Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased
Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja- Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega
Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. 1410. Andrei Rubljov.
(paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koopamaalid Prantsusmaal (avastati 1940) * Karjalas Venemaal Oneega (Äänisjärve) ääres kaljudel paarikümne km ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soome-ugrilased. Peamine motiiv veelinnud (luiged), loomad, päikese ja kuu sümbolid. * Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur (leitud 1908 Austriast). U. 10 cm kõrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitikumist. Nooremast kiviajast pärinevad omamoodi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir.
Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3. Loetle Euroopa poliitilise kaardi abil riigid, millel puudub merepiir. .............................. ........................................................................................................................ ................................................................
39. Andorra Vü Andorra la Vella Kaukasus 40. Monaco Vü Monaco Apenniini 41. Itaalia V Rooma + Ida-Euroopa lauskmaa 42. San Marino V San Marino 43. Vatikani Paavstiriik Jõed Järved 44. Malta V Valletta Neeva Laadoga Daugava Oneega ehk Äänisjärv 45. Kreeka V Ateena Oder Peipsi 46. Küprose V Nicosia Elbe Vänern 47. Türgi V Ankara Rein Vättern Doonau Inari V vabariik Volga Saimaa Vü vürstiriik Don
Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2) Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest.
arengule Vladimiri jumalaema, tellitud vürst Valdaimiri poolt sofia krikule Bütsantsist, Hiljem loovutatud Vladimirisse Pokrovski kirik Novgorod Novgorodi kreml Sofia krik Pihkva kirik, klooster, Kizi puukirik Oneega Kaupmeeste majad järve ääres. Kuplid kaetud puusindlitega
ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 8.Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kuplid on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. See siin ''Issanda muutmise 9. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. 10.Jumalaema kaitsmise kirik. 11.Petseri klooster 12.1529ndast aastast Voznessenski kirik Kolomenskojes.
Preobrazenskaja puukirik Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa ol kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Aristotle Fioravanti.
· Avatsa on tegevvulkaan Aasias Kamtsatka poolsaarel. Vulkaani kõrgus on 2741 meetrit. VENEMAA JÕED JA JÄRVED Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka- Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs
Pihkva kreml Issanda muutmise kirik Kizis Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Moskva Kreml ja Punane Aristotle Fioravanti. Vassili Blazennõi Väljak Uspenski peakirik peakirik
dets.) haua viimast kambrit (pealiku hauakambrit). Päikesemotiivid pandi megaliitikumi haudadesse kaasa selleks, et need lohutaksid ja valgustaksid surnuid ning kindlustaksid uuestisünni järgmises maailmas. Newg.'i peetakse kõige tähtsamaks kiviaja (leiuks) Euroopas. * Poulnabrone - dolmen Iirimaal, 14 inimese luud ja 6 tükid; ala nimi on Burren Rootsis - Tanum (ala); Soomes - Äänisjärv (Oneega) petroglüüf - kaljugraveering Viljakuse fetiØid (üleloomulikult kummardatav ese Willendorfi Venus 30 000-10 000 a. e. Kr. Leitud Austriast, asub Viinis (Naturhistorisches Museum), liivakivist, 11 cm. Dolni Vestonice Venus - savist, 11 cm. 25 000 a.t. 8 cm, mammutiluust pea, 26 000 a.t. Ühiskondliku tööjaotuse vormid: * põllunduse tekkimine 8000 a.t. NAINE pani seemne mulda MATRIARHAAT emajärgne sugukond
Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised
itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Seni oli juttu kiviarhidektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise on aga kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud KizI puukirikud Oneega järve saarel. Moskva punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja ,et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV, lisanimega Julm. Omapärases suunas arenes Venemaal ka ilmalik ehituskunst. Paljudest suurest linnadest võiks esole tuua meile lähima Pihkva.
suurema vormirikkuse, loogika vähenesid säilinud kõrge telgitaolise peetakse Vassili Blazennõi fantaasiakülluse ja katusega põnevaid peakirikut Moskvas maalilise toreduse suunas. puukirikuid, näiteks Kizi (16.sajand) saarel Oneega järves. Vassili Blazennõi Rajati Punasele väljakule Ehitati aastatel 1555-1561 Väljast selge Kummaline peakirik Moskvas tähistamaks Ivan Julma Moskvas ülesehitusega, meenutas vaatamisväärsus, edukat sõjaretke madalate käikude ja konstruktsioonilt veider,
keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. [1; 2010, 03,06] Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti lid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse pärast selle vabanemist jääaegse jääkatte alt. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. [1; 2010, 03,06] Arheoloogiliste tõendite alusel jõudsid inimesed, kes varem elasid Oneega lõunakaldal ja Laadoga ümbruses, Põhja-Soomes Lapimaal olevale Utsjoele enne 8100 eKr. Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000 2500 aastat tagasi. [1; 2010, 03,06] 4 2. SAAMI KEELED 2.1. Saami keel kui rühm soome ugri keeli Saami keeled on rühm soome-ugri keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas
Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitisteloomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480)
19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga.
