Ungari veinid (1)

Tartu Kutsehariduskeskus
Ungari veinid
Koostas : Pille Prill
K206
2009
Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit
Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit
Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas
Nende ainus sugulasrahvas on madjarid . Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine , näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud.
Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et ungari vein peab olema odav. Tõesti, Ungaris toimub jõuline areng ja mõnedki odavad veinid, nagu Chapel Hilli parimad näited või Hungarovini Egki Bikaver on läinud paremaks. Teisalt leidub meil veel piisavalt ebamäärase hinnaga ebamäärast jooki, mis Ungarule au ei tee. Kui oleksime Ungari veini eest nõus maksma 200 krooni, saaksime Villanyst niisuguse Pinot Noiri, mis maitseks nagu Burgundia neljasajane.
Ungaris on kokku 22 veinipiirkonda ja hulganisti põnevaid kohalikke viinamarjasorte, mis meile veel tundmata. Täiuslikuma ülevaate saamiseks peaks huviline võtma reisi Ugnarisse.
Terminid ja sordid :
Aszù – väärishallituse botrytise poolt rosinateks moondatud hiliskorjemarjad Tokajis, ja koos lisatava täpsusega 3-6 puttonyos Ungari kuulsaim vein Tokaj piirkonnast .
Aszùeszencia – ainult erakordselt headel aastatel valmistatav aszù, mis ületab oma suhkrusisalduselt puttonyose piirid.
Bikavèr – erinevate sortide segamisel saadav punavein Egeri või Szekszàrdi piirkonnas.
Cserszegi Füszeres – valge viinamarjasort Irsai Oliveri ja Gewürztramineri ristand, mille veine maailmas turustatakse kui veine, mille nime pole võimalik välja öelda (eestlastele on „Tšärsägi Füsäräs” õnneks üsna lihtne öelda). Veinid erksa happesusega ja mõnusalt vürtsikad.
Eszencia – hiliskorjemarjadest välja nõrgunud mahlast valmistatud vein, tehakse väga headel aastatel, 2-3% alkoholi, käärib vähemalt aaasta aega.
Ezerjò – Ungari valge sort, mida on traditsiooniliselt kasvatatud Mòri piirkonnas. Väga pika küpsemispotentsiaaliga vein on noorena vänge ja roheline, mistõttu tänapäeva tarbija neid ei mõista.
Eszencia – hiliskorje marjadest välja nõrgunud mahlast valmistatud vein. Tehakse ainult väga headel aastatel, 2-3% alkoholi käärib vähemalt aasta aega.
Furmit – Tokaji üks põhisorte, mis annab veinile aromaatsust ja tugevat happesust, luues hädavajaliku selgroo. Väga hea hiliskorjesort, armastab botrytist.
Forditàs – aszù veinijääkide abil valmistatav n.ö teine tõmmis Tokajis. Väheesinev ja maitselt Szamorodni laadne .
Hàrslevelü – Tokaji üks põhisorte, millele nime on andnud lehe kuju (pärnaleheline). Annab Tokaji veinidele täidluse ja mesiseid nüansse ning väga hea küpsemispotentsiaali.
Irsai Olivèr – ungari valge ristand, millest saab kuumale kliimale sobilikke värskeid, kergeid ja veidi muskaatseid veine, mis aga vananevad väga kiiresti.
Juhfark – nimi tähendab lambasaba ja see tuleneb kobara kujust . Tegemist on igivana ungari sordiga , mis on eeskätt Somlò piirkonna eripäraks. Hõrk aromaatsus, väga omanäoline veidi rasvane maitse.
Kadarka – arvatavalt Väike- Aasia päritolu sort on ungarlaste jaoks legendaarne punaveinikomponent, millel põhinesid Bikavèrid. Algul juuretäide ja hiljem kommunistliku masstootmise ohvriks langenud sort oli langemise äärel, kuid õnneks on ta nüüd taas turule ilmumas. Soe, hell ja kare nagu talupoja peopesast.
Kékfrankos (ka Blaufränkisch) – Ungaris laialt levinud punane sort, mis tänu suhteliselt soojale kliimale küpseb hästi ja annab jõuliseid ning struktuuriga veine.
Kéknyelü – eeskätt Badacsony piirkonnas kasutatav traditsiooniline ungari valge sort. Nüansirikas ja peen, head aastakäigud fantastilised.
