Ühiskonna areng ja globaliseerumine (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 HALB

Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE

Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus
Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule
Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, ‘’väiksemaks’’ ehk nn ,, globaalseks külaks’’
,,Globaalne küla’’ tähendab...

Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma

Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne

Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav

Kommete , tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel

Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: majanduskriisid, keskkonnareostus )

Globaliseerumise põhjused (eeldused) (4 tk teada):

Info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv

Transpordi, eriti lennunduse kiire areng

Toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (nt: Nike jalanõud)

Rahvusvahelise kaubanduse lihtsustumine (piirangute ( tollid , kvoodid) vähenemine) ja kaubavahetuse kasv

Valdkonnad, kus esineb globaliseerumist

Kultuuriline globaliseerumine – toimub kultuuride segunemine , näiteks eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad (e-mail). Filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale – itaalia köök, hiina toit, pitsa jne

Keskkonna–alane globaliseerumine – õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle ühe riigi piiride. Sellepärast peavad saaste vähendamiseks koostööd eri riikide ametnikud ja teadlased

Teadustöö globaliseerumine – teadusuuringud on väga kallid, väikesed uurimisrühmad ei jõua kallist tehnikat osta. Suur osa teadustöödest tehakse inglise keeles suurtes teadusparkides, kus töötavad eri riikidest pärit teadlased. Selle tagajärjel kohalikes keeltes puudub vastavasisuline sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas

Haridusalane globaliseerumine – noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne.

Finantsturgude globaliseerumine – maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli USA dollarites – ülemaailmselt tunnustatud rahaga , Euroopas euroga.

Näitajad, millega saab nö mõõta globaliseerumist (2 tk teada):

Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga)

Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis

Internetiühenduste ja kasutajate arvuga

Globaliseerumise positiivsed tagajärjed (2 tk teada):

Tehnoloogia kiire areng (saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel)

Rikkad inimesed muutuvad veel rikkamaks (u 20% maailma elanikest)

Globaliseerumise negatiivsed küljed (2 tk teada):

Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel)

Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast)

Globaliseerumise mõju arenenud riikidele (2 plussi ja 2 miinust teada):

PLUSSID
MIINUSED
laieneb turg
kuritegevuse ja haiguste levik
võimalus toota arengumaades (sest seal on odav tööjõud, madalamad maksud , leebemad keskkonnanõuded)
massiline sisseränne (ning sellega kaasnevad sotsiaalsed probleemid)

Globaliseerumise mõju arengumaadele (teada 2 miinust ja 2 plussi):

PLUSSID
MIINUSED
luuakse uusi töökohti (sellega ka maksud riigile)
makstakse vähem- odav tööjõud
majanduse kiirem areng
kasutatakse nende loodusvarasid

Kolm jõukamat piirkonda- 1) Euroopa 2) Põhja-Ameerika 3) Ida- Aasia

RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD (vihikus) (3 kindlalt teada + 2 veel)

SKT (ühe inimese kohta)- näitab mingis riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja ostetud teenuste koguväärtust USA dollarites / USD-s
Hõive erinevates majandussektorites- kui palju töötab esma -, tööstus- ja teenindussektoris

Arenenud riikides töötab enim inimesi teenindussektoris, vähim esmasektoris. Arengumaades vastupidi

IAI (ehk inimarengu indeks)- (HDI inglise keeles) riigi heaolu näitaja, mis koosneb kolmest komponendist

Need kolm komponenti on:

elujärg (SKT)- rahvamajanduse kogutulu ühe inimese kohta

haridus - õpinguaastate arv; eeldatav õpinguaastate arv kooli minnes

tervis- oodatav eluiga sünnihetkel
IAI-d väljendatakse 0,000-1,000 järgi
IAI järgi jagatakse riigid nelja tasemesse:

väga kõrge arengutase- Eesti kuulub siia, on 33-dal kohal

kõrge arengutase

keskmine arengutase

madal arengutase

kirjaoskus ehk haridustase
eluiga
imikusuremus
eksport - import
energia tarbimine ühe elaniku kohta

ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIGID GLOBALISEERUVAS MAAILMAS

Maailmas on u 200 riiki
Riikide jaotus arengutaseme järgi, aluseks SKT ühe inimese kohta

arenenud riigid ehk Põhja riigid (infoühiskonnas)

arengumaad ehk Lõuna riigid- need jagunevad omakorda...

