Külmad joogid (0)

Külmad joogid

• Mineraalvesi – põhjavesi, millel on mineraalsoolad, mineraal elemendid ja gaaside tõttu on neil ravitoime. Ei töödelda. Jaguneb soolasisalduse järgi.
  
• Allikavesi – Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase .
  
• Lauavesi – Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel . Ravitoime väike.
  
• Kunstlikud mineraalveed – Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid.
  

MAHL

• Toormahl – Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel.
  
• Konserveeritud mahl – Vesi eristatakse mahlast, suhkurt ei lisata.
  
• Täismahl – 100% saadakse konsendraadile vee lisamisel, suhkut sinna ei lisa.
  
• Nektar – Mahla sisaldus peab olema 75%, lisatakse suhkurt ja mahl sisaldab viljaliha.
  
• Mahlajook – Sisaldab naturaalset toormahla 10-30%, ülejäänud vesi.
  
• Mehu – Viljalihaga mahl.
  

KOHVI VALMISTAMINE

• Kvaliteetne vesi
  
• Vee ja kohvi suhe peab olema õige (Ühe liitri vee kohta 56g kohvipulbrit )
  
• Tõmbamis temperatuur (90,6-96,1C)
  
• Presskann 4min
  
• Espresso masin
  

Keetmise aeg:

• Nõrgumisega kohvimasinad on 4-6min mitte üle 7-8min. Seal kasutatakse jämedat jahvatust.
  
• Valmis kohv tuleb kohe ära juua.
  
• Kohvi ei soojendata kunagi !
  

Valmistamise Võimalused

• Filtermeetod
  
• Press kann või kolvimeetod
  
• Kann soojendatakse
  
• Jämeda jahvatusega koht põhja
  
• Lisada kuum vesi
  
• Segada
  
• Lasta tõmmata 3-5min
  
• Suruda kohv alla
  

Kannumeetod:
Nagu presskannuga, ei ole kolbi, mis eraldab paksu.
Kurnaga kann:
1. Jäme jahvatus
2. Kohvipulber sõelale
3. Külm vesi kannu
4. Keemisel mullitatakse läbi puru
TEE
Eestis leidus teed 1659 Tallinnas Raja Apteegis. Tee on maailmas teine enam levinud egutav jook kohvi järel. Tass teeb ilma lisanditeta annab vaid 4kcal.
Tänapäeva suurimad eksportijad on India, Sri Lanka , India ja Aafrikas Keenya.
Tänapäeva suurimad tee importijad on Suur Britannia , Venemaa, Pakistan , USA
ALKOHOOLSED JOOGID
Alkohoolsete jookide klassifitseerimis aluseks võib võtta:
1.Kanguse
2. Tooraine
3.Valmistamis meetod
Alkoolsed joogid (alkoholi sisaldus üle 2,5%)

• Destilleerimata – lahja alkoholi sisaldus alla 18%
  
• Destilleeritud – kanged , alkoholi sisaldus üle 18/%
  

Alkohoolsed joogid jagunevad:
Veinid Õlu Viin
Jagunevad: * Kanged
Punased, valged, * Põhjapärmi * Üle 20%
roosad, vahuveinid, * Pinnpärmi * Sinna kuuluvad rummid ,
kangestatud veinid viskid jne.
NB!
Kangestatud veinide alkoholi sialdus võib olla kuni 24%. Vastavalt algtoorainele saab alkohoolsed joogid liigitada järgmiselt:
Seemneviljad:
Viinamarjad – Veinid, brändid, sh konjakid
Õunad, pirnid – Siidrid, kalvadossid
Viinamarja press jäätmed – grepp, valmistatakse Itaalias, More valmistatakse Prants .
Luuviljalised – ploomid – Poolas levinud, Slivovitz ( ploomi viin ), kirsid -Kirch
( kirsi viin) levinud Saksamaal, Austrias .
Aprikoosid – Barack Palinka ( aprikoosi viin) Ungari.
Pehmedviljad:
Maasikad , vaarikad – Fraise (maasikaviin) Prantsusmaa, Framboise (vaarikaviin).
Teraviljad:
Oder – õlu, viski ( Soti , Iirimaa )
Mais – Viski (Levinud USA)
Nisu – õlu (Belgias levinud) , viin
Rukkis – Viin, viski ( Kanada )
Riis – Sake (Jaapani riisi viin), Arrak (aromaatne rumm ) Indoneesia .
Muud taimed:
Suhkruroog – Rumm (Kariibimere saared, Austraalia, Brasiilia), viin
Sinine Agaab – Tequila , Mezcal (Ameerika),
Kartul – Viin (Vene, Eesti)
Dattel – Arrak (Põhja Aafrika)
KANGED ALKOHOOLSED JOOGID
Etanooli konsertratsiooni väljendatakse harilikult mahu protsentides ehk kraadides . Mis näitavad alkoholi kogust ml-s 100ml kohta.
Viin ( vodka ) – Viinad on piiritusest lahjendamise teel saadud kanged alkohoolsed joogid. Viina kodumaaks peetakse Venemaa ja Poola. Viina tarbitakse põhiliselt aperatiivideks. Temast võimalik valmistada segujooke. Piiritust saadakse kääritatud teravilja segust (nisu, rukkis, mais, oder) destilleerimise teel. Viina on võimalik valmistada kartulist, suhkrupeedist, riis.
Viinad jagunevad:
* Maitsestamatta
* Maitsestatud
* Puuviljaviinad
Maitsestamatta viin - On maitselt naturaalsem, värvitud, põhirühma moodustavad vodkad. Kasutatakse rohkelt segujookides. Tuntumad margid on: Absolut Vodka, Smirnoff, Danska Vodka, Finlandia Vodka jne. Eesti markidest: Viru Valge, Saaremaa.
Maitsestatud viin – Maitsestatakse destilleerimise ajal või pärast seda kadaka marjade, pomerantsi koor, korjander, aniis, fenkol .
Tuntud maitsestamata viinad:
Akvavriidid – Skandinaavias, Köönmetest.
Aniisiviinad – Vahemare maades valmistatakse. Maitsestatakse aniisi õlide ja aniisi seemne aroomiga.
Absint – ehk koirohuviin, on aniisi maitseline , kergelt kibe.
Dzeneveer – valmistatakse Saksamaal, Hollandis ja Belgias. On Dzinni tüüpi jook, mis valmistatakse terase või linnase viinast. Maitsestatakse põhiliselt kadakamarjadega.
Dzinn – Kangem kui dzeneveer. Maisestatakse kadakamarjadega, kasutatakse korjandrit, iirise juurt, sidruni koort, pipart, lavendlit. Dzinne kasutatakse põhiliselt segujookides, väga harva juuakse puhtalt.