ÜHISKONNA ARENG (0)

GLOBALISEERUMINE 
● Globaliseerumine- üleilmastumine, majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku 
integreerumise protsess, mil e tulemusel suureneb maailma eripi rkondade vaheline 
seotus  
GLOBALISEERUMIST  MÕJUTAVAD TEGURID 
● side- ja  infotehnoloogia , transpordi ki re areng 
● tootmise  spetsialiseerumine , geograafilise tööjaotuse süvenemine 
● kaubanduse liberaliseerumine  
● kaubavahetuse kasv 
● kapitali ja tööjõu li kuvus 
● majandusorganisatsioonide kasv 
GLOBALISEERUMISE ERITAHUD 
● majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning 
üha  ulatuslikum  li kumine üle ri gipi  ride  
● Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) 
● Poli tiline üleilmastumine (rahvusvahelised  organisatsioonid ) 
● Keskkonnamõjude üleilmastumine(kli mapõgenikud, võõrli  kide   sissetung , 
elupaikade hävimine,vee ja põl umaa vähenemine) 
Globaliseerumise indeksi välja arvutamisega tegelevad nt konsultatsioonifirma A.T. Kearney 
ja Šveitsi instituut KOF 
● Majandusliku globaliseerumise​ ​indeksi aluseks on väliskaubanduse,otseste 
välisinvesteeringute ja portfel i nvesteeringute osakaal SKTs, samuti imporditari fide, 
tol imaksude ja muude kaubanduspi rangute määr 
● Sotsiaalse globaliseerumise​ ​indeksi leidmisel arvestatakse pi riülest suhtlemist:  
● rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisri kide kodanike 
arvu ri gis jms. 
● Poliitilise globaliseerumise​ indeksi leidmisel arvestatakse ri gi li kmesust 
rahvusvahelistes organisatsioonides, osalust ÜRO rahuvalvevägedes, 
rahvusvaheliste lepingute rafitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse pi riüleseid 
rahaülekandeid jms. 
Kõige globaliseerunumad riigid: ​Belgia,  IIrimaa , Hol and, Austra,  Singapur  
Kõige vähem globaliseerunud:​ Saalomoni saared, Laos,  Ekvatoriaal - Guinea , Kiribati 
● Kolm kõige jõukamat pi rkonda maailmas on Euroopa, Põhja-Ameerika, Ida- Aasia  
koos Austraaliaga, nendes on rikas  turg  ja kõrge tehnoloogiline arengutase, 
suurettevõttete peakorterid. 
● Euroopa eelised​: elanikkonna kõrge haridustase, hea tehniline infrastruktuur, 
kultuuriline  mitmekesisus , keskkonnateadlikkus, turvalisus ja ühiskonnasidusus 
○ puudused: ri kide majanduse jäikus, rahvastiku  vananemine , ri kide erinev 
konkurentsivõime 
● Põhja-Ameerika eelised​: rikkalikud loodusressurssid, suur ja rikas  siseturg , 
tipptehnoloogia, meediatööstus, uuendusmeelne elanikkond 
○ puudused: nõrk sotsiaalne ja  hariduslik  baas, USA ri givõlg 
● Ida-Aasia eelised​: elektroonikatööstuse li der, töötajate leplikus ja ülim usinus 
○ puudused: elanikkonna ki re vananemine 
 
 
REGIONALISEERUMINE- ​majanduslike sidemete tihenemine samas pi rkonnas asuvate 
külgnevate ri kidega 
● regionaalsetel ri kidel on paremad võimalused maailmamajanduses osalemiseks ning 
nad on võimelised tekitama turu- ja teeninduspi rkonnad rahvusvahelistele 
korporatsioonidele. 
 
ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIGID GLOBALISEERUVAS MAAILMAS 
 
● Ri gi  arengutaset  iseloomustatakse majanduslikust küljest, kasutades sel eks  SKTd  
ühe inimese kohta 
● SKT-​ sisemajanduse  kogutoodang   
● mida rohkem kaupu ja teenuseid ri gis on seda suurem on SKT 
● SKT järgi ühe elaniku kohta jaotatakse ri gid arenenud, uustööstus-, ja vähearenenud 
ri kideks 
● Alates 1990. aastast kasutab ÜRO arengutaseme hindamiseks ​inimarengu indeksit 
 
 
● Kõige kõrgema arengutasemega riigid:​ Norra,  Austraalia ; USA, Hol and, 
Saksamaa, Uus- Meremaa , Iirimaa 
● Kõige madalama arengutasemega riigid:​  Burkina   Faso , Tšaad, Mosambi k,  Kongo  
DV,  Niger  
 
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS 
● on kasvanud  kauplemine   teenustega  sh finantsteenustega, ligi poole äriteenustest 
moodustavad veondus ja  turism  
● Suurim teenuste eksportija maailmas on USA, eesotsas on ka euroopa ri gid, nagu 
Saksamaa,  Suurbritannia , Prantsusmaa,  Hispaania  jt, ning aasias  Hong -Kong 
 
 
 
otseinvesteering​-  investeering , mil ega kaasneb ka teatud kontrol  välismaise ettevõtte üle 
portfelliinvesteering​-​ investeering ettevõtte aktsiatesse või osakapitali 
Välisinvesteering​ ​on ühest ri  gist  teise  tehtav  investeering, mis hõlmab uue tegevuse 
alustamist või materiaalse vara omandamist sihtri gis.  
● Kõige rohkem välisinvesteeringuid tehakse järgmistes valdkondades: 
rahandusteenused, kaubandusteenused, telekommunikatsioon, äriteenused, 
isikuteenused. 
●  merkantilism ​- rahvusvahelist kaubandust põhjendav teooria, mil e põhiselt peab ri k 
teistega  kaubeldes importi pi  rama  ja eksporti soodustama. 
● absoluutse eelise teooria​- sel e kohaselt ri gid toodavad kaupu erineva omahinnaga 
(Adam Smith) 
● suhtelise eelise teooria​- mõni ri k toodab kaupu alati väiksemate kulutustega kui 
teine, ning nendele tuleb spetsialiseeruda ( David  Ricardo ) 
● kaubavahetusest saavad kasu: globaalne tootmine, arenenud ri gid, rahvusvahelised 
organisatsioonid 
● kaubandustõkked​ on:  
○ tol  (tol imaks) 
○  kvoot - kauba  mahuline  pi rang 
○  kaudsed  pi rangud- bürokraatlikud pi rangud nt keemiline koostis, lapstööjõu 
kasutamine 
○  Embargo - kõige  karmim  pi rang 
● kaubanduspi rangute tagajärjel tõusevad kaupade hinnad, langeb elanike elatustase 
ja aeglustub  majandusareng  
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID 
● IMF- ​(international monetary fund) Rahvusvaheline Valuutafond, noorte ri kide raha 
usaldusväärsuse tagamine 
● GATT- (general agreement on tariffs and trade) alates 1996 ​WTO​(world trade 
organisation ) 
●  NAFTA - Põhja Ameerika vabakaubanduspi rkond 
●  OPEC - Naftat eksportivate ri kide  organisatsioon  (Pärsia lahe ri gid) 
●  Maailmapank  
● EFTA- ri gid kes ei kuulu EL-i aga teevad sel ega koostööd 
● ASEAN- kogu Aasia ri kide koostööorganisatsioon 
 
 
 
TRANSPORDI ARENG JA MÕJU MAAILMAMAJANDUSELE 
● Raudteede kasutuselevõtuga 19.saj algul tegi maismaatransport läbi suure 
arenguhüppe 
○ võimaldas tehaseid rajada sisemaa kaugematesse pi rkondadesse, rongidega 
sai ki resti edasi toimetada suuri kaubakoguseid 
○ raudteedega suutis konkureerida vaid rannikulaevandus 
○ jõelaevandus jäi soiku- kanalid muutusid kasutuks 
● Autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj algul lahendas sadamates ja teistes 
transpordikeskustes kaupade kokku- ja laialiveo probleemi. 
● 20.saj keskpaigal tulid konveierveod- need nõuavad mitu korda vähemtööjõudu kui 
tavalise ümberlaadimisega  veod . 
 
