Ühiskonna areng ja globaliseerumine (0)

Mis on globaliseerumine?
Üleilmastumine ehk kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaalane seotus .
Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule.
Globaseerimise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, ‘’väiksemaks’’ ehk nn ,, globaalseks külaks’’
Nähtused mis aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele (täpsemalt):

• IT kiire areng (info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv)
  
• transporrdi, eriti lennukite, kiire areng
  
• rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine (piirangute vähenemine ja kaubavahetuse kasv)
  
• toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (näiteks Nike ’i jalanõud)
  
• kapitali ja tööjõu liikuvuse kasv
  
• majandusorganisatsioonide kasv
  

Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks?

• Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma
  
• Võime minna ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne.
  
• Informatsioon liigub kiiresti üle maailma
  
• Kultuuride erinevus väheneb
  
• Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus )
  

Valdkonnad, kus esineb globaliseerumist
Kultuuriline globaliseerumine – toimub kultuuride segunemine , näiteks eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad (e-mail). Filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale – itaalia köök, hiina toit, pitsa jne
Keskkonna–alane globaliseerumine – õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle ühe riigi piiride. Sellepärast peavad saaste vähendamiseks koostööd eri riikide ametnikud ja teadlased
Teadustöö globaliseerumine – teadusuuringud on väga kallid, väikesed uurimisrühmad ei jõua kallist tehnikat osta. Suur osa teadustöödest tehakse inglise keeles suurtes teadusparkides, kus töötavad eri riikidest pärit teadlased. Selle tagajärjel kohalikes keeltes puudub vastavasisuline sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas
Haridusalane globaliseerumine – noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne.
Finantsturgude globaliseerumine – maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli USA dollarites – ülemaailmselt tunnustatud rahaga, Euroopas euroga.
Näitajad, millega saab n-ö mõõta globaliseerumist:

• Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga)
  
• Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis
  
• Internetiühenduste ja kasutajate arvuga
  

Globaliseerumise positiivsed tagajärjed:

• Tehnoloogia kiire areng (saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel)
  
• Rikkad inimesed muutuvad veel rikkamaks (u 20% maailma elanikest)
  

Globaliseerumise negatiivsed küljed:

• Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel)
  
• Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast)
  

PLUSSID
MIINUSED
Globaliseerumise mõju arenenud riikidele
laieneb turg
võimalus toota arengumaades (sest seal on odavam tööjõud, madalamad maksud ja leebemad keskkonnanõuded)
kuritegevuse ja haiguste levik
massiline sisseränne (sellega kaasnevad sotsiaalsed probleemid)
Globaliseerumise mõju arengumaadele
luuakse uusi töökohti
majanduse kiirem kasv
makstakse vähem, odav tööjõud
kasutatakse arengumaade loodusvarasid
Riikide arengutaseme näitajad:
SKT - näitab mingis riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja ostetud teenuste koguväärtust USA dollarites (ühe inimese kohta)
Hõive erinevates majandussektorites - kui palju töötab esmasektoris, tööstussektoris ja teenindussektoris
IAI - riigi heaolu näitaja, mis koosneb kolmest komponendist (elujärg, haridus ja tervis)
Rahvusvaheline kaubandus - riikide vaheline kaubavahetus
Eksport ehk väljavedu - kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole
Import ehk sissevedu - kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist
Kaubandusbilanss - kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, näiteks aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja
Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest:

• ettevõtteid tekib juurde
  
• inimesed saavad töö
  
• riigid saavad makse
  

Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse:
Kauplemine kaupadega

• põllumajandustooted
  
• kütused ja maavarad
  
• tööstustooted
  

Kauplemine teenustega

• transporditeenused
  
• turism
  
• finantsteenused (raha)
  