Nt. A. Fioravanti Uspenski kirik Kõige tähelepanuväärsemaks osaks on kindlustusarhidektuur. (Moskva Kreml) Lunsataja kirik 16.saj meistriteoseks on Vassili Blažennõi peakirik Moskvas. Nereditsas. 12.saj See veider fantaasia rohke ja toretsev liitkirik. Samast ajast võib leida põnevaid puukirikuid Kiži saarel Oneega järves Nt. 22-kupliga Preobraženskaja kirik Uspenski kirik Vladimiris. 13.saj Dmitri peakirik Vladimiris. 12.saj lõpp Vladimiri Dmitri peakiriku skulptuurkaunistused.
lähedal. Moodustavad suurema osa põhjal lebavatest mikrovetikatest *On külmalembeseid ja soojalembeseid liike *Raske pantsriga liigid püsivad veekihis vaid suurtes liikuva veega järvedes ja meres, väikejärvedes vee vertikaalse ringkäigu ajal Fütoplanktoni osa veekogus - Põhjustab vee õitsemist. Peipsis ja rohketoitelistes järvedes. Põhjustab limast vett ning pruunika värvusega vett. Euroopa suurjärved suuruse järjekorras, lisada Peipsi pindala - Laadoga, Oneega (Äänisjärv), Väner, Saima, Peipsi 3558 km2 Millistest rühmadest koosneb zooplankton - *keriloomad e. rotatoorid (Rotatoria) *vesikirbulised e. kladotseerid (Cladocera) *aerjalgsed e. kopepoodid (Copepoda) *veekogus, kus esineb bentoseloom rändkarp (Dreissena polymorpha) esinevad zooplanktoni hulgas ka rändkarbi vastsed *ühest rakust koosnevad loomakesed ainuraksed e. protistid (Protista)
MAAL: · Maalib pühapilte nn ikoone · Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kujutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel VANAVENE KUNST 10-17 sajand KIRIKUD: · Sibulkuppel- kõige silmahakkav välistunnus · Parimad näited vanavene arhitektuurist- Dimitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Hakati tegema puukirikuid( Kizi puukirik Oneega järve ääres) · Vladimir pani nurgakivi kiievi Püha Sofia kirikule IKOONIMAAL: · Suurimad ikoonimaalijad olid Bütantsist tulnud Theophanes Kreeklane ning tema õpilane Andrei Rubljov T . Doni jumalaema T . Issanda muutmine T . Neitsi Maarja R . Meie Päästja R . - Kolmainsus MEROVINGIDE JA KAROLINGIDE KUNST
kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30) Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30) Venemaa paikneb peamiselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa lähisarktika- ja artikavöötmes ning Kaukaasia Musta mere rannik lähistroopikas.
kus eraldatakse 6% vett, kahjulikud aldehüüdid, metanool ja puskariõlid. Finlandia Vodka Tehakse kõrgekvaliteedilisest soome teraviljast ja igijää sulamisel tekkivast kevadisest allikaveest. Vesi on sedavõrd puhas, et ei vaja isegi filtreerimist. Destilleeritakse üle 200 korra. Russky Standart. Nagu nimigi ütleb, valmistatakse Venemaal. Valmistatakse Kesk-Venemaa nisust ja Põhja Venemaa Laadoga ja Oneega allikaveest. Huvitav on pudeli kuju, kus kremlikellakujuline pudel sümboliseerib püsiväärtusi, seda ümbritsev hõbedane kett tugevat riiki. Etiketi keskel paiknev Mendelejevi allkiri on kvaliteedi garantii. Saaremaa Vodka Tootmisel kasutatakse kuuerealist otra, millel on maailma madalaim rasvasisaldus ja vähim viljane maitse. Tootjafirmal, Ofelial, on sügavaim puurkaev Eestis - 180 meetrit. Vee filtreerimisel eraldatakse raud ja kaltsium. Stolichnaya Vodka
Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast
lähedast lüüdi murret kõnelevate karjalaste enesenimetusega (lüüdiköit, l´uudikuoit). Võimalik, et see etnonüüm on tuletatud venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'. Vanemas kirjanduses on vepslaste tähistamiseks kasutatud ka vene päritolu pejoratiivse varjundiga nimetusi "tsuudid", "tsuharid" ja "kaivanid". 27 Asuala Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Nende asuala kuulub metsavööndisse (peamiselt kuusk, haab, kask), kultuurmaad on väikesed. Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel
venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. Omapärases suunas arenes Venemaal ka ehituskunst. Paljudest suurtest linnadest võiks esile tuua meile lähima, Pihkva
annaabi.ee 