Kékoportó (ka Blauer Portugieser) – punane sort, mis on levinud eeskätt Ungari lõunapoolsetes osades ning annab pehmeid ja lopsakaid, kuid vahel liialt laialivalguva olekuga veine.
Késöi szüretelésü bor (ka Késöi szüret) – hiliskorje üliküpsetest marjadest valmistatud vein.
Kiràlyleànyka (ka Feteasca Regala) – nime poolest printsessi tähendav sort on ks tegelikkuses oma sugulasest Leànykast kõrgelennulisem. Aromid on peenemad ja kerge muskaatvihjega, maitse tasakaalustatum, ümaram ja väljapeetum.
Különleges minösègü bor – eriline kvaliteetvein, mille pudelikaelast leiab riikliku kontrollsüsteemi panderolli.
Leànyka (ka Feteasca Alba) – sordinime tähenduseks on „ neiu ”. Moldovast pärinev sort pasitab silma aromaatsusega ja ümara pehmusega, mida hoiab püsti tugeva alkohoolsuse antav tulisus.
Màslàs – aszù jääke kasutatakse valmistatav vein Tokajs. Haruldane ja rustikaalne.
Minösègi bor – kvaliteetvein.
Muzeàlis bor – pikka aega pudelis laagerdunud, veinitootja parimate aastakäikude vein. Hea kvaliteedi tagab see, et küpsemine toimub enamasti tootja enda keldrites. Haruldane ja kallis.
Rajnai Rizling – riesling .
Siller – roosa vein.
Szamorodni – slaavi päritolu nimetus (isesündinu) Tokaji veinile, mille valmistamisel kasutatakse terveid kobaraid, milles osa marju on väärishallituse poolt rosinaks muudetud. Valmistatakse kuiva või magusat versiooni. Kuiv on levinud eeskätt Ungaris ja meenutab maitselt fino šerrit.
Tàjbor – geograafilise tähisega lauavein, maakonnavein.
Vàlogatott szüretelèsü bor – valikkorjemarjadest tehtud vein, mille olemasolust on informeeritud Brüsseli bürokraadid, kuid mida endal reaalselt veel näha pole õnnestunud.
Zöld Veltelini (ka Grüne Veltliner) – see on Austria päritolu sort on olnud laialt levinud, kuid tema kasvatamine väheneb pidevalt. Ungari veinid on austerlastega võrreldes enamasti tunduvalt vängemad ja rustikaalsemad.
3, 4, 5, 6 Puttonyos?
Tokaji Aszù veinide etiketilt lugeda olev sõna Puttonyos on alati tekitanud kuklakratsimisr ja küsimusi.
Puttonye on ajalooliselt marjade korjamiseks mõeldud silinderjas (puit)nõu ehk ütleme siis eestikeele, püstik. Selle püstiku maht on olnud meistrist, aegadest või asukohast sõltuvalt veidi erinev, jäädes 24-35 liitri vahele. Veinivaat, mis kannab nime gönc, on aga alati mahutanud 136 liitrit, sest sellist väikest vaati andis räävlite ja marodööride eest kergemini ära peita.
Tokajs ei ole mitte iga aasta selline, mis tasuks planeerida Aszù marjade küpsetamist. Nii saab viletsatel aastatel hulganisti keskpärast lauaveini, mille müümine on keerukas. Veel õpris hiljuti (1997. aastani) lubas Tokaj veinireeglistik valmistada Aszù veini nii, et botrytisega rosinatele lisati eelmise aastakäigu veini. Aastakäik pudelil kirjutati aga väärikate Aszù marjade korje järgi. Käärimise alustamiseks on ju vaja rosinatest pressitud pastale midagi lisada ja mis oleks parem kui eelmisel aastal tehtud ja veel veidi käiv vein.
Niisiis , veinimeister pidi otsustama, kui mitu püstikutäit rosinadi ta vaati lisab. Kui saak oli väiksem, tehti 3 või 4 puttonyos veini, aga sekka ikka mõni vaat 5 puttonyos veini ka, sest see on tase, mille juures traditsiooniliselt eri tootjaid võrreldakse.
Vaid üliheal aastal oli väärishallitusega Aszù rosinaid niipalju, et või peaaegu kogu vaadi ja nii saadi see parim, Aszù 6 puttonyos. Kes nüüd kukalt sügama hakkab ja ei mõista, kuidas 136-liitrisesse vaati mahub 144 (või isegi enam) liitrit marju, arvestagu, et enne vaati valamist pressiti need marjad pastaks, mille maht on ju palju väiksem tervete marjade omast.
