Küprose veinid (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Kodumajandus
KM32
Epp Nuhkat
KÜPROSE VEINID
Referaat
Juhendaja : Ruth Muru,
Õpetaja-metoodik
Särevere 2011
SISSEJUHATUS 3
AJALUGU 4
KÜPROSE VEINIDE VALMISTAMISE ERIPÄRA 5
KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD 6
KÜPROSE VEINIDE TUNTUS MAAILMAS 7
KÜPROSE VEINIDE SORTIMENT 8
KASUTAMINE KULINAARSEL EESMÄRGIL 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11
11

SISSEJUHATUS

Kirjutasin referaadi teemal ``Küprose veinid``. Oma referaadis tegin ülevaate Küprose maa ja piirkonna ajaloost. Tutvustan Küprose veinide valmistamise eripära. Kajastan oma töös Küprose veinide tuntust terves maailmas. Tutvustan oma töös Küprose veinide sortimenti erinevates piirkondades. Toon näiteid Küprose veinide kasutamisest kulinaarsel eesmärgil. Küproses on veiniaedu 18 000 hektarit. Tavapärane veinitoodang 710 000 hektoliitrit. Küproses juuakse veini 12 liitrit inimese kohta aastas. Muust maailmast suhteliselt eraldatud Küpros on ainsa Euroopa riigina senini täiesti vaba Phylloxera nuhtlusest. Maavaldused on äärmiselt killustatud, 18 000 hektari ringis viinapuuaedu jaguneb ligi 22000 omaniku vahel. Küpros ekspordib suurema osa oma toodangust, mis on peamiselt mõistliku kvaliteediga kanged veinid, eriti odavat Küprose šerrit, ehkki saare parim saadus on vana hea siirupine Commandaria.Oma töös nimetan firmad,kes tootavad Küprose veine .

AJALUGU

Ajalooliselt on see saar hellenistiliku maailma tähtis osa, kus legendi järgi sündis merevahust jumalanna Aphrodite .Veinivalmistamise alguse kohta ei ole selgeid tõendeid, kuid mõistagi on seda tehtud mitmeid aastatuhandeid. Saareriigina on Küpros olnud kaitstud mandritel möllavate rändrahvaste rüüsteretkede eest,kuid meretuulte valla oleval maalapil käisid teistlaadi külalised,mereröövlid,juhuseotsijad ja ristirüütlid.Viimaste valduses oli saar kuni XV sajandi lõpuni. Seejärel võimutses umbes sada aastat doodžide Veneetsia ja loomulikult oli sel ajal Küprose vein saadaval nii Veneetsias kui ka Roomas. Alates XVI sajandi viimasest veerandist oli Küpros 300 aastat Türgi impeeriumi osa. Selle aja järelkajana on Küpros tänaseni Kreeka ja Türgi pooleks. Veini on saarel tehtud alati, isegi siis, kui oldi osa Ottomani impeeriumist. Nimelt oli Türgi asevalitsejatel kombeks jagada viljakad maad oma islamiusulistele soosikutele. Õigeusklikud kreeklased tõrjuti mägedesse, kus sai kasvatada vaid viinamarja. Veinivalmistajaid oli türklastel kombeks maksustada naabritega võrreldes kolmekordselt. Sealsamas mägedes tehakse veini tänapäevani. Pärast türklasi tulid 1878.aastal inglased . Lõplik iseseisvus saabus alles 1960, kuid Inglise sõjaväebaasid on saarel senini. Limassoli sadamalinnas kerkisid XIX sajandi lõpul lühike ajaga suured veinitööstused,millest tänaseks on kujunenud neli hiidu- LOEL, ETKO,KEO,SODAP, kes tarbivad 98% kasvatatud viinamarjadest. Rahvusvahelised standardid on küll Küprosele jõudnud,kuid paljud kasvatajad loodavad endiselt kodumaiste sortide omapärale. Saarel pole kunagi olnud marjatäid. Kuigi Küprosel on veini valmistatud ligi 4000 aastat, ei ole siinsed meistrid loonud palju väljapaistvaid veine.
Varaseimad arheoloogilised leiud , mis tõestavad,et siin tegeledi viinamarjakasvatusega, pärinevad teisest aastatuhandest eKr. Veinikaubandus õilmitses,kuigi saarele sooritati korduvalt vallutusretki, kuni türklased 1571.aastal saare anastasid ja alkoholile ranged piirangud seadsid. Kui võim 1878.aastal Inglismaa kätte läks, hakkas olukord paranema. Ent Teise maailmasõja järgsetel aastatel, kui kogu Euroopas taastati täismahus veinitootmine, oli Küprose veinivalmistamises alanud langus, mis jätkub praeguseni ja selle majandusvaldkonna tulevik on tume. Nagu Bulgaarialegi oli Küprosele N.Liidu kui peamise veinituru lagunemine suureks löögiks.Nüüd tuleb kvaliteedis võistelda kogu Euroopaga.Viimase ajani kasvatati vaid kaht kohalikku viinamarjasorti;nüüd avastati veel 12.

