Venemaa (1)

Referaat.
Venemaa.
Liisa Ilves
Paikuse Põhikool
9B klass.
Sisukord.
Üld andmed.
Maa ja riik
Rahvad
Religioon
 SÜMBOLID
 KLIIMA
PAIKNEMINE
Boriss Jeltsin
Vladimir Putin
Dmitri Medvedev
Pealinnad

Üld andmed.

Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km.
Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia , Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga , läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tšuktši merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga.
Venemaale kuulub suur hulk saari : Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigatš, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis – Kuriilid , mis venivad Kamtšatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin.
Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned
Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit.
Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga . Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.
Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades.

Maa ja riik

Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Venemaa on maailma suurima pindalaga (17 miljonit ruutkilomeetrit) riik (järgmised viis riiki on kõik umbes poole väiksemad). Venemaa asub osalt Euroopas ja osalt Aasias ning sellesse jääb 11 ajavööndit.
Riik
Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president . Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.
Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal.

Rahvad

Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased , baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased.

Religioon

Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetseenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.

 SÜMBOLID

 
Venemaa lipp : valge-sinine-punane
Venemaa vapp :
kahepäine kotkas,
sümboliseerib riigi ja kiriku ühtsust
Riigihümn:   Venemaa Föderatsiooni hümn

 KLIIMA

Venemaa kliima on mandriline , suhteliselt madalate temperatuuridega kogu maa-alal, eriti põhja- ja idaosas. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Nii on Moskvas keskmiselt juulis 18o C ja jaanuaris –13o C.  Kliima teiseks iseärasuseks on napp sademete hulk, mis ei ületa keskmiselt 500 mm. aastas.

PAIKNEMINE

 Venemaa piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Koreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.
Venemaa moodustas kunagise üliriigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus küll tunduvalt vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades.
Venelasi peetakse ka väga värvikaks rahvaks, kuna nad armastavad igalepoole panna palju kirjuid ja säravaid asju. Ka venelaste pulmad tunneb sellejärgi ära, et neil on palju ehteid kaelas, ja naiste kleidid on väga uhked ja suured.

Boriss Jeltsin

Boriss Jeltsin
Boriss Nikolajevitš Jeltsin [bor'iss nikol 'aajevitš j'eltsin] (Борис Николаевич Ельцин) (1. veebruar 1931 Sverdlovski oblasti Butka küla – 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik , Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991–1999.

Vladimir Putin

Vladimir Vladimirovitš Putin [vlad'iimir vlad'iimirovitš p'uutin] (Владимир Владимирович Путин; sündis 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik, alates 8. maist 2008 Venemaa peaminister.
7. maist 2000 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees.
2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppu nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. 2008. aasta presidendivalimistel toetas ta Dmitri Medvedevi kandidatuuri.
Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta Venemaa peaminister ning pärast president Boriss Jeltsini tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja.
Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtšaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tšetšeenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aasta seisuga on ta Venemaa kõige populaarsem poliitik.
Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang , tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades.

Dmitri Medvedev

Dmitri Medvedev 2007
Dmitri Anatoljevitš Medvedev (Дмитрий Анатольевич Медведев; sündinud 14. septembril 1965 Leningradis) on Venemaa poliitik ja ärimees, Venemaa president. Ta vannutati presidendi ametisse 7. mail 2008.
10. detsembril 2007 teatas Putin, et toetab Medvedevi kandidatuuri 2008. aasta presidendivalimistel. President Putini ning parteide Ühtne Venemaa, Õiglane Venemaa ja Agraarpartei toetus kindlustaski Medvedevile ülekaaluka võidu 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel, kus ta kogus 70,23 protsendi valijate toetuse.
Aastatel 2002–2008 oli Medvedev ühtlasi Gazpromi direktorite nõukogu esimees. 7. mail 2008 nimetati seoses tema presidendi ametisse astumisega nõukogu esimehe kohusetäitjaks ettevõtte tegevjuht Aleksei Miller

Pealinnad

Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene Санкт-Петербург; isuri , soome ja vadja Pietari) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast.
Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712 . aastal.
Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km2.
Vapp
Lipp
Moskva on Venemaa pealinn, riigi tähtsaim poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus, Moskva oblasti keskus (ei kuulu oblasti koosseisu) ja üks maailma suurimaid linnu. Kuulub Keskföderaalringkonda. İstanbuli arvestamata on Moskva elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult.
Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka Zelenogradi linn Moskvast 50 km loodes.
vapp
Lipp
8