Aga tänapäeval on puttonyose numbri taga eeskätt lihtne analüüs, mis näitab suhkrusisaldus veinis. Ja pasta pressimine käib masinate, mitte jalgadega. Lisatav vein on sama aasta toode, kas alles kääriv või juba valmis, see on keldrimeistri otsustada.
Ülioluliseks Tokaji magusate veinide juures on lisaks toorainele nende laagerdamise tingmused. Nimelt on vaja keldrit, kuid mitte mingit tavalist keldrit. Tokaj keldris peab seintel olema suhteliselt kuiv (õhuniiskus 95%). Must hallitus toitub veinivaatidest auruvast alkoholist ja niiskusest ning eritab ümbrusse ülitugevaid fütontsiide, mis hoiavad kedri ja ka veini puhta muudest mikroorganismidest. Tokaj keldrite antibiootiline toime pidavat tegema imet hingamisteede haiguste korral.
Bòr ja Tokaj
Ungari keel on kogu Euroopas baski keele kõrval ainus keel, mis ei kasuta veini tähistamiseks kreeka-ladina juurtega sõna oinos-vino-vin- wine -wein-vein. Ungarlased ise arvavad , et bòr on üldse esimene ungari keelne sõna, mis on kirjalikult jäädvustatud vanades Hiina manuskriptides. Need räägivad rändhõimudest, kes kummardavad Bor Tengri nimelist Koidu ja Eha jumalat, kes esindas muutust ja taassündi. Ja mis muu võikski olla sellise jumala käegakatsutavaks sümboliks kui muutus ja taassündi vedelal kujul esindav jumalik jook , mis kunagi oli ehk rändrahva kumõss ja mis paikseks põlluharijaks muutunud rahva jaoks muutus kiiresti veiniks. Veinipiirkonna nimi on Tokaj (või näiteks Villany). Ungari keele omastava käände lõpp on i, nii et kui pudelisildil on juttu Tokaj veinist , siis lisandub see piirkonna nimele: Tokaji bor. Nii et kui jutt on paigast, siis Tokaj, kui veinist, siis Tokaji, või saksapärase käändelõpuga tokaier (vrd burgunder).
Piirkonnad:
Badacsony (1797 ha)
Balatonfüred-Csopak (2270 ha)
Balatonboglàr (2880 ha)
Balatonfelvidèk (1510 ha)
Balatonmellèke (1170 ha)
Need viis Balatoni järve ümbritsevat piirkonda on valdavalt valgete veinide valmistamise alad. Peamised sordid on Szürkebarat (Pinot Gris ), Raijnai Rizling (Reini Riesling), Olaszrizling (Riesling Italico), Müller-Thurgau, Kèknelyü, Irsai Oliver, Tramini (Traminer), Muscotaly. Punaseid marju kasutatakse vaid valitud paikades, nagu näiteks Balatoni järve eenduval Tihanyi poolsaarel. Sortidest on levinud Kèkfrankos ja Merlot ning lõunakaldal ka Nagyburgundy (Pinot Noir ) ja Cabernet Sauvignon. Enamik kohaliku veini tarbitakse ära Balatoni järve külastavate saksa ja austria turistide poolt. Tootjad: Balatonboglàr, Szent Orban (Huba Szeremley), Varga .
Eger (5160 ha)
Kuulsuselt Tokajle järgnev piirkond, mis asub Bükki mägede lõunanõlvadel. Seal valmistatakse Egri Bikavèri, Egeri Härjaverd. Vanasti oli segu põhikomponent Ungari mari Kadarka, praegu võib see olla Kèkfrankos või Kèkoporto, lisatakse veidi Cabernet Sauvignoni ja Merlot’d. Odav ja vanamoodne Egri Bikavèr on hapu ja õhuke, kallim ja modernsem on tugev ja maitserohke, vanillisest tammevaadist läbi käinud. Olulisim valge viinamari on Transilvaaniast pärinev Leànyka (seal Feteasca Alba), aga ka Chardonnay on siin levinud. Tähtsamad tootjad : G.I.A, Hungarovin, Thummerer Pince, Egervin .