..uustööstusriigid (tööstusühiskonnas ehk industriaalühiskonnas)- 3 tk

..vähe arenenud riigid ( agraar - ehk põllumajandusühiskonnas)- 3 tk

Maailmas elab u.1,2 mld inimest, kes saavad päevas kulutada kuni 1 dollar ja 2,8 mld, kes saavad kulutada kuni 2 dollarit.

Lõuna riikides elab rohkem kui 1 mld inimest alla vaesuspiiri (370 USD aastas)

Põhja riikides elab alla vaesuspiiri u 10%

Maailma vaeseim riik on Sierra Lione
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS

Rahvusvaheline kaubandus- riikide vaheline kaubavahetus
Eksport ehk väljavedu- kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole
Import ehk sissevedu- kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist
Kaubandusbilanss - kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, nt aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja
eksport- import= kaubandusbilanss
Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest...

ettevõtteid tekib juurde

inimesed saavad töö

riigid saavad makse

Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse (3 tk):

Kauplemine kaupadega

põllumajandustooted

Kütused ja maavarad

Tööstustooted
Kauplemine teenustega

transporditeenused

turism

finantsteenused (raha)

IT- teenused

( raamatupidamine )
kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega

Kauplemine rahaga (selle peaks ka sektordiagrammile juurde vist lisama )

ehk investeeringud

3 peamist kaubavoogu (alustades suurimast):

Arenenud riikide vahel (Euroopa I kohal)

Arenenud riigi ja arengumaa vaheline

Arengumaade vahel

NB! Tänapäeval on maailmakaubanduses ehk rahvusvahelises kaubanduses ülekaalus mitte riikidevaheline , vaid rahvusvaheliste firmade vaheline kauplemine
Kaubandus rahaga-Välismaine otseinvesteering on rahapaigutus mõne välisriigi ettevõttepõhivarasse / ehk otseinvesteering on investeering, millega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
Kaubanduspoliitika - maailmakaubandus muutub aina vabamaks , kuid siiski püüavad paljud riigid siiski importi piirata, et kaitsa oma ettevõtteid väliskonkurentide eest ja tagada oma töötajatele tööhõive

Peamised importimisele seatud piirangud:

tollimaks - maks, mis nõutakse sisse kaupade riigipiiri ületamisel

kvoot- kauba sisse- või väljaveoks kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang

kaudne piirang- selle alla kuuluvad tervisekaitse- ja turvanõuded ning sisereeglid ( nagu nt tolliformaalsused, nõuded dokumentatsioonile jne)

Riikidevahelised majanduslikud koostöö vormid (Eesti keelne ametlik nimetus + kas Eesti kuulub sellesse organisatsiooni):

WTO (ehk World Trade Organisation ) ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon- reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust. Eesti kuulub sinna organisatsiooni

IMF (ehk International Monetary Fund) ehk Rahvusvaheline Valuutafond- üritab vältida järske valuutakursside kõikumisi ning leevendada riikide finantskriise . Eesti kuulub sellesse organisatsiooni

Maailmapank ehk World Bank ehk WB- organisatsioon , mis annab riikidele laenu

Piirkondlikud majandusühendused: (mitut vaja??)

