· Nõudluses/tarbimises peab olema teatud regulaarsus · Tootmist on võimalik planeerida pikema aja peale, tehes väikeseid korrektuure Näide : Ostame odavalt lattu mingit toodet, ning siis, kui toote hind tõuseb, siis müüme kõik maha. 3.Kirjeldage, milline on pikaajaline ennustus? 3...10 aastat Kasutatakse strateegiliseks analüüsiks, määramaks kindlaid nõudeid ja kohustusi uute ladude, tehaste jms jaoks. Samuti uute tarne ning ostulepingute jaoks. 4.Selgitage kvaliteedi mõistet üldiselt ja kvaliteedi mõistet transpordis Kvaliteedi mõiste: see on toote, teenuse võime rahuldada tarbija vajadusi, eelistusi ja nõudeid ja tekitada uusi ostumotiive. Kvaliteet transpordis: tase millega transporditeenuse pakkujad täidavad teenuse kasutajate poolt etteseatud ja nendega kokkulepitud funktsionaalseid nõudmisi (kokkulepitud/antud hinna juures). 5.Nimetage ja kirjeldage kasutatavaid kvaliteedi standardeid? · ISO 9001:2000
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo-, metsaveo-, konteinerveola
Tallinna Tööstushariduskeskus TRANSPORT LOGISTIKAS Referaat Pirje Porgand 405 RMÜ Tallinn 2009 SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on
Tagastuslogistika e. Resiivlogistika Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode peab vastama standardile, kvaliteedinõuetele, keskonnaohutus- ja tervisekaitsenõuetele, turundusnõuetele, tehnilistele tingimustele. 1) Hanked tarneallika asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamine(ettemaks, kättemaks ja järelmaks). 2) Ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedi kontroll(hind, püsiv kvaliteet, kiirus, paindlikkus). 3) Pakendamine, pakendite märgistamine 4) Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine peame arvestama keskkonnakaitsenõuetega hävitamisel ja ümbertöötlemisel. 5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine
......................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine...................................
......................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine...................................
Raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning selle arendamine nõuab suuri investeeringuid. Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokaugused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. 9. Õhutranspordi olemus Lennuvedusid tehakse siis, kui: • kauba väärtus, arvestades selle kaalu, on suhteliselt kõrge • kauba kvaliteedi ja/või tarbimisväärtuse säilimine selle kiire päralejõudmise tõttu tõstab selle väärtust • kauba vedamine muu transpordiliigiga nõuaks mitmeid veoviise ja kauba ümberlaadimist, millega kaasneksid täiendavad kulud -Õhutranspordiga veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: • kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) • kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile lisaväärtust • ekspress-saadetised
Kõik kommentaarid