Etyek- Buda (2000 ha)
Alles 1990.aastal moodustatud piirkond, mis hõlmab Budapesti eeslinnades asuvaid veiniaedu ja linnast lääne poole jääva Etyeki. Kasvatatakse põhiliselt Burgundia viinamarjasorte, millest enamik läheb Budafoki vahuveinikeldritesse. Selle piirkonna marjadest valmib ka Törley. Tähtsaim tootja : Hungarovin (Törley, György-Villa, Kemendy ).
Kunsàg (27903 ha)
Ungari suurim veinipiirkond . See piirkond tekkis täna Phylloxerale. Kui mujal viinapuud surid, siis siin ei olnud neil häda midagi, sest liivane pinnas muutis juuretäide elu võimatuks. Januse turu massiveini tootmiseks see piirkond sündis ja sellisena elab ta ka tänapäeval. Odav, ilmetult vesine ja tihti imalalt magusaks aetud lurrvein on see, mida Kunsàgist meie turule tuuakse. Vahel eksib ikka veel sekka ka mõni Kindzmarauli tribuutvein. Alampiirkonnad, mille nimed all Kunsàgist pärit veine muuakse : Kecskemèt, Kiskörös, Kiskunfèlegyhàza, Kiskunmajsa, Kiskumhalas, Kunszentmiklòs, Csongràd, Hòdmezövàsàrhely, Kistelek, Szeged, Szentes, Kalocsa jne.
Sopron (1880 ha)
Austria piiri ääres paiknev piirkond, mis külgneb Burgenlandiga, Austria-Ungari impreeriumi päevil kuulus ta Ruszt-Sopron-Pozsony nimelisse liitpiirkonda. Tänaseks asub Rust Austrias ja Pozsony Slovakkias. Siin eksisteeris heurige-traditsioon ja selle märke näeb ka täna. Männioks tähistab, et pakutakse noort veini, õlekimp, et vein on küps. Punase ja rohelise lindiga märgitakse pakutava veini värvi. Veinivalmistamine on tugevalt mõjutanud Fertö järve (Neusiedlersee) poolt. Valdavalt valmistatakse punaseid veine. Põhisortideks on Kèkfrankos, Merlot, Cabernet Sauvignon, Zweigelt. Valgetest Leànyka, Chardonnay ja ka Sauvignon Blanc .
Szekszàrd ( 2300 ha)
Ungari üks kolmest tähtsast punaveinipiirkonnast Egeri ja Soproni kõrval. Omab lisaks Egerile õigust toota Bikavèri-nimelist veini. Kasvatatakse Kadarkat, mille taastamisega aktiivselt tegeldakse, Kèkfrankosit, Cabernet Sauvignoni ja Merlot’d. Valged veinid on vähemomulised, peamiselt Olaszrizlingist ja Chardonnay’st. Olulised tootjad : Hungarovin (Top Selection ), Pèter Vida , Zwack ( Liszt Winery).
Tokaj (5967 ha)
Kogu maailmas on tuntud Ungari kirdenurka (ja osalt Slovakkiasse) jääv valge veini piirkond, mida pudelitel tähistatakse sellele nime andnud linnakese Tokaj. Tokaj linnas endas veini peaaegu ei toodeta, peamised keskused on hoopis Màd ja Sàtoraljaùjhely. Pinnas on vulkaanilise taustaga settepinnas. Väga oluline on Bogrogi jõgi, mille orust tõuseb itta ja lõunasse vaatavatel nõlvadel asuvate veiniaedade suunas sügisel botrytis’e tekkeks hädavajaliku udu. Veini valmistatakse Furminti, Hàrslevelü ja Sàrda Muscotaly marjadest. Piirkonnale on kuulsuse toonud magusad Aszù veinid, kuid neile lisaks valmistatakse ka täiesti tavalisi kuivi ja poolkuivi valgeid lauaveine.
Viimastel aastatel on tõsist tähelepanu pööratud juba 18.sajandist pärinevale Kèsöi Szüret ehk Late Harvest, mis on marjasem, värskem ja ei nõua müümiseks apellatsioonipoolset konrolldegustatsiooni. Traditsioonide puudumise tõttu on Kèsöi Szüret´ veinide maitsed väga erinevad, kõikudes peaaegu kuivast mesise nektarinini, seetõttu uskuga hinnasilti – mida kallim, seda luksuslikum. Olulised tootjad : Disznòkö, Hungarovin (Kövàgò), Magyer, Pajzos, Royal Tokay Wine Company, Tokaji Kereskedöhàs, Oremus.