• IT- teenused
  

Tänapäeval on maailmakaubanduses ehk rahvusvahelises kaubanduses ülekaalus mitte riikidevaheline, vaid rahvusvaheliste firmade vaheline kauplemine.
Kaubandus rahaga - välismaine otseinvesteering on rahapaigutus mõne välisriigi ettevõttepõhivarasse ehk otseinvesteering on investeering, millega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
Kaubanduspoliitika - maailmakaubandus muutub aina vabamaks , kuid siiski püüavad paljud riigid oma importi piirata, et kaitsa oma ettevõtteid väliskonkurentide eest ja tagada oma töötajatele tööhõive
Peamised importimisele seatud piirangud:
tollimaks - maks, mis nõutakse sissetulevatelt kaupadelt riigipiiri ületamisel
kvoot - kauba sisse- või väljaveoks kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang
kaudne piirang - selle alla kuuluvad tervisekaitse- ja turvanõuded ning sisereeglid (nagu näiteks tolliformaalsused, nõuded dokumentatsioonile jne)
Vabakaubanduspiirkonnad - riikide ühendus, kus liikmesmaad kauplevad omavahel piiranguteta
Transport ehk veondus - võimaldab inimeste, kaupade ja info kiiret liikumist, ettevõtete ja piirkondade spetsialiseerumist ning üldse maailmamajanduse toimimist praegusel kujul
konteiner ( konteinerveod ) - mahutid, kuhu kaup paigutatakse (alandab hinda, nõuab vähem tööjõudu ja lühendab tööaega)
ekspressveod - veose toimetamine sihtkohta ümberlaadimiseta, need sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu
logistika - majandusharu, mis juhib ning koordineerib kauba ja reisjate vedusid suurima tõhususe saavutamiseks
terminal - bussi -, raudtee - või lennujaam, sadam, mis täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid: kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine, ladustamine , kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll, kauba ümbersuunamine eri transpordiliikidele
IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse
Mugav lipp ehk mugavuslipp - teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt
Merevoorimees - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid
Transiit - teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude , sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol (nt Holland , kes vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupu maailmas)
Transpordiliik
Eelised ja puudused
Milleks sobib kõige enam
Autotransport
+ vedu kiire ja paindlik lühikeste vahemaade korral
+ kaupa saab vedada ilma ümberlaadimiseta ehk „ukselt ukseni“
- vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud
- korraga saab vedada vähe kaupa
- suur keskkonnasaastaja
Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted jne.
Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel.
Raudteetransport
+ vedu odav (vajab vähe tööjõudu suure kaubakoguse ja reisijate transportimiseks)
+ suur mahutavus,
+ mugavus reisijateveol ja suur kiirus
+ pole parkimisprobleeme
- kaubavedu suhteliselt aeglane
- vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
- teede ehitamine kallis,
- teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt
Veetavad kogused suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid , maavarad).
Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod (kiirrong).
Meretransport
+ vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge.
+ Teede ehitamisele raha ei kulu.
- vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest.
- Sadamate ja merekanalite ehitamine ( korrashoid ) kallis,
- vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad)
tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korra
Siseveetransport
+ odav transpordiliik
+ saab vedada suuri ja mahukaid kaupu
- jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada,
- vedu on aeglane,
- vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
- Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda, jõgesid vaja süvendada
Veetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütus, transpordivahendid, maavarad), kuid võivad olla väiksemad kui raudtee- ja meretranspordil
sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas
Õhutransport
+ vedu paindlik (eriti helikopter – kopteriga pääseb igale poole)
+ väga kiire
- vedada saab väikesi kaubakoguseid
- rajatised ja lennukid kallid
- sõltub oluliselt ilmastikust,
- vedu kallis
- lennukiga ei saa igal pool maanduda
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled), ka hinnalised kaubad. Veod suurte vahemaade taha, reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
Torutransport
+ vedu odav
+ toimub pidevalt
- vedada saab ainult vedelikke ja gaase ,
- torud rikuvad maastikupilti,
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase, veetavad kaubakogused on suured