Logistika eksam (1)

1. Mis on logistika eesmärk?
Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel.
2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele?
Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine : 93% ajast, 60% kuludest.
3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal , I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval?
Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad ), loomasööt, telgid , primitiivne teedevõrk.
Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid ), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid , padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk.
Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin ), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee -, mere- ja õhutransport, tankid , soomusautod, sõjalaevad ja - lennukid , automaat -relvad, reaktiiv -miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid.
Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal : Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad ), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid , satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid.
4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid?
Logistikastrateegia eesmärgid on:
1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.
2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe).
3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise . 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut?
Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale.
Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon . Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias , militaarkogemuste mõju.
Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke -, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist.
6. Millised on logistilised tegevused?
Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine ; ostmine ; tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine (sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus ; tagastuslogistika ( korje ).
7. Milliste valdkondadega seondub logistika?
Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis- korraldusega.
8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus?
Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale.
9. Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi. Kes nad on?
Probleemide tundjad, probleemide lahendajad ja strateegilised vahendajad, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. 10. Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused?
Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv tegevus. Põhiliseks motivatsiooniks on töötajatele kindlustunde andmine nende pikaajalise palkamise kaudu. Seega vajavad Jaapani organisatsioonid ustavaid töötajaid. Karjääri puhul on määravaks inimese vanus, haridus ja kogemused firmas. Edutamine Jaapani organisatsioonikultuuris käib organisatsioonisiseselt. Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem.
11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida?
Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine , mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu.
Just in Time süsteemi võtmeelemendid:
1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega.
2.) Minimeerida tootmisvarud.
3.) Minimeerida tootmispartii suurus.
4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud.
5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel.
6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi.
7.) Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada.
8.) Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase.
9.) Kasutada usaldusväärseid tarnijaid.
10.) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal.
11.) Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. 12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine .
Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse:
1.) Ületootmisest põhjustatud kaod.
2.) Ootamisest põhjustatud kaod.
3.) Vedudega seotud kaod.
4.) Ladustamisega seotud kaod.
5.) Tööliste liigutustega seotud kaod.
6.) Praagiga seotud kaod.
7.) Töötlemisega seotud kaod.
8.) Operatsioonidega seotud kaod.
13. Mis on hankelogistika põhieesmärk?
Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste ( tooraine , pooltooted , tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega.
14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks?
Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid:
1.) Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine .
2.) Täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel.
3.) Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll.
15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus?
Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. 16. Millised põhimõtteid soovitatakse järgida suhetes tarnijatega?
1.) Tarnijatega tuleb käituda nagu firma klientidega (tarnija on kuningas).
2.) Tuleb rõhutada ning töös järgida kummagi poole ühiseid huvisid.
3.) Tuleb tutvustada tarnijale oma eesmärke ja ülesandeid ning olla kursis tema äri- operatsioonidega.
4.) Tuleb täita endale võetud kohustusi.
5.) Hoida võimaluse korral stabiilseid kontakte ärisfääris.
17. Millised on hanketuru-uuringu etapid?
1.) Turu hetkeseisu analüüs.
2.) Turu konjuktuuri muutumise dünaamika.
3.) Turu muutumise prognoos.
18. Millal toimub hanketuru uuring? Mis on tarnijate ülesanne sel perioodil?
Hanke- ja ostuturu uuring toimub paralleelselt uue toodangu väljatöötamisega. Tarnijate otsene ülesanne on koguda informatsiooni:
1.) Hindade kohta.
2.) Saadetiste võimalike tähtaegade kohta.
3.) Transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja täht- aegadega.
19. Millised abinõud seatakse esiplaanile tarnijate materjalide ja komplekteeritavate detailide kvaliteedi hindamisel?
1.) Seadmete olemasolu, mis võimaldab valmistada vajaliku kvaliteediga toodangut.
2.) Võimalus läbi viia materjalide kvaliteedi katsetusi ettenähtud programmi kohaselt vajalike seadmete abil.
3.) Toorme ja materjalide kontrolli ja atesteerimise kord.
4.) Vajalike dokumentide ja instruktsioonide olemasolu, mis määravad operatsioonide arvu ja nende kontrolli.
5.) Tarnijate personali täiendõppe tase. 20. Millised on põhilised hankelogistika tegevused?
Põhilised hankelogistika tegevused on: kauba nõudluse prognoosimine , materjali- dega seotud nõuete väljaselgitamine, võtmeprobleemi " teha ise või osta ("make or buy") lahendamine, hanketüübi määramine, turu analüüs, kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine, firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine, tarnijate lõplik hindamine ja valik, vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused, tarne kontroll, tootmiseks vajaliku tooraine, pool- toodete jm. lähtekohast efektiivne teisaldamine tootmiskohta.
21. Mida võimaldab ühest allikast hankimise mehhanism ?
Ühest allikast hankimise mehhanism võimaldab alandada kulusid, mida kannab tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta kvaliteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled.
22. Millal tasub toota ise ostmise asemel?
Ise valmistamine on mõistlik siis, kui vajadus komplekteeritavate detailide järele on suur ja eri detailide arv pole väga suur ning kui tootmisrütm on stabiilne ja ettevõttel on selleks piisav potentsiaal.
23. Millal tasub osta tootmise asemel?
1.) Väiksem soetamiskulu.
2.) Peetakse kinni sõlmitud tarnelepingust.
3.) Tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet.
4.) Ebapiisav tootmisvõimsus.
5.) Säilitatakse alternatiivsed tarneallikad .
6.) Välditakse toote täiendavaid arenduskulusid.
7.) Soovitud toode on kaitstud patendiga.
8.) Soov firma tegevust mitte laiendada.
9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut.
24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine?
Luuakse tabel, kus on veerud : tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse?
Varud liigitatakse:
1.) Toor- ja põhimaterjaliks.
2.) Komplekteeritavateks toodeteks .
3.) Pooltoodanguks.
4.) Valmistoodanguks.
5.) Taaraks ja pakkematerjalideks.
6.) Abimaterjalideks.
7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud , kuid kasutada ei saa.
8.) Varuosad .
26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine.
Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: laokulud, töötasu, sisetranspordi kulud, varude hoidmisega seotud kulud.
27. Mida võimaldab varude ohjamine?
1.) Vähendada hankekulusid
2.) Vähendada tootmiskulusid.
3.) Tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel.
4.) Korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis.
5.) Tõsta administratsiooni töö efektiivsust .
55. Riigi majandus- ja transpordisüsteem. Transpordi osa regionaalarengus.
Riigi transpordisüsteemi moodustavad auto-, raudtee-, mere-, sisevee -, toru- ja õhutransport
56. Tootmisprotsessi erinevused transpordis võrreldes teiste majandusharudega.
1.) Töö objektiks transpordis on teiste majandusharude toodang.
2.) Tootmine ja tarbimine toimuvad transpordiprotsessis üheaegselt.
3.) Transpordi toodang ei oma esemelist kuju ning seda ei saa ladustada.
4.) Transporditoodanguks on ümberpaigutus. 57. Globaalse mastaabiga tegurid, mis mõjutasid maailma transpordi arengut.
1.) Demograafiline plahvatus .
2.) Materiaalsete ressursside tormiline kasv.
3.) Elanikkonna urbaniseerumine .
4.) XX sajandi fenomen - teaduslik-tehniline revolutsioon , mille puhul 80% globaalprobleemidest kuuluvad energeetika , masinaehituse, transpordi ja infotehnoloogia valdkonda.
58. Mida võimaldab tänapäeva transport?
1.) Tootmisvahendite ja tarbekaupade massilist tööstuslikku tootmist.
2.) Senisest sügavamat tööjaotust ning töö spetsialiseerumist ja koopereerumist.
3.) Majanduse globaliseerumist.
4.) Inimeste massilist migratsiooni .
5.) Kosmose vallutamist.
59. Autotranspordi kasutamise tehnilis -majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär.
1.) Autotransport on kõige mobiilsem transpordiliik (nn. uksest ukseni vedu).
2.) Peamine kasutussfäär on väiksemate kaubakoguste vedu keskmiselt 20 km kaugusele.
3.) Tööviljakus on väiksem, veo omahind kõrgem ja kütusekulu suhteliselt suurem kui teistel transpordiliikidel.
60. Raudteetranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsioon. kasutamissfäär.
1.) Raudteetranspordi põhiline kasutamissfäär on suurte kaubakoguste vedu ca. üle 400 km kaugusele.
2.) Raudteetranspordi kasutamist pidurdavad rongide koostamise suured ajakaod sõlmjaamades ning erinev rööpmelaius (Soomes, Balti riikides, Venemaal, Ukrainas 1520 mm, Lääne-Euroopas 1435 mm; Hispaanias ja Portugalis 1676 mm).
3.) Eeliseks on suur veovõime (20-50 milj. tonni aastas). 61. Meretranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär.
1.) Meretranspordil on suurim osakaal väliskaubanduse vedudel.
2.) Laevade veovõimet piirab sadamate läbilaskevõime. Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest.
3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall , teravili).
4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud , kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta.
62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär.
1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas , nafta ja naftasaadused.
2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas.
3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega).
63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär.
1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%.
2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised.
3.) Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad ( Siber , Kanada , Aafrika, Lõuna-Ameerika).
64. Transporditurg ja selle iseärasused.
1.) Transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ja tegevusega ning riigi majandusliku ja poliitilise julgeoleku tagamisega .
2.) Seepärast on transporditurul lisaks veoteenuse müüjale ja ostjale veel kolmas osaleja - riik või kohalik võim.
3.) Transporditurud ei ole vabad - võimuorganite piirangute mõju on seal erakordselt suur. 65. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu?
1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine.
2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse .
3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine.
4.) Transpordimaksude kehtestamine.
5.) Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine.
66. Transpordituru segmentimine.
1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks.
2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel.
73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid.
1.) Tootmise globaliseerumine.
2.) Teenuste sisseostmine.
3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele.
4.) Kasvavad IT võimalused.
5.) Tarneahelate ühendamine.
6.) Heade töötajate arendamine.
74. Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused.
1.) Tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine .
2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine .
3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse.
4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses.
5.) Ühine probleemide lahendamine.
6.) Töökoht tarnija esindajale. 75. Mis on põhjustanud globaalse hankelogistika kasvu?
1.) Väiksemad tootmiskulud välismaal.
2.) Arengumaade madalamad maksumäärad ja töötasu.
3.) Lõpptoodangut väljastavate tööstusfirmade, ühtlasi ka hankefirmade rahvusvaheline koopereerumine, kes otsivad odavamat tehnoloogiat, jaotusstruktuure ja tootmisbaasi.
76. Transpordi osa globaalse hankelogistika strateegias. Mis on põhiparameetriteks süsteemi väljatöötamisel?
Toodangu transportimine on globaalse hankelogistika strateegias võtmeküsimuseks. Otsustavaks teguriks globaalse logistika strateegia arendamisel on hankelogistika süsteemi loomine ja selle optimeerimine.