Villàny-Siklòs (1890 ha)
Maa lõunapiiril, vaid künnekond kilomeetrit Serbiast, õigemini selle ungari vähemusega Vojvodina provintsist eemal asub kaksikpiirkond, mille Villàny osas valmistatakse ainult punaveini ja Sikl?osi osas ainult valget. Punastest on traditsioonilised Kèkoporto ja Kadarka, neist viimane on tänaseks praktiliselt kadunud. Asemele on tulnud Kèkfrankos, Merlot, Zweigelt ja Cabernet Franc ning Cabernet Sauvignon. Siklòs paistab silma oma Hàrslevelü, Tramineri ja Chardonnay poolest. Piirkonna teevad huvitavaks turismiobjektiks seal leiduvad ilusad veinikeldrimäed Villànykövesdis ja Tenkesi mäel. Olulised tootjad : Bock , Hungarovin(György-Villa, Kemendy), Polgàr, Attila ja Tamàs Gere.
Mida maitsta ?
Kindlasti head Toajid, klassikast ei pääse. Eestis saadav Egri Bikavèr on talutav, aga muidugi mitte mingi tipptoode. Hungarovini György Villa seeria on viisakas ja Domaine Szermley lausa hea. Üldiselt tuleks taga otsida ikkagi Ungari punaveine, olgu siis Egerist, Szekszardist või Villànyist. Uus tammevaat ja täidlane marjasus on kujundanud ka Ungari moodsate punaveinide põlvkonda, aga need veinid tuleks Eestisse alles tuua. Vahuveinidest pakub Törley omas hinnaklassis väga head kvaliteeti.
Tootjad ja veinid
Bock – švaabi juurtega veinisuguvõsa Villànys, kes juba 1958.aastal ostis tagasi oma esivanemate veiniaia, 1976ndal sai esimese eratootjana peaauhinna Soproni rahvusvahelisel veinivõistlused ning 1987 asus ise pudeldama. Tänaseks 50 ha viinapuid omava pere veinid on mõnusa pehme maitsega ja paraja hinnaga.
Chapel Hill – Ungari suurtootja Balatonboglàri eeskätt inglise turule sihitud esindussari, firma kuulub Saksa sektifirmale Henkell & Ko. Meil on müügil eeskätt kaubamärgi odavam sari, sordiveinid, kerged, lihtsad ja hea hinnaga. Järjest paremaks on läinud üllatavalt sooda hinnaga Pinot Noir.
Chapel Hill Rhine Riesling Sauvignon Blanc (2006) : aroom puuviljane , pirnine, kerge võrtsiga. Maitse poolkuiv, hästi mahlane piisava happega . Pisut pirnilimonaadi meenutav rahvalik-noortepärane jook (50.-)
Egervin – sotsialistlikul ajal loodud suurtootja, kelle toodang on aastaid olnud meie lettidel, kuid tänaseks kadunud. Veinikvaliteet on suurettevõttel omaselt ühtlane, kuid vähepõnev. Firma keldrites leidub laialdane kogu varasemate aastakäikude museaalveinidest, mis on huvilistele ostmist väärt.
G.I.A. – Egeri uue stiili musternäidiseid valmistav veinifirma, mille taga oli kohalik veinimeister Tibor Gàl, kes enne Ungarisse naasmist töötas pikka aega Toscanas, olles Ornellaia veinimeistriks. Tänaseks meie seast paraku lahkunud.
György-Villa – Hungarovini modernne ja kvaliteetne veiniseeria. Saanud oma nime Budafokis kunagiste veiniaedade keskel asuva villa järgi, mille kaupmees György Döry ehitas oma armulesele 1867.aastal jõulukingiks. Praegu on seal veinikeldrid, veinikultuurimuuseum ja õppekeskus. Valmistab valgeid veine (Chardonnay, Sauvignon Blanc) Etyeki piirkonnast ja punaseid (Cabernet Sauvignon, Merlot) Villànyst. Oma värskuse ja mahlakusega on eriti silmapaistev Sauvignon Blanc. Teatava erandina on firma valikus ka Pàzmàndi Juhfark, mis valmib Ungari ajaloolisest sordist Juhfark ja mida Ungari veiniguru Gàbor Rohàly soovitab vaid tõelistele veiniarmastajatele.
