Veini valmistamine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

23

docx

Veinid

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise,

Joogiõpetus

17

pptx

Vein

Vein Mis on vein? Vein on marja- või puuviljamahla käärita- misel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid

Joogiõpetus

44

docx

ITAALIA VEINID

.............................................................10 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC)..............................................10 4.ITAALIA VIINAMARJASORDID............................................................................... 12 4.1.Itaalia valged viinamarjasordid....................................................................12 4.2.Itaalia punased viinamarjasordid.................................................................13 5.Veinide valmistamine......................................................................................... 15 5.1.Saagikoristus................................................................................................ 15 5.2.Pressimine ja purustamine...........................................................................15 5.3.Fermanteerimine ehk kääritamine...............................................................16 5.4.Küpsemine...........................................................

Joogiõpetus

14

doc

Asukoht ja topograafia

Seda vähendavad ka jõed, sest need tõstavad veidi õhutemperatuuri õhuvoolude tõttu. Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6 ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda ning mäkke tagasi vedada. VIINAPUUD JA SORDI D Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taset, samuti veini täidlust ja stiili. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritavad seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike

Joogiõpetus

22

docx

Veinid

VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7­15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakkasid käärima ja kui mahl välja jooksis, jätkus käärimine pärmseente toimel. Maitse

Kaubandus ökonoomika

46

pptx

Veini koolitus.

Veinide ajalugu  Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele.

Toiduainete õpetus

9

odt

Käärimine tööstuses

Pärnu 2011  Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Käärimine.......................................................................................................4 Etanoolkäärimine...........................................................................................4 · Veinide valmistamine.........................................................................4 · Koduõlle valmistamine......................................................................5 Piimhapekäärimine........................................................................................5 · Hapukoore valmistamine...................................................................6 · Jogurti valmistamine.........................................................................6

Keemia

15

docx

Veinide referaat

liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania.  3. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: 1. viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. pressimine-purustamine 3. fermenteerimine e kääritamine 4. filtreerimine e selitamine 5. laagerdamine e järelküpsetamine 6. villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda

Joogiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)