Alkoholid ja fenoolid (1)

Alkoholid ja fenoolid .
Tselluloostehiskiud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks. Otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte töötlemine NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks. Lisades saadud alkoholaadile süsinikdisulfiidi, tekib tselluloosi ksantogenaat, mis lahustub vees.
Merseriseerimine . Tselluloos annab leelise toimel alkoholate. Kange (20...30%) leelisega töödeldakse peamiselt puuvilla ja seda nimetatakse merseriseerimiseks. Töötlemise aeg on kuni 2 minutit. Peale alkoholaatide tekib tselluloosist tõenäoliselt leeliskomplekse. Kui merseriseeritud lõnga või kangast veega pesta, hüdrolüüsuvad alkoholaadid ja kompleksid ning saadakse jälle tselluloos, kuid selle struktuur on natuke muutunud.
Käärimisprotsessid toiduainetööstuses. Käärimise all mõistetakse prottsesse, milles mikroorganismid muudavad monosahhariidid , aga ka mõned muud ühendid, nt etanooli, mitmesugusteks lagunemissaadusteks. Paljud käärimised kulgevad ilma õhuhapniku osavõtuta (anaeroobselt). Käärimist põhjustavad pärmseenekesed (alkoholkäärimne) või bakterid (piimhapekäärimine). Mõned käärimised vajavad õhuhapnikku (äädikhapekäärimine).
Piimhape - ja alkoholkäärimine leiva-ja alkoholkäärimine saiataigna kergitamisel. Alkohoolset kääritamist kasutatakse ka õlle ja veini tootmisel. Selle võrrand on
C6H12O6 --> 2C2H5OH + 2CO2
Õlle valmistamiseks idandatakse odraterad. Saadud linnased kuivatatakse ja jahvatatakse jämedaks jahuks. Idanemisel tekkinud ensüümide toimel hakkab odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm, lastakse jahedas käärida ja laagerduda ning villitakse alkoholkäärimisel eraldunud CO2 rõhu all pudelitesse, purkidesse või vaatidesse. Õlle alkoholisisaldus on tavaliselt 4...7,5%
Veini valmistatakse peamiselt viinamarjamahlast, mis on rikas glükoosi poolest. Mahl saadakse viinamarjade pressimisel ning kääritatakse pärmi lisamisel. Punased veinid valmistatakse tumedatest viinamarjasortidest, jättes käärimise algul osa marjakestei mahlasse. Valged veinid on valmistatud heledatest viinamarjasortidest. Veinid liigitatakse naturaalveinideks, milles kogu etanool pärineb ainult sama mahla käärimisest, ja piiritusveinideks, mis muudetakse kangemaks etanooli või brändi lisamisega. Naturaalveinid on sageli hapu maitsega, kuna suhkrud on ära käärinud; suhkruid võib pärast käärimist ka juurde lisada, kui soovitakse magusat veinid. Naturaalveinid sisaldavad 8...15% etanooli. Piiritusveinid on enamasti magusad, neile lisatakse viinamarjamahlakontsentraati või suhkruid ja nad sisaldavad tavaliselt 15...20% etanooli.
Puuvilja-ja marjaveinid valmistatakse vastavate mahlade kääritamisel, lisades tublisti suhkrut, kuna tavalistes puuvilja- ja marjamahlades on suhkruid veini valmistamiseks liiga vähe. Mõdu, mida vanad eestlased ja teised Põhja-Euroopa rahvad jõid, pole midagi muud kui meevein. Troopikamaades valmistatakse igasugustest suhkrurikastest taimemahladest veine agaavivein pulque Mehhikos, mitmesugused palmiveinid Aafrikas. Piimhapekäärimise üldine võrrand :
C6H12O6 ---> 2CH3CH(OH)COOH