György-Villa Selection Etyeki Sauvignon Blanc (2006) : aroon värske ja marjane, selles karusmarja ja pirni . Maitse hästi puuviljane, rikkalik, põhimaitse magushapult pirnine väikese laimilisandiga, lõpp värske ja kuiv (60.-)
Hungarovin – Ungari suurtootja, loodi 1971 ungari veini ekspordi edendamiseks ja kuulub aastast 1992 suurele saksa sektitootjale Henkell ja Ko. Valmistab veine eri piirkondades ja eri marginimede all. Hungarovini märgi all meil saada Blaufränkischist, Merlot’st, Cabernet Sauvignonist ja Zweigeltist kokku segatud Egri Bikaver, mille 2003. aastakäik parem kui varasemad veidi liiga happelised veinid.
Hungarovin Egri Bikaver (2003) : aroom puhas ja värske happega, selles punane sõstar ja vaarikas . Maitse suhteliselt õhuke ja happene, aga heas tasakaalus, selles punast sõstart ja mustikaid. Hea rasvaste tõitudega ja guljašiga. (50.-)
Kemendy – Hungarovini Selection-veinide peaveinimeister Laszlo Kemendy nime kandev mark. Villany eelpool kirjeldatud veinipiirkonnad Pàzmàndi on väikelinn Budapestist 50 kilomeetrit läänes Etyek-Buda piirkonnas.
Kemendy Villati Selection Cabernet Franc Barrique (2003) : aroomis pohl, värske hape, must pipar, seedrimänd. Maitse hea värske, jõuline, selles pohla ja punast sõstart, üsna õhuke, viljalihase mineraalsusega. (100.-)
Kemendy Selection Pàzmàndi Cuvee Sauvignon Blanc- Zenit (2005) : aroom värske ja pirnine. Maitse kesktäidlane, selles pirni ja kuivatatud aprikoosi , pisut Zenit viinamarjale omaseid vürtse ja kaneeli ning lõpus Sauvignoni mõrkjust. (90.-)
Polgàr Pince – veinimeister Zoltàn Polgàr koos oma aktiivse abikaasaga on üks suurimaid eratootjaid piirkonnas. Nende tegevusele annab lisaväärtuse see, et nende Villànykövesdis asuv keldrite kompleks on kohandatud turismiatraktsiooniks, kus saab õppida tundma kohalikke veine.
Royal Tokay Wine Company – Suurbritannia investorite ja Ungari maaomanike ühisprojekt, mille üheks osanikuks on ka veinikirjanik Hugh Johnson. Omab enamikku Tokaji piirkonna ajaloolistest, juba 18.sajandi Transilvaania vürsti Ràkòcsi kehtestatud klassifikatsioonis esile tõstetud veiniaedadest. On Tokaj veiniaiaveinide taastootmise algataja . Enamik toodangust müüakse Londoni ja New Yorgi tipp-poodisesse.
St. Stephan’s Crown – Hungarovini veiniseeria eri apellatsioonide klassikalises stiilis veinidest. Meil esindatud eeskätt Tokaji veinidega, tootja Kövàgo Estate . St. Stephan on eesti pruugis Istvan Püha, esimene Ungari kuningas (970 või 975-1038 a) ning tema (Kiievis valmistatud) bütsantsi stiilis kron, mis on rahvusvapil, peab näitama veingi kõrget kvaliteeti. Saadaval nii ühesordivein Tokaji Furmint, hiliskoje seguvein Szamarodni kuiv ja magusad botrytis-marjade lisandiga Tokaji Aszù 3,4 ja 5 puttonyosed veinid. Neist esimene on suurepärase hinna ja kvaliteedi suhtega.
St. Stephan’s Crown Tokaji Aszù 3 Puttonyos (1999) : aroomis stiilne oksüdatsioon, aprikoos ja pähkel. Maitse täidlane, jõulise heerest meenutava happega, mesise nüansiga, aga suhteliselt kuiv. Suhu jääb veidi mandleid ja aprikoosikooki (140.-). Sobib hanemaksaga ja sinihallitusjuustuga.
St. Stephan’s Crown Tokaji Furmint medium sweet (2004) : aroomis apelsini, melonit ja mett. Maitse pehme, kaneeliselt magus, mesist melonist ja apelsinist tooni, aga meeldivalt kerge ja mahlakas. (70.-)
Szeremley – Domaine Szeremley, ka Szent Orbàn Winery, veinimeister Huba Szeremley toodab Badacsonyi piirkonna vulkaanilistelt ja päikesekuumadelt mägedelt head veini, millest meil saada Riesling Selection, Pinot Gris ja Pinot Noir. Samalt tootjalt pärineb ka ürdine-vürtsine Badacsonyi Keknyelü (ainult selles regioonis viljeldav haruldane aromaatne ja võrtsikas viinamarjasort), kallis (400.-) külluslik botrytis-vein viinamarjasordist Zeusz.
