Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venemaa Föderatsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Venemaa Föderatsioon
ldinfo
Venemaa kui riik sai alguse Moskva
Vürstiriigist , 1276 aastal.
Venemaa on riik Euroopas
ja Aasias ning on maailma
suurima pindalaga riik, hõlmates
11 ajavööndit.
Asend
Venemaa piirneb loodes Norraga,
läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase
kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi
oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia
ja Aserbaidzaaniga,
lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-
Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk
rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse
ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta
mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.
Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud
Maakera kumerusest.
Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N.
Veestik
Jõed
Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim
jõestik ­ Ob-Irtõs ­ on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-
Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on
Amuur-Shilka-Onon (4416 km) ­ võtab alguse Põhja-
Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub
Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem
Leena ­ 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas
pikkuselt on Volga ­ 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning
suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei
lisajõgi ­ Angara ­ võtab alguse Baikalist. Venemaa
Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga,
väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja
Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-
Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-
Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre
suubuv Terek.
Järved
Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi
loode osas. Kuid kõige suuremad järved
paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille
pindala on 371020 km2 ja Baikali järv
(30510 km2), mis on kõige sügavam (1637
m) ja kõige mahukam (23000 km3)
mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub
viiendik kogu maakera magevee varudest.
Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega
järved ­ jää-ajal tekkinud mageveejärved.
Reljeef
Ida-Euroopa lauskmaa
Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu
tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine
kõrgus ei ületa 180 m merepinnast.
Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need
Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m,
lõunas ­ Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud.
Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti
piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja
Arhangelski oblastites.
Uurali mäed
Vana madal mäestik, mille keskmine
kõrgus on ligi 600 m, aga kõige
kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894
m). Mägedes leidub rikkalikult
maavarasid. Uurali mäed
moodustavad loodusliku piiri Euroopa
ja Aasia vahel.
Lääne-Siberi lauskmaa
Hõlmab suurt piirkonda Uurali
mägedest ida pool. Peamiselt on need
soised alad. Kagus piirneb Lääne-
Siberi lauskmaa Altai mägedega.
Kesk-Siberi kiltmaa
Asetseb Leena ja Jenissei jõgede
vahel. Kiltmaa keskmine kõrgus - 500
kuni 700 m merepinnast. Lõunas
piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja
Ida-Sajaanide mäeahelikud.
Ida-Siberi mägismaa
Leena jõest ida poole asetseb mitumei
mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski,
Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus
on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida
rohkem ida poole, seda kõrgemad ja
järsumad on mäed. Kamtsatka poolsaarel
paikneb 120 vulkaani, millest 23 on
tegevvulkaanid. Kõige kõrgem vulkaan on
Kljutsevskaja Sopka (4750 m). Vulkaanide
ahelik jätkub ka Kuriilide saartel, kus asetseb
veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed.
Kljutsevskaja Sopka
Lõuna mäestikud
Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril
kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse
mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia
mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb
osaliselt Venemaa territooriumil.
Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus
(5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim
tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal
paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik,
Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud.
Elbrus
Kliima
On eripaigus väga erinev riigi
territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu,
ehkki suuremal osal aladest on
kontinentaalne või mõõdukalt
kontinentaalne kliima pika külma
talvega ja lühikese jaheda suvega.
Kliima jagunemine
Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja
Kesk-Aasias takistavad soojade
õhumasside liikumist Venemaa
territooriumile. Näiteks, talvekuudel on
Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja
kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis
soodustab külma talve Venemaa
põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa
kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see
on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt
Läänemere ranniku kõrgenenud
õhuniiskuses.
Sademed
Sademete aasta keskmine tase
Venemaa Euroopa territooriumil on ligi
800 mm, ent lõunaregioonides on see
kaks korda väiksem ­ 400 mm.
Siberis on sademete aasta keskmine
norm 500 kuni 800 mm,
mägispiirkondades kuni 1000 mm.
Temperatuur
Arktika rannikul langeb õhutemperatuur
Põhja-Jäämere mõju tõttu kuni -50° .
Juuli keskmine õhutemperatuur
Verhojanskis on +13° , kuid vahest võib
tõusta kuni +37° . Euroopa osas on
kliima mõõdukam, Musta mere rannikul
aga pehme. Moskvas on jaanuari
keskmine õhutemperatuur -16° kuni
-9° , keskmine juuli temperatuur on aga
13° kuni 23° .
Vasakule Paremale
Venemaa Föderatsioon #1 Venemaa Föderatsioon #2 Venemaa Föderatsioon #3 Venemaa Föderatsioon #4 Venemaa Föderatsioon #5 Venemaa Föderatsioon #6 Venemaa Föderatsioon #7 Venemaa Föderatsioon #8 Venemaa Föderatsioon #9 Venemaa Föderatsioon #10 Venemaa Föderatsioon #11 Venemaa Föderatsioon #12 Venemaa Föderatsioon #13 Venemaa Föderatsioon #14 Venemaa Föderatsioon #15 Venemaa Föderatsioon #16 Venemaa Föderatsioon #17 Venemaa Föderatsioon #18 Venemaa Föderatsioon #19 Venemaa Föderatsioon #20 Venemaa Föderatsioon #21 Venemaa Föderatsioon #22 Venemaa Föderatsioon #23 Venemaa Föderatsioon #24 Venemaa Föderatsioon #25 Venemaa Föderatsioon #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pzkpfw Õppematerjali autor
Venemaa Föderatsioon, kliima, reljeef, veestik, 10 pilti, kokku 26 slaidi.

Sarnased õppematerjalid

Venemaa
10
docx

Venemaa

Venemaa Turismigeograafia Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Turism Venemaal on kiirelt kasvanud alates nõukogu korda, alguses sisemine turism ja seejärel rahvusvahelise turismi samuti. Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali

Ärijuhtimine
Venemaa
11
docx

Venemaa

TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS.....

Geograafia
Venemaa
5
odt

Venemaa

AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX ­ XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki ­ Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest

Geograafia
Siberi loodus-referaat
19
docx

Siberi loodus (referaat)

..................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda. Siber jaotub Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit. Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad

Geograafia
Venemaa ja slaavi riigid
5
doc

Venemaa ja slaavi riigid

Venemaa ja slaavi riigid referaat Venemaa ja slaavi riigid Slaavi riigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Poola, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Sarnasused: Nende keel ja kultuur on sarnased. Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk. Venemaa suurim järv on Baikal 31 500 km² ja pikim jõgi on Leena 4400 km. Peamine väljaveokaup on nafta ja sisseveokaubad on masinad ja seadmed.

Vene keel
Euroopa
33
doc

Euroopa

Põhjameres. Põhjamaadele on iseloomulik ka põllumajandus, eriti loomakasvatus (piimakarja-, sea- ja lambakasvatus). (1) 6 2.1. Soome Vabariik Pindala: 338 145 km2 Rahvaarv: 5 099 000 Pealinn: Helsingi Riigikeeled: soome ja rootsi keel Rahaühik: euro (6 lk 579) Soome Vabariik on maailma põhjapoolsemaid riike, mis asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. (1) Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ja kvaternaarsest jäätumisest. Oluliselt on pinnavorme kujundanud murrangud. Maa on kaljune, künklik ja põhiliselt madal. Tasased on üksnes endisest merepõhjast maakerke tagajärjel tekkinud rannikumadalikud Soome lahe ja Botnia lahe ääres.(6 lk 580) Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk.

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas.

Euroopa
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun