Veini serveerimine ja sobivus (0)

Veini serveerimise 5 põhireeglit!
Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. 
Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki   põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa ) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid.
1. Veini säilitamine 

Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi.  Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 

2. Veini dekanteerimine
Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks).  Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 
3. Veini temperatuur 
 Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. 
Serveerimistemperatuurid: 
- valged kuivad ja kerged veinid, shampanja : 6-8 °C 
- valged täidlased ja tammised veinid, rosé veinid: 10-12 °C 
- punased kerged veinid: 14-15 °C 
- täidlased ja tugevad punased veinid: 16-18 °C. 
- kangestatud veinid: 12-14 °C 
Mida lihtsam (odavam) on vein seda külmemalt tuleks seda tarvitada. Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur – tavaliselt on tubades sooja 22-23 °C. 
4. Veini klaas
Veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest. Täpsemaid näpunäiteid õige klaasi valimiseks leiab BarProfi veinimaailma artiklist: Kas teadsid, et õige klaas avab alles veini hinge?
5. Vein ja toit
Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: 

• Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad
  
• Punane liha - kergemad punased
  
• Ulukiliha - raskemad punased
  
• Pastaroad ja lihasupid - roosad
  

Veini serveerimise etikett :

• Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest alles õhuga kokku puutudes avanevad need lõplikult.
  
• Jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta. Veiniklaase on soovitav hoida ainult jalast .
  
• Veini aroomi paremaks tundmiseks tuleks seda klaasis õrnalt päripäeva keerutada ja seejärel enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus joomise ajal, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta sobivaks .
  

Toiduga sobitamine
Kleepuvalt magusat kodust õunaveini loomalihaprae juurde rüübates kaotavad nii vein kui ka söök , samamoodi ei klapi omavahel kokku lõikavalt hapu vein ja magus sefiiritort. Kuidas siis valida nii, et maitseksid hästi nii söök kui jook ?
Kuna iga veinimeister teeb kas või punasesõstraveini omamoodi ja tulemused ei sarnane üksteisega ka mitte aastate lõikes, siis ei saa absoluutse tõena võtta soovitust 
à la õunaveini võtke praekana kõrvale ja vaarikaveini hautatud pardi kõrvale. (Kui jutt on kuivadest veinidest, siis võib neid kooslusi proovida küll.) Pigem on võimalik jagada üldisi näpunäiteid.
Kodune vahuvein , kuiv õunašampanja – aperitiiviks (söögiisu tekitajaks ), salati ja eelroogade kõrvale, aga ka prae kõrvale.
Heledad kuivad lauaveinid – õuna-, valgesõstra-, rabarberi -, rohelise tikri, alõtšavein – suupistete, kergete salatite , külmade kalalõikude juurde.
Heledad poolkuivad lauaveinid – õuna-, rabarberi-, valgesõstravein, roosad veinid nagu maasika -rabarberivein – soojade kana - ja kalatoitude kõrvale, muude heledate kastmetega linnulihatoitude juurde.
Punased poolkuivad veinid – maasika-, vaarika-, tikri-, jõhvikavein, punase sõstra segud – sealiha, eri kastmetega loomaliha, pardiprae kõrvale.
Tugevamaitselised kuivad punased/tumedad veinid – mustasõstra-, kirsi-, aroonia -, ploomi-, kree-
gi-, aroonia-, pihlakavein – seltskonnaveinina iseseisvalt nautimiseks, aga ka metsloomaprae ja tumedas kastmes loomaliha kõrvale.
Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega – õunavein õuna- või kohupiimakoogiga, mustasõstravein marjakoogiga jne.
Vein ja toit.
Esmatähtis on veini ja toidu omavaheline sobivus. Kui toidu komponentide maitseomadused on hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsenüanssidel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus.
• Külma toidu juurde serveeritakse kerget jahutatud veini, vastasel juhul varjutab viimane toidu lõhna ja maitse. Ka külma toiduga serveeritavat täidlasemat veini tuleks jahutada.
• Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja puuviljased veinid, milles on vähem happeid ning mõruaineid. Mida vürsisem on toit, seda madalama happesusega peab olema vein, vastasel juhul tundub toit tuliselt teravamaitselisena.
• Toidu vürtsikust ning soolasust pehmendab veini magusus .
• Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega.
• Mõruda maitsega toiduainete ( redis , artišokk, roheline paprika , tsitruselised , suitsutatud tooted, must šokolaad vms) kasutamisel tuleks vältida suure mõruainesisaldusega veini, mis seda veelgi võimendaks.
• Raske toidu paariliseks sobib tugev täidlane vein.
• Toit, mis sisaldab magusat – mett , tarretist, keedist , taandab oluliselt veini magusust, seetõttu peaks niisuguse toidu kõrvale pakutav vein olema kindlasti magus ning puuviljaline.
• Rasvu sisaldavate magustoitude juurde tuleks pakkuda magus-hapusid veine, mis kiirendavad toidurasvade seedimist.
„Vees võib igaüks näha oma näo peegeldust, veinis peegeldub kellegi teise süda ja hing."
(prantslaste mõttetera)