Logistika (1)

Q: Mis on logistika eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Millised on need tänapäeval?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Mis on logistikastrateegia eesmärgid?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Millised on logistilised tegevused?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Milliste valdkondadega seondub logistika?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Mis on tootmislogistika võtmeküsimus?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Mis on kaod logistilises mõttes?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Mis on hankelogistika põhieesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Q: Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Logistika

Logistika - Baaslogistika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on logistika eesmärk?
Millised on need tänapäeval?
Mis on logistikastrateegia eesmärgid?
Millised on logistilised tegevused?
Milliste valdkondadega seondub logistika?
Mis on tootmislogistika võtmeküsimus?
Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused?
Mis on kaod logistilises mõttes?
Mis on hankelogistika põhieesmärk?
Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks?
Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus?
Millised põhimõtteid soovitatakse järgida suhetes tarnijatega?
Millised on hanketuru-uuringu etapid?
Millal toimub hanketuru uuring?
Mis on tarnijate ülesanne sel perioodil?
Millised on põhilised hankelogistika tegevused?
Mida võimaldab ühest allikast hankimise mehhanism?
Millal tasub toota ise ostmise asemel?
Millal tasub osta tootmise asemel?
Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine?
Kuidas varusid liigitatakse?
Mida võimaldab varude ohjamine?
Mida võimaldab tänapäeva transport?
Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu?
Mis on põhjustanud globaalse hankelogistika kasvu?

1. Mis on logistika eesmärk?
Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige
hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel.
2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele,
transpordile ja ladustamisele?
Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine :
93% ajast, 60% kuludest.
3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal , I maailmasõjas, II
maailmasõjas ning millised on need tänapäeval?
Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport
(veoloomad, purjelaevad ), loomasööt, telgid , primitiivne teedevõrk.
Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid ), loomasööt,
hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid ,
padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk.
Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt,
talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee -, mere- ja õhutransport, tankid ,
soomusautod, sõjalaevad ja - lennukid , automaat -relvad, reaktiiv -miinipildujad, telgid,
kaevikud, varjendid.
Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal : Autotransport ja konteinerveod (toit,
esmatarbekaubad ), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport
(lennukikandjad), raketid , satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika
juhtimis-  ja jälgimissüsteemid.
4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid?
Logistikastrateegia eesmärgid on:
1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem
on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.
2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe).
3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse,
s.o. konkurentsieelise .

5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika
arengut?
Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris
tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja
laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel
sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse
arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu
toimetamisel tarbijale.
Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon . Sel perioodil
domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:
tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika
areng, muutused varude formeerumise strateegias , militaarkogemuste mõju.
Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil
koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke -, tootmis- ja
jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide
saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab
logistikaprojekti koostamist.
6. Millised on logistilised tegevused?
Logistilised tegevused on: nõudluse prognoos; turu-uuring; hankimine ; ostmine;
tootmine; tellimuste käsitlemine; transport; ladustamine; materjalide käsitlemine
(sisetransport); jaotus; infovahetus; klienditeenindus ; tagastuslogistika ( korje ).
7. Milliste valdkondadega seondub logistika?
Logistika seondub: rahandusega, turundusega, infotehnoloogiaga, tootmis-
korraldusega.
8. Mis on tootmislogistika võtmeküsimus?
Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige
inimese paigutamine õigele töökohale.
9. Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi. Kes nad on?
Probleemide tundjad, probleemide lahendajad ja strateegilised vahendajad, kes
peavad tagama vajaliku paindlikkuse.

10. Millised on Jaapani organisatsioonikultuuri iseloomulikud tunnused?
Jaapanis valitseb arusaam, et töö ja töötamine on auväärne, kasulik ja meeldiv
tegevus. Põhiliseks motivatsiooniks on töötajatele kindlustunde andmine nende
pikaajalise palkamise kaudu. Seega vajavad Jaapani organisatsioonid ustavaid
töötajaid. Karjääri puhul on määravaks inimese vanus, haridus ja kogemused firmas.
Edutamine Jaapani organisatsioonikultuuris käib organisatsioonisiseselt. Jaapani
organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri
jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult
tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid
allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt
ajastatud tootmissüsteem.
11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes
minimeerida?
Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine , mida tehakse tootmisvarude
vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu.
Just in Time süsteemi võtmeelemendid:
1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega.
2.) Minimeerida tootmisvarud.
3.) Minimeerida tootmispartii suurus.
4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud.
5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel.
6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi.
7.) Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt
kasutada.
8.) Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase.
9.) Kasutada usaldusväärseid tarnijaid.
10.) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud
operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal.
11.) Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni.

12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine .
Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse:
1.) Ületootmisest põhjustatud kaod.
2.) Ootamisest põhjustatud kaod.
3.) Vedudega seotud kaod.
4.) Ladustamisega seotud kaod.
5.) Tööliste liigutustega seotud kaod.
6.) Praagiga seotud kaod.
7.) Töötlemisega seotud kaod.
8.) Operatsioonidega seotud kaod.
13. Mis on hankelogistika põhieesmärk?
Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste ( tooraine ,
pooltooted , tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku
efektiivsusega.
14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks?
Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid:
1.) Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine .
2.) Täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse  ja
tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel.
3.) Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll.
15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus?
Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide,
pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges
kohas ja minimaalsete kulutustega.

16. Millised põhimõtteid soovitatakse järgida suhetes tarnijatega?
1.) Tarnijatega tuleb käituda nagu firma klientidega (tarnija on kuningas).
2.) Tuleb rõhutada ning töös järgida kummagi poole ühiseid huvisid.
3.) Tuleb tutvustada tarnijale oma eesmärke ja ülesandeid ning olla kursis tema äri-
operatsioonidega.
4.) Tuleb täita endale võetud kohustusi.
5.) Hoida võimaluse korral stabiilseid kontakte ärisfääris.
17. Millised on hanketuru-uuringu etapid?
1.) Turu hetkeseisu analüüs.
2.) Turu konjuktuuri muutumise dünaamika.
3.) Turu muutumise prognoos.
18. Millal toimub hanketuru uuring? Mis on tarnijate ülesanne sel perioodil?
Hanke- ja ostuturu uuring toimub paralleelselt uue toodangu väljatöötamisega.
Tarnijate otsene ülesanne on koguda informatsiooni:
1.) Hindade  kohta.
2.) Saadetiste võimalike tähtaegade kohta.
3.) Transpordikulude ja nende optimaalse seostatuse kohta hindade ja täht-
aegadega.
19. Millised abinõud seatakse esiplaanile tarnijate materjalide ja
komplekteeritavate detailide kvaliteedi hindamisel?
1.) Seadmete olemasolu, mis võimaldab valmistada vajaliku kvaliteediga toodangut.
2.) Võimalus läbi viia materjalide kvaliteedi katsetusi ettenähtud programmi kohaselt
vajalike seadmete abil.
3.) Toorme ja materjalide kontrolli ja atesteerimise kord.
4.) Vajalike dokumentide ja instruktsioonide olemasolu, mis määravad operatsioonide
arvu ja nende kontrolli.
5.) Tarnijate personali täiendõppe tase.

20.  Millised on põhilised hankelogistika tegevused?
Põhilised hankelogistika tegevused on: kauba nõudluse prognoosimine , materjali-
dega seotud nõuete väljaselgitamine, võtmeprobleemi “ teha ise või osta (“make or
buy“) lahendamine, hanketüübi määramine, turu analüüs, kõikide võimalike
tarnijate identifitseerimine, firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne
hindamine, tarnijate lõplik hindamine ja valik, vajalike materjalide kohaletoimetamine
ja sellega kaasnevad teenused, tarne kontroll, tootmiseks vajaliku  tooraine, pool-
toodete jm. lähtekohast efektiivne teisaldamine tootmiskohta.
21. Mida võimaldab ühest allikast hankimise mehhanism ?
Ühest allikast hankimise mehhanism võimaldab alandada kulusid, mida kannab
tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta
kvaliteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled.
22. Millal tasub toota ise ostmise asemel?
Ise valmistamine on mõistlik siis, kui vajadus komplekteeritavate detailide järele on
suur ja eri detailide arv pole väga suur ning kui tootmisrütm on  stabiilne ja ettevõttel
on selleks piisav potentsiaal.
23. Millal tasub osta tootmise asemel?
1.) Väiksem soetamiskulu.
2.) Peetakse kinni sõlmitud tarnelepingust.
3.) Tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet.
4.) Ebapiisav tootmisvõimsus.
5.) Säilitatakse alternatiivsed tarneallikad .
6.) Välditakse toote täiendavaid arenduskulusid.
7.) Soovitud toode on kaitstud patendiga.
8.) Soov firma tegevust mitte laiendada.
9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut.
24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine?
Luuakse tabel, kus on veerud : tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal;
kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting.

25. Kuidas varusid liigitatakse?
Varud liigitatakse:
1.) Toor- ja põhimaterjaliks.
2.) Komplekteeritavateks toodeteks .
3.) Pooltoodanguks.
4.) Valmistoodanguks.
5.) Taaraks ja pakkematerjalideks.
6.) Abimaterjalideks.
7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud , kuid kasutada ei saa.
8.) Varuosad .
26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine.
Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: laokulud, töötasu,
sisetranspordi kulud, varude hoidmisega seotud kulud.
27. Mida võimaldab varude ohjamine?
1.) Vähendada hankekulusid
2.) Vähendada tootmiskulusid.
3.) Tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel.
4.) Korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis.
5.) Tõsta administratsiooni töö efektiivsust .
55. Riigi majandus- ja transpordisüsteem. Transpordi osa regionaalarengus.
Riigi transpordisüsteemi moodustavad auto-, raudtee-, mere-, sisevee -, toru- ja
õhutransport
56. Tootmisprotsessi erinevused transpordis võrreldes teiste
majandusharudega.
1.) Töö objektiks transpordis on teiste majandusharude toodang.
2.) Tootmine ja tarbimine toimuvad transpordiprotsessis üheaegselt.
3.) Transpordi toodang ei oma esemelist kuju ning seda ei saa ladustada.
4.) Transporditoodanguks on ümberpaigutus.
57. Globaalse mastaabiga tegurid, mis mõjutasid maailma transpordi arengut.
1.) Demograafiline plahvatus.
2.) Materiaalsete ressursside tormiline kasv.
3.) Elanikkonna urbaniseerumine.
4.) XX sajandi fenomen - teaduslik-tehniline revolutsioon , mille puhul 80%
globaalprobleemidest kuuluvad energeetika, masinaehituse, transpordi ja
infotehnoloogia valdkonda.
58. Mida võimaldab tänapäeva transport?
1.) Tootmisvahendite ja tarbekaupade massilist tööstuslikku tootmist.
2.) Senisest sügavamat tööjaotust ning töö spetsialiseerumist ja koopereerumist.
3.) Majanduse globaliseerumist.
4.) Inimeste massilist migratsiooni .
5.) Kosmose vallutamist.
59. Autotranspordi kasutamise tehnilis -majanduslikud näitajad ja ratsionaalne
kasutamissfäär.
1.) Autotransport on kõige mobiilsem transpordiliik (nn. uksest ukseni vedu).
2.) Peamine kasutussfäär on väiksemate kaubakoguste vedu keskmiselt 20 km
kaugusele.
3.) Tööviljakus on väiksem, veo omahind kõrgem ja kütusekulu suhteliselt suurem kui
teistel transpordiliikidel.
60. Raudteetranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsioon.
kasutamissfäär.
1.) Raudteetranspordi põhiline kasutamissfäär on suurte kaubakoguste vedu ca. üle
400 km kaugusele.
2.) Raudteetranspordi kasutamist pidurdavad rongide koostamise suured ajakaod
sõlmjaamades ning erinev rööpmelaius (Soomes, Balti riikides, Venemaal, Ukrainas
1520 mm, Lääne-Euroopas 1435 mm; Hispaanias ja Portugalis 1676 mm).
3.) Eeliseks on suur veovõime (20-50 milj. tonni aastas).

61. Meretranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne
kasutamissfäär.
1.) Meretranspordil on suurim osakaal väliskaubanduse vedudel.
2.) Laevade veovõimet piirab sadamate läbilaskevõime. Laevade seisuajad
sadamates on > 50% reisi kestusest.
3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall , teravili).
4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad   veokulud , kasvavad aga
ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta.
62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne
kasutamissfäär.
1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas , nafta ja naftasaadused.
2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220
mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas.
3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos
veega).
63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne
kasutamissfäär.
1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo
osakaal on  3% ja 1%.
2.) Kaubaveol domineerivad  hinnalisemad väikesaadetised.
3.) Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad ( Siber ,
Kanada, Aafrika, Lõuna-Ameerika).
64. Transporditurg ja selle iseärasused.
1.) Transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ja tegevusega ning riigi
majandusliku ja poliitilise julgeoleku tagamisega .
2.) Seepärast on transporditurul lisaks veoteenuse müüjale ja ostjale veel kolmas
osaleja - riik või kohalik võim.
3.) Transporditurud ei ole vabad -  võimuorganite piirangute mõju on seal erakordselt
suur.

65. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu?
1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine.
2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse .
3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine.
4.) Transpordimaksude kehtestamine.
5.) Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide
kehtestamine.
66. Transpordituru segmentimine.
1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba
liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused
ja  infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks.
2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja
alusel.
73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid.
1.) Tootmise globaliseerumine.
2.) Teenuste sisseostmine.
3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele.
4.) Kasvavad IT võimalused.
5.) Tarneahelate ühendamine.
6.) Heade töötajate arendamine.
74. Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused.
1.) Tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine .
2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine.
3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse.
4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses.
5.) Ühine probleemide lahendamine.
6.) Töökoht tarnija esindajale.