NAFTA

EFTA

(EU)

Vabakaubanduspiirkonnad- riikide ühendus, kus liikmesmaad kauplevad omavahel piiranguteta

Jaguneb koostöövormideks:

tolliliit- riikide koostöövorm, kus liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning liiduväliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud ühtsed reeglid

ühisturg- riikide ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustamine

majandusliit (ehk majandusühendus)- kõige laiahaardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus , majandus- ja rahapoliitika ning ühisraha (nt EU)
TRANSPORT

Transport ehk veondus - võimaldab inimeste, kaupade ja info kiiret liikumist, ettevõtete ja piirkondade spetsialiseerumist ning üldse maailmamajanduse toimimist praegusel kujul
Transpordi eriline tähtsus seisneb sellel, et see on kiiresti kasvav ja arenev majandusharu, mis mõjutab OTSESELT paljusid teisi eluvaldkondi. Sellest sõltub ka tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine, globaliseerumise tempo jne
Transport kuulub majandussektoritest teenindusse
Teada: Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav).
Mõisted:

konteiner (konteinerveod)- mahutid, kuhu kaup paigutatakse.
eelised: 1) alandab hinda 2) nõuab vähem tööjõudu 3) lühendab veoaega

ekspressveod- veose toimetamine sihtkohta ümberlaadimiseta. Need sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu

logistika - majandusharu, mis juhib ja koordineerib kauba ja reisjate vedusid / majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks

terminal- kaubaladu , mille ülesanneteks (2tk teada) on näiteks kauba vastuvõtmine ja kontroll / bussi -, raudtee - või lennujaam, sadam, mis täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid (nimeta 2 tk): kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine, ladustamine , kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll. Terminalides toimub kauba ümbersuunamine eri transpordiliikidele

IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnika- info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse

Transpordi võtmeharuks on logistika, sest see juhib ja koordineerib kauba ja reisjate vedusid (ehk pmst logistika mõiste)
Konteinervedude eelis tasavedude ees seisneb selle paindlikuses. Teised eelised:

Nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu

Vähendab viivitusi ümberlaadimisel

Lühendab veoaega

Alandab veohinda

Ekspressveod- sobivad kõige paremini paindlikule ja kiirele autotranspordile, sest seal ei tehta ümberlaadimisi ning veos toimetatakse otse sihtkohta
Veonduse peamised arengusuunad (4-6 tk):

transpordivahendite kandevõime on suurenenud

kiirus on suurenenud

mugavus ja turvalisus samamoodi

areneb ja täiustub infrastruktuur

ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid

täiustatakse lao- ja laadimistehnikat

Terminal ehk kaubajaotuspunkt täidab järgnevaid ülesandeid:

kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine

ladustamine

kogumine ja jaotamine

osaline ümbertöötamine

kauplemine

kontroll

Euroopa suurim sadam- Rotterdam- nn Euroopa merevärav- asub Hollandis. Asend kaardil...

Transpordiliigid : autotransport , raudteetransport , meretransport , siseveetransport , õhutransport ja torutransport
Erinevate veondusliikide eelised ja puudused kaubavedudes ning transpordi mõju teistele majandusharudele

