Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe
4. Euroopa loodusvööndid + peamised tunnused ning paiknemine. 1) Tundra. a) Island. 2) Okasmets. a) Soome. b) Rootsi. 3) Segamets. a) Eesti. b) Läti. c) Leedu. 4) Lehtmets. a) Inglismaa. b) Saksamaa. c) Holland. 5) Vahemereline mets ja põõsastik. a) Malta. b) Itaalia. 6) Metsastepp. a) Slovakkia. 7) Rohtla. a) Venemaa stepp. b) Põhja-Ameerika preeria. c) Lõuna-Ameerika pampa. d) Ungari pusta. 8) Poolkõrb ja kõrb. a) Gruusia. b) Venemaa. 9) Jää- ja külmakõrb. a) Norra(Teravmäed). b) Venemaa. 5. Euroopa pinnamood ja geoloogiline ehitus. Laamade liikumine (vt vihikust!) 1) Lauskmaa. a) Tasane maa
Lavendel- meeldiva lõhnaga poolpõõsas. Piinia- madala tüve ja laiuva võruga mänd. Eukalüpt- igihaljas põõsas. Erosioon- muldade ärauhtumine nõlvade tuule ja vee mõjul 5. Parasvöötme rohtlad Preeria- rohtla Põhja-Ameerikas. Stepp- rohtla Euraasias. Pusta- rohtla Ungaris. Pampa- rohtla Lõuna-Ameerikas. Mustmullad- rohtlas elevad kõige viljakamad mullad. Metsastepp- jõgedevahelise alal stepp. Piison- rohtlas elavad suured elukad. 6. Parasvöötme sega ja lehtmetsad Pruunmullad- parasvöötme metsades olevad mullad. Pesukaru- Põhja-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas elav kiskja. Pöök- suvehaljas puu. Skunk- mustvalge väike loom, kes laseb tagumikust haisu välja. Suhkruvaher- Kanada rahvuspuu, mille leht on kujutatud Kanada lipul. Euroopa naarits- kiskja kes oskab hästi ujuda ja sukelduda. 7
30 kraadi- USA-s ja Kasahstanis TAIMED 4. Miks ei kasva rohtla aladel metsi? Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist. Rohumaad ümbritsevad kõrbeid ja on niiskustasemelt poolkõrbetest järgmisel astmel, kuid niiskuse hulk pole metsade levikuks piisav. Seepärast on seal valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. Mis ala paikneb rohtlavööndi ja metsavööndi vahel? Metsastepp 5. Mised taimed on rohtla aladel valitsevad? Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teistest taimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi. 6. Millised on rohtlataimede kohastumused põua ja külmadega toime tulekuks? Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu
Kalandus. Linnu on palju. Tööstus Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur. Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad. Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas. Veekogude reostumine. Veeressursside ammendumine. Tööstusjäätmete halb ladustamine. Raiutakse liiga palju metsa maha. Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate
temperate grassland: the Pampas in South America, the Veld in Africa, the Canterbury Plains in New Zealand, the Murray-Darling Basin in Australia, the Prairies in North America and the Steppes in Central Asia. 2. Colour the distribution of temperate grassland on the map. 3. How is temperate grassland called in these regions? Eurasia - steppe Hungary - puzda North America - prarie South America - pampa South Africa - veldt 4. What is forest steppe (forest steppe – metsastepp)? A forest steppe is a temperate-climate ecotone and habitat type composed of grassland interspersed with areas of woodland or forest. 5. Describe the climate of temperate grassland. Temperate grasslands have a temperate continental climate, which is cooler than savannas. Temperate grasslands have warm, humid summers with an average temperature of 18° C and cool, dry winters with an average temperature of 10° C. Most of the rain falls as
VÖÖDE -külm, dra (põhja-, paras-niiske,- okasmetsad (taiga) lõuna-) kuiv, esineb 4 segametsad aastaaeg lehtmetsad (laialehelised) a metsastepp rohtlad (pusta,stepp,preeria,pampa) lähistroopika vahemerevöönd - igihaljaste, nahkjate lehted. 9
Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna- Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. VENEMAA LOOMAD Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-
enamustes ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe. · Põlised rohtlad- kunagised rohtlad, kus inimese mõju praktiliselt puudus. Taimestikku aitasid säilitada suured imetajate karjad: Põhja-Ameerikas piisonid, Aafrikas elevandid, Austraalias kängurud. Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on enamustes hävitatud. · Metsastepp-üleminekuala rohtlavööndi ja metsavööndi vahel, kus kase-, haava-,tamme- või männitukad vahelduvad niidu- ja rohulaikudega. · Rohtladid nimetatakseerinevatel mandritel erinevalt: 1. Euraasias - stepp; 2. Ungaris - pusta; 3. Põhja-Ameerikas-preeria; 4. Lõuna-Ameerikas-pampa; 5. Lõuna-Aafrikas - veld; · Pampad- tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Idaossa jäävad humiidsed e. Niiske
· ~ 20 milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel Kõrreliste kohastumised rohtlas · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine Suvi on siin soe ja pikk. Kui sademeid tuleb piisavalt, on metsastepp taimekasvutingimustelt parasvöötmes optimaalne. Paraku aga kõigub sademete hulk suuresti, mis tingib paduvihmade korral erosiooni ja põuaga taimkatte kuivamist. Suhteliselt suur auramine suvel põhjustab äravoolu kahanemist ja jõgede suvist kuivamist. Soode arenemine on võimalik ainult sulgnõgudes ja lammidel. Karbonaatne löss on lähtekivimina viljakas, kuid allub kergesti vee-erosioonile, mistõttu loodusliku taimkatteta alasid liigestavad tihti mitmesuguses arengujärgus olevad
armastab mett. Looma venekeelne nimetus medved pärineb sõnadest mjod (mesi) ja vedatj (teadma). Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud - nagu meil Eestiski - heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask - Venemaa tõeline sümbol. Kaug-ldas on ülekaalus segametsad, mis oma olemuselt sarnanevad keskvöötme metsadega. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsaste-pid: puid leidub seal vähe, see-eest on taimkate päris tihe. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida-Siberi mõnele osale. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-lda metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde.
Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes
külm, suvi lühike ja jahe. Kõige külmem piirkond on Siber, kus Verhojanski linna piirkonnas võib kraadiklaas veebruaris langeda kuni 68 kraadini. Põhjaregioonis asub tundra, tundrast lõuna poole laiutab taiga, mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud nagu meil Eestiski heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask Venemaa tõeline sümbol. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsastepid. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lausk- maale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida- Siberi mõnele osale. Pinnas on neis paigus väga viljakas ja niisiis laiuvad peaaegu kõikjal põllud. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-Ida
5) segamets, kindla puuenamuseta metsi nimetatakse segametsadeks. 6) Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud. Laialehisteks puudeks võib lugeda teiste seas pärna, vahtrat, saart, tamme, jalakat jmt.Sõltuvalt loodusvööndite klassifikatsioonist eristatakse parasvöötmes mõnikord laialehiste metsade vööndit, teinekord moodustatakse aga vöönd laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel 7) metsastepp, 8) stepp, 9) Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle, palju on kõrrelisi. Loomadest olid preeriale iseloomulikud ameerika piison ja koiott. Tänapäeval on suurem osa preeriaid põllumaaks muudetud. 10) kõvalehiselised põõsastikud 11) poolkõrb, 12) Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jneKõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre
annaabi.ee 