75. Mis on põhjustanud globaalse hankelogistika kasvu?
1.) Väiksemad tootmiskulud välismaal.
2.) Arengumaade madalamad maksumäärad ja töötasu.
3.) Lõpptoodangut väljastavate tööstusfirmade, ühtlasi ka hankefirmade
rahvusvaheline koopereerumine, kes otsivad odavamat tehnoloogiat,
jaotusstruktuure ja tootmisbaasi.
76. Transpordi osa globaalse hankelogistika  strateegias. Mis on
põhiparameetriteks süsteemi väljatöötamisel?
Toodangu transportimine on globaalse hankelogistika  strateegias võtmeküsimuseks.
Otsustavaks teguriks globaalse logistika strateegia arendamisel on  hankelogistika
süsteemi loomine ja selle optimeerimine.

.PDF Laadi alla originaalfail 11 lk · .pdf · 52 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hirviporo Õppematerjali autor

logistika tarnija hankelogistika kasutamissfäär nõudlus militaarlogistika transpordituru militaarlogistika võtmesõnad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Logistika eksam

kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis

Baaslogistika

doc

Ärilogistika Kontrolltöö küsimused

Transport 5 32 Aeg 93 60 100% 100% 3) millised olid militaarlogistika võtmesõnad ja mis tegurid olid sõja käigu otsustamisel olulised? a) antiikaeg 19saj. Lõpp toit, loomasööt, transport, telgid, kehvad teeolud b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus - ringluskulude surve tootmiskuludele

Ärilogistika

pdf

Baaslogistika

mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK?

Baaslogistika

ppt

MIS ON LOGISTIKA?

mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · Spordilogistika (Sports logistics); · Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK?

Baaslogistika

doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S

Baaslogistika

docx

Baaslogistika Eksam 2015

a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine; b) korrosioon ja muud kahjud; c) inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; d) vargused; e) allahindlusega seotud kahjud; f) varude kindlustuskulud Pakkimine logistikas,kuidas difeneeritakse pakendit?Pakendi roll tänapäeval. Pakendit defineeritakse kui logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilisi protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega. Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt laiem: 1. Turunduse seisukohalt on pakend tähtis reklaamitöös ning firmast ja tootest kuvandi loomisel. Tõhusad pakendiotsused aitavad toodet müüa ja annavad infot tarbijale. Pakend ei pruugi anda tootele lisandväärtust, küll aga mõjutab oluliselt jaotuskulusid. 2

Baaslogistika

doc

Baaslogistika

1)mis on logistika. Süsteemne mis ei lisa tootele väärtust. Mõeldud mõtleviis, mille puhul vastastikuse on kõikide ressursside (personal, mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja põhivara, aeg, ruum, energia) analüüsitakse komplekselt kui ülemäärast kasutamist. eesmärke mõjutavaid tegureid. ning a).Ületootmisest põhjustatud kaod. see on juhtimisfunktsioon ja Ületootmine või tootmine liiga vara teadusharu. Logistika kui töövahend toob kaasa tarbetud laokulud b) (teadusharu) hõlmab järgmisi Vedudega seotud kaod. (majandus)tegevuse valdkondi: Tootmisüksuste ebaratsionaalne laomajandus, laovarud, veondus, info, paiknemine põhjustab asjatut vedu pakkimine ja korje. 2) Mis on ettevõtte territooriumil.c) Ootamisest logistika eesmärk? Logistika põhjustatud kaod. Käivad eelkõige

Baaslogistika

docx

Hankelogistika

käsitsemine, ladustamine, säilitamine)  Tarne kontroll (järjepidev juhtimistegevus – hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist)  Tootmiseks vajaliku tooraine, pooltoodete jm efektiivne teisaldamine lähtekohast tootmiskohta Hankelogistika prioriteedid arenenud riikides: - Tarnijate konkurentsivõime; - Nende poolt pakutavad hinnasoodustused (pikaajaliste lepingute puhul); - Tarnete vastavus firma logistika strateegiale; - Maksimaalne kulude vähendamine; - Pikaajalised koostöövõimalused tarnijatega. TARNIJA VALIMINE Tarnija valimine on tähtis: - Strateegiliste, rahulolematusest või ebaefektiivsusest tingitud muudatuste sisseviimisel - Projektide teostamisel - Uute toodete ja teenuste kasutuselevõtmisel Tarnija valiku analüüsitavad aspektid:  Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus  Pakutava toote/teenuse kvaliteet

Logistika alused

Rohkem sarnaseid