Transpordiliik
6 liiki
Eelised ja puudused
Milleks sobib kõige enam
Autotransport
+vedu kiire ja paindlik lühikeste vahemaade korral
+ kaupa saab vedada ilma ümberlaadimiseta ehk „uksest ukseni“
- Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud
- korraga saab vedada vähe kaupa
- suur keskkonnasaastaja
Väikesemahulised kaubad : toiduained, kergetööstustooted jne.
Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel
Raudteetransport
+ vedu odav (vajab vähe tööjõudu suure kaubakoguse ja reisijate transportimiseks)
+ suur mahutavus,
+ mugavus reisijateveol ja suur kiirus (kiirrongid reisijate veol – kuni 270 km/h)
+ pole parkimisprobleeme
- kaubavedu suhteliselt aeglane
- vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
- teede ehitamine kallis,
- teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt
Veetavad kogused suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid , maavarad)
Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod (kiirrong).
Meretransport
+vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge.
+Teede ehitamisele raha ei kulu.
- vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest.
- Sadamate ja merekanalite ehitamine ( korrashoid ) kallis,
- vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
Veetavad kogused suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad)
tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korra
Siseveetransport
+ odav transpordiliik
+ saab vedada suuri ja mahukaid kaupu
- jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada,
- vedu on aeglane,
- vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
- Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda, jõgesid vaja süvendada
Veetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütus, transpordivahendid, maavarad), kuid võivad olla väiksemad kui raudtee- ja meretranspordil
sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas
Õhutransport
+ vedu paindlik (eriti helikopter – kopteriga pääseb igale poole)
+ väga kiire
- vedada saab väikesi kaubakoguseid
- rajatised ja lennukid kallid
- sõltub oluliselt ilmastikust,
- vedu kallis
- lennukiga ei saa igal pool maanduda
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid ( post, lilled), ka hinnalised kaubad. Veod suurte vahemaade taha, reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
Torutransport
+vedu odav,
+ toimub pidevalt
- vedada saab ainult vedelikke ja gaase ,
- torud rikuvad maastikupilti,
- ei saa rajada üle mere ja mägede
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase, veetavad kaubakogused on suured

Veoteenused (3tk):

mugavuslipp

transiitveod

merevoorimees

Mugav lipp ehk mugavuslipp- teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt
Merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid
Transiit (transiitveod ehk transiiditeenus)- ühe riigi kaubavedu läbi teise riigi kolmandasse riiki ja makstakse sellele teisele riigil (nt: kasutatakse maanteid, ohuruumi jne) / teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude , sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol (nt Holland , kes vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupu maailmas)
Suured veoteenuste pakkuja riigid (2 tk):

holland (vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupa)

eesti (venemaa poolt tuleb kaupa)

taani

Suured veoteenuste ostja riigid (2 tk):

saksamaa

pransusmaa

ungari
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aglipp23 Õppematerjali autor

Ühiskonna areng ja globaliseerumine. Kerge lugeda, kõik ilusti ära seletatud.
Teemadeks on: ühiskonna areng, globaliseerumine, üleilmastumine, globaalne küla, valdkonnad globaliseerumises, finantsturgude globaliseerumine, näitajad, globaliseerumise tagajärjed, globaliseerumise positiivsus, globaliseerumise negatiivsus, globaliseerumise mõju, globaliseerumise mõju arenenud riikidele, globaliseerumise mõju arengumaadele, riikide arengutaseme näitajad, SKT, IAI, hõive, infoühiskond, tööstusühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond, vaesuspiir, rahvusvaheline kaubandus, eksport, import, kaubandusbilanss, kauplemine kaupadega, kauplemine teenustega, kauplemine rahaga, kaubavoog, kaubanduspoliitika, importimise piirangud, tollimaks, kvoot, kaudne piirang, koostöö vormid, WTO, IMF, Maailmapank, vabakaubanduspiirkonnad, koostöövormid, tolliliit, ühisturg, majandusliit, transport, veondus, konteiner, ekspressveod, logistika, terminal, info- ja kommunikatsioonitehnika, transpordiliigid, veondusliikide eelised ja puudused, autotransport, raudteetransport, meretransport, siseveetransport, õhutransport, torutransport, veoteenused, mugav lipp, mugavuslipp, merevoorimees, transiit

