50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
201 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sigrit Toome
Õppematerjali autor
Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega...............................................................3 2. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine............................................6 3. dokumentide käive ja säilitamine...............................................................................7 4. tulude ja kulude kajastamine......................................................................................8 5. Varade arvestus...............................................
· tulu ja kulu kajastamist kasumiaruande kirjetel, vara ja kohustuste inventeerimist, · raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod.
· Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu
sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise
........................................................... 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine......................................................... 17 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine)................................ 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 3.7 Raamatupidamisdokumentide ja – registrite vormistamine ja säilitamine ..................... 37 4 ETTEVÕTTES TOIMUVAD PROTSESSID ....................................................................... 40 4.1 Varustusprotsess .................................................................
siire või vahetus. Majandussündmused muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu-
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid