Vetelvedu eksam (0)
Geeth
1) Mis tähendab: (4p)
LOA (length overall) – laeva üldpikkus
Draft – süvis
Lpp (Length perpendicular) – laeva pikkus loodsirgete vahel
Trim – laeva trim
Deadweight – laeva kandevõime
TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta
Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti
puhul)
2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p)
Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid
3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab?
(0.5p)
Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on
põhiühik kauguste mõõtmiseks merel.
4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p)
Landlord Port, Tool Port, Service Port
5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p)
Sellepärast, et paljudel siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaubavedudel on meretransport
praktiliselt ainus reaalne arvestatav transpordiviis, kuidas oma kaupu liigutada.
Näiteks on puudulik infrastruktuur – teede ülekoormus, tänu millele keerulisem
vedada ja kas raudteede mittetäielik ühendus. Samuti on meritsi vedamine odav jja
saab vedada väga suurtes kogustes.
6) Nimetage Bill of Lading`u funktsioonid? (1.5p)
Bill on lading on mereveokiri. Täidab liinivedudes prahtimislepingute funktsioone
ainult piiratult, kasutatakse koos vedaja üldtingimustega ning broneeringuga.
7) Mis vahe on laevade prahtimisel ja laevade prahtimise vahendamisel? (2p)
Laeva prahtimine on laeva andmine (võtmine) lastiveoks või tähtajaliseks
kasutamiseks prahilepingu alusel. Üheks pooleks siinkohal on laevaomanik/operaatior
ja teiseks pooleks on prahtija.
Prahtimise vahendamise puhul on tegu vahendustegevusega. Ehk siis justkui teenuse
osutamine kahele poolele üheaegselt – lasti leidmine laevaomanikule ning vastupidi.
Sellise teenuse osutajaid nimetatakse brokkeriteks ehk siis prahimaakleriteks.
1(3)
8) Loetlege ning kirjeldage merevedude töökorralduslikke vorme? (5p)
Trampveod: üksikreisid, järjestikused reisid – mitteregulaarsed, ebapüsivad suunad,
massikaubad, tingitud nõudlusest.
Liiniveod: ühepoolsed liinid, kahepoolsed liinid – peamiselt väiksed partiid,
fikseetirud lähte- ja sihtsadamad, veotasud fikseeritud kindlaks perioodiks,
teenindamine graafikute/sõiduplaanide alusel
9) Kirjeldage laevade prahitegevust (Prahituru olemaolu ja seda mõjutavad
tegurid, prahilepingute liigid ja kirjeldus, prahtimise tööprotsess, prahiraha)
(15p)
Laevade prahtimine kujutab endast laeva andmist (võtmist) kas lastiveoks või
tähtajaliseks kasutamiseks prahilepingu alusel. Lõping sõlmitakse
laevaomaniku/operaatori ja prahtija vahel. Prahiturg on justkui iga teine turg –
nõudlus, pakkumine ning arvestatakse turumajanduse põhimõtetega. Ka selle turu
areng on väga tihedas seoses muude turgudes ja maailmamajandusega. Ka selle turu
eesmärk on teenida kasumit, kuid ettearvamatutel põhjustel võib vahel esineda ka
pikemaaegset tööd alla omahinna. Selliste juhtude puhul tuleks tegeleda riskide
maandamisega. Sellel turul ei saa vedaja tihti lähtuda omahinnast, vaid tuleb lähtuda
turuolukorrast ning turuhindadest. Prahiturgu mõjutavad erimevad tegurid, nt.
majandustõusud või- majanduskriisid, regioonide, riikide vms arengusuunad
(majanduslikud tegurid), sotsiaalsed tegurid, poliitilised tegurid, hooajalised tegurid,
eralkorralised, konkurents jne.
Prahilepingute ligiid: lastiveo prahileping (erinevad alaliigid), tähtajaline prahileping
(erinevad alamtüübid).
Nt lastiveo puhul prahtija maksab veoteenuse eest prahiraha dollarites/eurodes
laaditud kaubaühiku kohta. Mõnikord tehakse ka kokkuleppeid ja makstakse kindle
summa. Tähtajalise prahilepingu puhul maksavad prahijad laeva kasutamise eest renti.
10) Oled laevaomanik. Prahiturg tänasel päeval on 9000$ päevas ja on langemas.
Futuuride kõver ei näita paranemise märke enne septembrit 2021 aastal. Kuidas
käitud? Selgita (5p)
Annaksin oma laeva pikajalisele/tähtajalise lepinguga rendile, kasvõi odavama
päevaraha eest, kui see praegu on, et olla kindel, et keegi kindlasti selle rendile võtab.
Seda siis kuni umbes sept 2021. Sellega kindlustaksin enda jaoks ära selle, et laev
madalperioodil tühjalt ei seisaks.
Jah, kui turg peaks vahepeal ülesmäge liikuma ja olukord muutuma siis oleks muidugi
kurb.
2(3)
11) Ülesanne. Leia laevale laaditav kaubakogus järgmiste andmete põhjal:
DWT: 77328 MT 14.16M SW
TPC: 67.1
GRAIN CAPACITY: 90,558 cbm
KAUP: SÜSI; SF 1.45 cbm/mt
SADAMA SÜVISEPIIRANG: 12.5m SW
PUNKRID: 1300 MT
UNPUMPABLE BALLAST: 150 MT
FRESH WATER: 150 MT
CONSTANTS: 300 MT
1) Mahuline kogus
SF 1.45 cbm/mt
Grain Capacity 90 558 / SF 1,45 = 62
452 to
2) Massiline kogus
Laeva kandevõime (dwt) 77
328 MT
-kütus (näiteks täis tankide puhul kuni 2500 tonni)
-fresh water – 150 mt
-unpumpable ballast water -150 mt
-constants – 300 mt
Kauba kogus = dwt – fuel – fresh water – unpumpable ballast water – constants
Kauba kogus= 77 328 – 2000 – 150 – 150 – 300 = 74
728 to –
3(3)
1) Mis tähendab: (4p)
LOA (length overall) – laeva üldpikkus
Draft – süvis
Lpp (Length perpendicular) – laeva pikkus loodsirgete vahel
Trim – laeva trim
Deadweight – laeva kandevõime
TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta
Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul)
2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p)
Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid
3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p)
Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel.
Sarnased õppematerjalid
1072
pdf
Logistika õpik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
268
pdf
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid