Venemaa (1)

AJALUGU
Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik ,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2)
Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX – XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki – Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547 .aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI— XVII sajanditel Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne, Uural , Lääne- Siber .(lisa2)
Läänes ei olnud Venemaa nii edukas: sõja tulemusena Rzecz Pospolita`ga õnnestus Moskval saada juurde vaid väikesed maa-alad. XVII sajandi algul sai Venemaa tsaariks Mihhail Fjodorovitsh, esimesena Romanovite dünastiast, mis valitses riiki kuni 1917.aastani. XVII sajandi lõpus asus Venemaa troonile Peeter I, kelle valitsemine muutis radikaalselt Venemaa saatust. Riik sai väljundi Läänemerele ja laiendas veelgi oma mõjuvõimu regioonis. 1721.aastal Venemaa kuulutati impeeriumiks. Paljude ajalooliste sündmuste seas, mis leidsid aset kuni 1917.aastani, väärivad märkimist Katariina II Suure valitsemine, kuna seda perioodi peetakse Vene Impeeriumi õitseajaks; 1812.aasta Isamaasõda ja Napoleani pagendamine Venemaalt, mis lõppes Prantsuse impeeriumi kukkumisega; 1961.aasta reform , millega kaotati pärisorjus Venemaal; 1905.aasta revolutsioon , mille tagajärjel moodustati Venemaa esimene parlament – Duuma, mis tegutses kuni 1917.aastani.(lisa2)
Suurima õitsengu aastatel (1914) oli Vene Impeeriumi pindala ligi 22000000 km2 ning ta jagunes neljaks põhiregiooniks: Venemaa, kuhu kuulus kogu Ida-Euroopa, Soome Suur vürstiriik ja suurem osa Poolast; Kaukaasia; kogu Põhja- Aasia territoorium ja Siber; Venemaa Kesk-Aasia.(lisa2)
Pärast 1917.aasta revolutsiooni elas Venemaa läbi kodusõja, kollektiviseerimise, 1930-ndate repressioonid , 1941-1945.aastate Suure Isamaasõja.(lisa2)
Pärast NSVL -i lagunemist 1991.aastal sai Venemaast sõltumatu riik. Vene Föderatsiooni uusimast ajaloost peetakse tähtsaimateks 1991.aasta augusti putshi ja 1993.aasta parlamendi ja valitsuse vastast kriis, mis lõppes sama aasta oktoobris presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastasseisuga.(lisa2)
JÕED JA JÄRVED
Jõed
Venemaa pikimad jõed on Siberis , Kaug-Idas. Pikim jõestik – Ob-Irtõš – on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur -Shilka-Onon (4416 km) – võtab alguse Põhja- Mongoolias , kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena – 4269 km, sellele järgneb Irtõš ja Ob, neljas pikkuselt on Volga – 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei . Jenissei lisajõgi – Angara – võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega , mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2)
Järved
Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest .
Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved – jää-ajal tekkinud mageveejärved.(lisa2)
KLIIMA
On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega.
Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt Läänemere ranniku kõrgenenud õhuniiskuses.(lisa2)
Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 mm, ent lõunaregioonides on see kaks korda väiksem – 400 mm. Siberis on sademete aasta keskmine norm 500 kuni 800 mm, mägispiirkondades kuni 1000 mm. Mis puutub õhutemperatuuri, siis kõige külmemaks peetakse Siberit, kus Verhojanski linna piirkonnas asub nn. “külmapoolus”, jaanuari keskmine temperatuur on seal ligi – 61 kraadi, aga veebruaris võib vahest langeda kuni -68° С.(lisa2)
Arktika rannikul ei ole nii külm, kuid Põhja-Jäämere mõju tõttu langeb õhutemperatuur kuni -50° С. Kuid samad faktorid , mis soodustavad madalat temperatuuri talvel, soodustavad ka kuuma suve nendes regioonides: juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° С, kuid vahest võib tõusta kuni +37° С. Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° С kuni -9° С, keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С.(lisa2)
RAHVASTIK JA RAHVUS
Rahvastik (vastavalt 2002.a. rahvaloendusele)
Venemaal elab ligi 145,2 miljonit inimest, kellest 106,4 miljonit (ehk 73%) on linnaelanikud ja 38,8 milj. inimest (ehk 27%) elab maal.
Keskmine asustatuse tihedus on ligi 9 inimest km2 kohta, kuid piirkonniti on see erinev. Näiteks, Venemaa Euroopa osas on see näit 25 inimest km2 kohta, mõningates piirkondades aga vähem kui 1 inimene km2 kohta. Vene Föderatsiooni kodanike arv on 142,5 miljonit inimest (ehk 98% elanikkonnast), 1,0 milj. inimest omab mõne teise riigi kodakondsust ja 0,4 milj. inimest on kodakondsuseta isikud. Venemaa kodanike üldarvust ligi 40 tuhat inimest omab kahe riigi kodakondsust. Keskmine eluiga on: meestel – 63 aastat, naistel – 74 aastat. Sündivuse tase (1000 inimese kohta) on 17,5. Surevuse tase (1000 inimese kohta) – 11.(lisa2)
Rahvus
Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased – 82%, tatarlased – 3,8%, ukrainlased – 3%, tshuvashid – 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome- ugri rahvad : marid , karjalased, mordvad, handid, mansid , udmurdid, tshuvashid jt.(lisa2)
VAATAMISVÄÄRSUSED
Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Need on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised; iidsed linnad, mis kuuluvad Venemaa kuldsesse ringi “Zolotoje Koltso”.(lisa2)
Sankt-Peterburi vahetus läheduses asub Petrodvoretsi kompleks mitme muuseumiga, mis paiknevad barokko ja rokokoo stiilis paleedes, suurepärased Tsarskoje Selo ja Peterhoffi purskkaevud .( lisa1 )
Moskvas: Punane Väljak, Vassili Blazhennõi katedraal , mis rajati XVI sajandil Kaasani vallutamise auks; Kreml oma arvukate muuseumide ja pühamutega, sealhulgas Relvapalt, milles hoitakse unikaalset kallisvara kollektsiooni; kuulsad Tsaar -kell ja Tsaar- kahur ; mitu maailmakuulsat muuseumi ja galeriid – Ajaloomuuseum, Vene muuseum rikkaliku antiikkunsti kollektsioniga, Andrei Rubljovi muuseum, milles hoitakse ühte rikkalikumat Venemaa XI sajandi ikoonikunsti kollektsiooni; Tretjakovi galerii riigi parima Х—XI kuni XX sajandite vene kunsti koguga, arvukad kaasaegse kunsti galeriid, Polütehniline muuseum.(lisa1)
MAJANDUS
Venemaal on ülihead eeldused majanduse arenguks: rikkalikud loodusvarad ( maavarad , mets, hüdroenergiavarud, paljudes piirkondades väga soodsad tingimused põllumajanduse arneguks), suur siseturg. Sellele vaatamata ei saa tänapäevast Venemaad lugeda majanduslikult arenenud riigiks.(lisa3)
Venemaa majanduse tähtsad harud on maavarade ammutamine ja rasketööstus. Töötleva tööstuse (masinatööstus, kergetööstus, tarbekaupade tootmine) konkurentsivõime maailmaturul on madal.(lisa3)
2003. a. oli metalli ja metalltoodete osatähtsus 11%, masinate ja seadmete osatähtsus 10%. Ka põllumajandus on madala efektiivsusega.(lisa3)
Teraviljatoodangult kuulub Venemaale maailmas 4. koht. Kõige rohkem kasvatatakse nisu, otra, kaera ja rukist. Vähem edukas on karjakasvatus . Lihatoodangult jääb Venemaale maailmas 9. koht.(lisa3)
Majanduselt kõige edukamad on Moskva ja Peterburi, samuti suured linnad Volga keskjooksul.(lisa3)