 
VEONDUSE PEAMISED ARENGUSUUNAD 
● veondusfirmade  koondumine  ja kitsam spetsialiseerumine 
● tehnika arenedes suureneb transpordivahendite kandevõime, ki rus, mugavus ja 
turvalisus, areneb ja täiustub infrastruktuur, ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja 
sadamaid  ning täiustatakse lao- ja laadimistehnikat.  
● üha rohkem kasutatakse​ ekspressvedusid​- loobutakse ümberlaadimisest ja  veos  
toimetatakse otse sihtkohta 
● Multimodaalne jaotuskeskuse​ ehk ​ Terminali  ​ülesanded: 
○ kauba vastu võtmine ja väljasaatmine 
○  ladustamine  
○ kogumine ja jaotamine 
○ osaline ümbertöötlemine 
○ kauplemine ja kontrol  
● ülemaailmse varustamise põhimõte: tootmiseks vajalike detailide, toorme või 
valmistoodangu hankimine sel est maailma osast kus hinna ja kvaliteedi suhe on 
kõige  soodsam  
● IKT ​(info ja kommunikatsioonitehnoloogia)võimaldab suurendada trasside 
läbilaskevõimet, muuta need ohutumaks ning tagada kaupade, inimeste ja 
veovahendite turvalisust. 
● transiiditeenused-​ li klusteede, sadamate, ladude, sise ja territoriaalvete ning 
õhuruumi kasutamise võimaldamine ning ümberlaadimistööde tegemine 
● transiidikeskused ​ehk ​väravaregioonid​ kasutavad edukalt ära suuremahulise ja 
odava transpordi olemasolu ning spetsialiseeruvad vastavalt sel ele. 
● Väravaregioonidesse​ koonduvad enamasti  veoteenuseid  pakkuvad ettevõtted, 
töötlev tööstus ja eriti äriteenused  
○ see toob kaasa  keskkonnaohud  ja kõrgemad kinnisvarahinnad 
● merevoorimees-​ teiste ri kide kaupa vedav ri k, kus veoteenuse pakkujaid on enam 
kui  tarbijaid  
 
LOGISTIKA  JA GIS 
● Logistika- ​ majandusharu , mis juhib koordineerib ja optimeerib info- materjali- ja 
rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe 
saavutamiseks. 
● GIS- ​geoinfosüsteem ​ehk ​kohateabesüsteem​ on  automatiseeritud  süsteem 
ruumiliste  andmete kogumiseks,  haldamiseks , säilitamiseks, päringute teostamiseks, 
analüüsiks ja esituseks.  
 
TURISM 
● turism hõlmab kõiki tegevusi ja teenuseid mida teeb ja tarbib inimene, kes  lahkub  
oma elukohast kas puhkuse, äri või mõnel muul eesmärgil 
● suurem osa turiste külastab Euroopat ja Põhja-Ameerikat kuid suurenenud on ka 
Aasia osatähtsus. 
●  populaarseimad  turismimaad on Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia 
● Euroopa edu rahvusvahelises turismis on aitanud tagada stabi lne poli tiline olukord, 
rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, heal tasemel teenindus, ühisraha euro ja 
mitmekesised  turismiatraktsioonid 
● turism kasvab ki resti sest: 
○ inimeste sissetulek on kasvanud 
○ rohkem  vabaaega  
○ transpordi areng 
● Turismi li gid: 
○  meelelahutus  
○ loodus 
○ seiklus 
 
turismiteenuste  eksport - teenuste ja kaupade tarbimine välisri kide kodanike poolt 
neid vastuvõtvas ri gis 
 
 
 Turismi kasu sihtkonnamaale: turistidele  pakutud  teenustest saadav tulu, sihtkoha 
infrastruktuuri areng 
 
mugavuslipp- teatud maksu eest ühe ri gi laevade registreerimine mugavuslippu 
pakkuva maa lipu al a, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt 
väravaregioon- suured transpordisõlmed(lennujaamad, sadamad), varustavad 
maailma 
terminal -  bussi -  raudtee - või lennujaam,- sadam, mis võtab kaupa vastu ja  saadab  
välja, laddustab,  kogub  ja  jaotab  kaupa