ei ole tema kui ettevõtja põhitegevus, vaid üksnes toetab seda. (3) Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004] 4. peatükk KOMBINEERITUD VEDU §11. Üldsätted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist
2.7.11. Pakettreisileping Antud lepinguga kohustub reisikorraldaja teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele reisijale pakettreisi, teine lepingupool aga maksma reisitasu (VÕS § 866). Pakettreis on terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe reisiteenuse kogum loetelust, kuhu kuuluvad veoteenus, majutusteenus ja muu teenus, mis pole majutus- ja veoteenuse kõrvalteenus. Pakettreisiks on samuti reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutust. Reisikorraldaja peab reisijale tegema kättesaadavaks reisikirjelduse. Reisija võib enne reisi algust lepingust igal ajal taganeda, kuid reisikorraldaja võib nõuda nõuda kahju mõistlikku hüvitust. 2.7.12. Hoiuleping Hoiulepinguga kohustub hoidja hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise
a) einet ja karastusjooke ootamisajale vastavas ulatuses, kui need on rongis või jaamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda b) hotelli või muud majutust ning transporti raudteejaama ja majutuskoha vahel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist või kui on vajalik lisaööbimine, kui see on füüsiliselt võimalik c) kui rong on raudteel blokeeritud, siis transporti rongist raudteejaama, teise võimalikku lähtekohta või veoteenuse sihtkohta, kui see on füüsiliselt võimalik. Kui raudteeveoteenust ei saa enam jätkata, korraldab raudtee-ettevõtja reisijatele võimalikult kiiresti alternatiivse veoteenuse. Meritsi ja siseveeteedel reisija õiguste kaitse Üldpõhimõtted Euroopa Parlament võttis 6.juulil 2010.a. vastu meritsi ja siseveeteedel reisijate õiguste määruse, mis sätestab reisijate tagatised reisi hilinemise või ärajäämise korral. Määruse
Seetõttu hakkavad kaupade hinnad tõusma, mis põhjustabki inflatsiooni. Niisugune olukord tekkib, kui pangad annavad väga lihtsalt laenu. Saadud laenu eest ostetakse kaupu kortereid, maju, aga ka pesumasinaid või muud sellist, ning tulemuseks ongi hindade kasvu kiirenemine. Ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Näiteks nafta hinna tõus maailmaturul mõjutab bensiini hinda koduturul, see aga omakorda näiteks veoteenuse hinda, mis toob jällegi kaasa inflatsiooni kiirenemise. Samuti võib inflatsiooni tekitada hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega, nii nagu see on toimunud Eestis taasiseseisvumisjärgsetel aastatel. 14. Raha- ja fiskaalpoliitika Majanduspoliitika 4 peamist eesmärki Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega. Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. Kõrge ja püsiv majanduskasv. Õiglane sissetulekute jaotus.
ümberlaadimiseta. “Õhusõit on ajavõit” kehtib lennutranspordi kohta, mis on alates 1960. aastatest teinud võimalikuks globaliseerumise. Torutransporti kasutatakse suurte koguste vedelike (vee, nafta) ja gaaside ümberpaigutamiseks. Kosmosetransport Kaupade ja reisijate hulk ning edastatava teabe maht on kasvanud palju kiiremini kui majandus tervikuna. Tootjad ja teenindusettevõtted loobuvad oma transpordiüksustest ning ostavad veoteenuse veondus- ja logistikafirmadelt. Spetsialiseerumine.Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus. Info- ja kommunikatsioonitehnika (IKT) laialdane kasutamine nii veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, dislokatsiooni- ja navigatsioonisüsteemides, infrastruktuuris, veovahendite ja kaupade globaalsel jälgimisel. Lihtsustatakse ümberlaadimistöid kasutades standardmõõdus konteinereid. Üha enam kasutatakse ekspressvedusid, st
suruda dokumendi vormi, viitavad kliendid sp töötajate ütlustele Kohtule on kogu otsustus: kas agent või printsipaal ikkagi "fakti küsimus". Selgituseks eeltoodule USA kaasus Speditöörid tõrjusid kaubaomaniku nõude transiidil tekkinud kahjustustele mõlemad olid välja andnud konossemendi. Kohus leidis, et määrav ei ole mitte dokumendi nimi, kohustuste iseloom, mida see sisaldas mõlemad esitasid kliendile täisarve veoteenuse eest. Kohtud ei pidanud seda määravaks. Leiti, et ekspedeerija tulu peab olema vastavuses tema rolliga kohtud käsitasid poolte vaheliste tehingute ajalugu, oldi vanad äripartnerid ja klient teadis, et sp tegutsesid rahvusliku assotsiatsiooni ÜT järgi. Nende alusel kohus leidis, et sp tegutsesid agendina. Kaasus kohtu paindlikkusest Austraalia sp korraldas raadiote vedu Uus Meremaale
Kõik kulud konteeritakse osakondade lõikes, et oleks parem ülevaade. Intervjueerides finantsjuhti, selgitas töö autor välja, et osakonnad mille lõikes kasumiaruandesse kulud kogutakse on järgmised: • logex – ekspedeerimine • logcu – tolliteenused • logtr – jaotusvedu • logwh – ladu • property – hoonega seotud kulud • sale- müük • admin – üldhaldus ja administreerimine Peamised kulud tekivad ettevõttes kaupade hoiustamise ja veoteenuse pakkumisega. Sellisteks kuludeks on sisse ostetud ekspedeerimisteenus, laoseadmete rent, masinate ja seadmete amortisatsioon ning tööjõukulud. Samuti on üsna suur kuluartikkel hoone rendi ja majandamisega seotud kulud. 28 3.2 Tulude arvestus kasumiaruandes skeem 2 Vaadeldes ettevõttes raamatupidamise sisekorra eeskirja, sai töö autor teada, et tulude
annaabi.ee 