Domaine Szeremley Riesling Selection (2005) : Rieslingi ja Olaszrizlingi segu : mineraalne Rieslingi aroom, milles laim ja aprikoos. Maitse värske, elav, mahlakas, tajutav virsik ja greip, lõpus mineraalset lubjakivist nooti. (85.-)
Huba Szeremley Badacsonyi Pinot Gris/Szürkebarat (2005) : aroomis ürdid ja vürtsid, veidi virsikut ja valget pipart . Maitse täidlane, vürtsikas, selles paprika ja tüümian, koirohtu ja kollast ploomi. Pikk piprane lõpp. (110.-)
Huba Szeremley Badacsonyi Pinot Noir (2004) : aroom kergelt soolakas, mineraalne, pohlanüansiga. Maitse suhteliselt õhuke, soolakalt mineraalne, selles ni pohla kui põldmarja. (100.-)
Thummerer Pince – Egeri piirkonna lõunasopis Noszvaj külas asuv ajalooline veinikelder, mida omab Vilmos Thummerer. Lisaks turistidele avatud atraktiivsele keldrikompleksile kuulub sellele veinikeldrile 80 ha maid piirkonna parimates viinapuuaedades (Àfrika, Vidra, Mèszhegy).
Tokaji Kereskedöhàz – ka Tokaji Trading House, sotsialismiaegse Tokaji riikliku monopolifirma allesjäänud osa. Tokaji arhailise, oksüdeerunud stiili kants . Firma keldrite on tallel Tokaji vanemate aastakäikude kollektsioon, mille mõõtmatu väärtuse tõttu on firma senini erastamata. Omab monopoolset ühte kahest klassifitseeritud Tokaji Grand cru veiniaiast Szarvas.
Törley – Ungari polulaarseim vahuvein, mis meilegi kasvanud kvaliteetseks rahvusjoogiks. Törley Peszgögyàr asub tänaseni samal kohal Budafokis (Budapesti eeslinnas), kus ta 1882.aastal prantsuse koolitusega Jozsef Törley poolt asutati. Kasutades prantsuse spetsialistide abi, paisus Törley sajandivahetusel Ungari vahuveini tuntuimaks kaubamärgiks, mida eksporditi kogu haritud maailma. Kommunistide ajal kiratsenud kelder on tänaseks jälle õitsele löönud, tootes 15 miljonit pudelit aastas. Eestis on saadaval nii maja esindusvein, traditsioonilisel meetodil valmistatud Chardonnay Brut (160.-), kui lihtsustatud šampanjameetodil (käärimine magnumpudelis, aga sademe eemaldamine ja magususe fikseerimine survemahutis) tehtud sari Törley Classic (Bottle Fermented), sec ja demi -sec. Neid julgeks mõistlikku hinda arvestades eeskätt soovitada . Kõige tuntum on odav Charmat’ mootodil tehtud veinirida, mille seast leiab nii kuivemat kui päris magusat.
Törley Classic Bottle Fermented demi-sec : aroom puuviljane, tunda melonit ja ananassi. Maitse täidlane, magusapoolne, aga tasakaalus, selles magus virsik, ananass , veidi muskaati. (80.-)
Törley Chardonnay brut : hästi peen mull, aroomis vaadi- ja küpsemislõhnad. Maitse mõrkjas, tammine, selles ürdid, piprad, veidi pirni. Täidlane laagerdatud vein. (120.-)
Varga–Balatoni-äärne veinitööstus, mis täidab meie veinikaupluste riiuleid odavate Ungari eri piirkondade veinidega, mis pole kuigi tõsiseltvõetavad.
– ajalooliselt eeskätt samanimelise kõhubitteri ja maitsvate Vilmòs palinkate (puuviljadestillaatide) poolest tntud firma on aktiivselt osalemas ka veiniäris, sest nii saab firma portfoolio täiuslikum.
Kasutatud kirjandus :

http://www.huned.nl/winkel/images/Torley%20Talisman%20Demi%20Sec.jpg

http://www.kenswineguide.com/images_wine/Torley%20NV%20Charmont%20Rose.gif

Raamat : „Veinijuht”