ühiskonna areng globaliseerumine üleilmastumine globaalne küla valdkonnad globaliseerumises finantsturgude globaliseerumine näitajad globaliseerumise tagajärjed globaliseerumise positiivsus globaliseerumise negatiivsus globaliseerumise mõju globaliseerumise mõju arenenud riikidele globaliseerumise mõju arengumaadele riikide arengutaseme näitajad SKT IAI inimarengu indeks hõive infoühiskond tööstusühiskond industriaalühiskond agraarühiskond vaesuspiir rahvusvaheline kaubandus eksport import kaubandusbilanss kauplemine kaupadega kauplemine teenustega kauplemine rahaga kaubavoog kaubanduspoliitika importimise piirangud tollimaks kvoot kaudne piirang koostöö vormid WTO IMF Maailmapank vabakaubanduspiirkonnad koostöövormid tolliliit ühisturg majandusliit transport veondus konteiner ekspressveod logistika terminal info- ja kommunikatsioonitehnika transpordiliigid veondusliikide eelised ja puudused autotransport raudteetransport meretransport siseveetransport õhutransport torutransport veoteenused mugav lipp mugavuslipp merevoorimees transiit

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

Mis on globaliseerumine? Üleilmastumine ehk kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaalane seotus. Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule. Globaseerimise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' Nähtused mis aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele (täpsemalt): IT kiire areng (info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv) transporrdi, eriti lennukite, kiire areng rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine (piirangute vähenemine ja kaubavahetuse kasv) toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (näiteks Nike'i jalanõud) kapitali ja tööjõu liikuvuse kasv majandusorganisatsioonide kasv Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks? Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma

Geograafia

doc

Geograafia tööstus ja teenindusmajandus

- vedada saab ainult vedelikke ja gaase, torud suured rikuvad maastikupilti, ei saa rajada üle mere ja mägede 9.Mida tähendab side ehk kommunikatsiooniteenused, too näiteid meedia mõjust majandusele? Need hõlmavad ka massi- ja multimeedia, tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis. Sidevahendite kiire areng 20.saj – globaliseerumine Side abil on arenenud transport, logistika. Reklaamindus, suur meelelahutuskäive 10.Selgita Interneti mõju majanduse arengule ja paiknemisele? võimaldab vahendada erinevate firmade vahel kontakte, hea koht kus oma firmat reklaamida, midagi müüa, info kergesti kättesaadavus, rahaülekanded, internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline. Kogunemine suurlinnadesse – suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11

Globaliseeruv maailm

docx

Kordamine füüsika KT-ks: TEENINDUSMAJANDUS

torud rikuvad maastikupilti, ei saa rajada üle mere ja mägede 9. Mida tähendab side ehk kommunikatsiooniteenused, too näiteid meedia mõjust majandusele? Need hõlmavad ka massi- ja multimeedia, tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis. Sidevahendite kiire areng 20.saj globaliseerumine Side abil on arenenud transport, logistika. Reklaamindus, suur meelelahutuskäive 10. Selgita Interneti mõju majanduse arengule ja paiknemisele? 1) võimaldab vahendada erinevate firmade vahel kontakte, hea koht kus oma firmat reklaamida, midagi müüa, info kergesti kättesaadavus, rahaülekanded, 2) internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline.

Füüsika

doc

Transport ja side

Torutransport +vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki Vedada saab ainult vedelikke ja paindlik. Tööviljakus väga kõrge gaase, veetavad kaubakogused on - vedada saab ainult vedelikke ja gaase, torud rikuvad suured maastikupilti, ei saa rajada üle mere ja mägede Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Milliste näitajate alusel regioonide veondust võrrelda: Transporditeede pikkus ja tihedus; Infrastruktuuri rajatised ( sadamad, lennujaamad); Eri transpordiliikide

Geograafia

doc

Tööstus

Torutransport +vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja Vedada saab ainult vedelikke küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge ja gaase, veetavad - vedada saab ainult vedelikke ja gaase, torud kaubakogused on suured rikuvad maastikupilti, ei saa rajada üle mere ja mägede Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Milliste näitajate alusel regioonide veondust võrrelda: Transporditeede pikkus ja tihedus; Infrastruktuuri rajatised ( sadamad, lennujaamad);

Geograafia

doc

Geograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Geograafia

doc

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32) Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. d) Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:  Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)  Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,

Ühiskonnageograafia

Rohkem sarnaseid