Juust ja veinid (0)

JUUSTUSORDID
Toorjuustud
Feta juust
Väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Kasutatakse erinevates salatites ning küpsetistes. On klassikalise Kreeka salati vältimatu koostisosa.
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1318
Mozzarella
Mozzarellat kasutatakse pitsajuustuna, kuna see sulab kergesti katetakse juustuga tihipeale ka võileibu ning ahjuroogasi. Suurepäraselt sobib see ka salatitesse.
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=679

Veinidest sobivad toorjuustude juurde kerged valged itaallased Pinot Grigio, Soave, Orvieto , mullitavad kuivad vahuveinid , ka rohune Sauvignon Blanc .
Olenevalt lisanditest sobivad salatite juurde ka punased noored Chiantid ja Valpolicellad ning Gamay ’ veinid Prantsusmaalt Beaujolais’st ja Loire’i orust, samuti Uue Maailma Pinot Noir .
Valgehallitusjuustud
Brie juust
Koorene valgehallitusjuust on maitselt mahe ja kerge soolasusega.
Sobib hästi kuumutada ja friteerida. Sobib hästi maitsekombinatsioonina koos maasikate ja viigimarjadega.
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1319

Valgetest aromaatsed kuivad Saksa ja Austria Rieslingid. Blanc de Noir šampanja ja Rosé šampanja. Punastest sobivad St Émilioni, Pomeroli või muud Merlot’ viinamarjast veinid , lihtsamad ja nooremad Pinot Noir’d, Chianti Classico, ka noored Shirazid.
Pehmed pestud pinnaga juustud
Langres
Maitse tugevnedes meenutab suitsupeekonit. Sobib rohkem juustusuupistena.

Marjased ja mahlased veinid. Punastest sobivad St Émilioni, Pomeroli või muud Merlot’ viinamarjast veinid, lihtsamad ja nooremad Pinot Noir’d, Chianti Classico, ka noored Shirazid.Valgetest aromaatsed kuivad Saksa ja Austria Rieslingid. Blanc de Noir šampanja ja Rosé šampanja
Poolkõvad pressitud juustud
Emmental
Magusa ja hapuka maitsega juust. Kasutatakse tihtipeale ka argitoitudes. Sobib võileibadele, salatiesse, kastmetesse ja küpsetamiseks. Vormiroogades, täidisteks.
http://www.valio.ee/juustukool/finland/article_id-638&heese=test
Gouda
Gouda juust sobib hästi veini kõrvale suupisteks, kui ka salatitesse, fondüüdes, gratäänides ning ka võileibadele.
http://www.valio.ee/juustukool/holland/article_id-568
http://www.tarbija24.ee/?id=50215

Magus-hapukad veinid. Valged küpses vanuses Chardonnay ’d, ka Pinot Blanc, Pinot Grigio ja kõik Šveitsi veinid, näiteks Chasselas, Humagne Blanc, ka teiste mägialade – Jura Prantsusmaal, Alto Adige Itaalias ja Austria kohalikud valged veinid. Punastest magusa alatooniga ja ilma tammeta kerged veinid, näiteks Dolcetto, Barbera, Gamay Beaujolais’st.
Kõvad pressitud juustud
Parmesan
Aromaatne, kõva ja kuiv ning pähklilise maitsega. Parmesani on soovitatav riivida pastadele, suppide ja pitsadele.
http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?P
Cheddar
Kasutatakse kastmetes. Võileibadele ja pajaroogadele.
http://www.rmp.ee/retsepte/259/5397

Klassikaliselt on joodud kõrvale tugevaid ja kompleksseid punaveine. Sobivad hästi hea punaveini pudelipõhja lõpetamise seltsiliseks.Punastest Médoc, Pessac-Leognan, Rhône, Barolo, Barbaresco, Amarone, Ripasso, super -Toscana veinid.Üha enam ka täidlane küps valge vein, millel on veidike magusust, näiteks Austria ja Saksa Auslese, ka rosinane Tokaji.
Sinihallitusjuustud
Stilton
Sobib hästi kala ja liha täidisena. Külmade ja soojade katmete maitsestamiseks.
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=28
Gorgonzola
Suurepärane kasutada risototes ning kastmetes poolsulanuna. Pasta kastmetes.
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1297

Ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux ’ Château veinide seltsis. Punane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. Bordeaux’st peaksid sobima pigem St Èmilioni uue stiiliga eksperimenteerivad väiketootjate veinid, Bordeaux’ võimsad St Èmilioni ja Pomeroli veinid, magusalt moosised Uue Maailma Cabernet’d ja Shirazid.
NB! KÕIK VEINISOBIVUSED http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9605