KÜPROSE VEINIDE VALMISTAMISE ERIPÄRA

Commandaria
Seda,kui vana see maailma vanima veini tiitlile pretendeeriv vein tegelikult on,ei tea keegi. Küll on aga teada, millal ta sai oma praeguse nime. Aastal 1191 vallutas Richard Lõvisüda Küprose ja andis saare Templirüütlite ordule. Templirüütlid jagasid oma valduse väiksemateks üksusteks, mida kutsuti commandeire. Iga sellise keskuseks oli kindlusmõis, millest tänaseni on säilinud vaid üks, Kolosi loss Limassoli lähistel. Templirüütlite ordu likvideeriti aga peatselt ja Küprose valdused läksid hoopis hospitaliitidele, Püha Johhannese ordu ristisõdijatele.
Commandaria,mis tänaseks on üks vähestest Küprose apellatsioonidest, valmib punasest Mavro ja valgest Xinisteri viinamarjast sealsamas, kus ristisõdijate päevilgi. Marjad korjatakse mägedes ja tuuakse tasandikule, kus neid kuivatatakse päikese käes ja kääritatakse siis väga aeglaselt kaks-kolm kuud ning laagerdatakse veel kaks aastat suurtes vaatides. Sellele Vin Santo stiilis valmistamisele järgneb Solera-süsteemis eri aastakäikude segamine . Nii peaks sündima õilis ja kallis vein. Tänapäeval laagerdub Commandaria hiigelsuurtes vaatides otse sadamakail ja see tagab veinile 60kroonise hinna.Enne pudelisse villimist kontrollitakse ja hinnatakse veini, seejärel müüakse seda veinikauplustesse poolmuidu. Kahju, et tooted, mis kannavad tänapäeval nii auväärset nime, ei tee kultuuripärandile au.

KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD

ETKO-Limmasolis asuv suurtootja, mis tekkis 1935.aastal pärast seda, kui KEO oli murdnud salalepingut Haggipavluga, mille kohaselt viimane tegeles ainult brändiga ja KEO ainult veinidega. Pärast KEO bränditehase avamist 1935.aasta ostsid Haggipavlud Limmasoli suure veinitootja ja moodustasid aktsiaseltsi ETKO. Firma on viimasel ajal asunud jõuliselt tegelema Küprose kvaliteetveinide loomisega .
Haggipavlu-Küprose veinidünastia ja firma, mille asutamisajaks loetakse aastat 1844 . Sel aastal omandas firma rajaja Christodoulos Haggipavlu oma teise laeva, et paremini toime tulla veinitellimuste kohaletoimetamisega. Järgnes veinitehase rajamine Limmasoli lähistele. XX sajandi alguses valmis Haggipavludel suur brändi-destilleerimise tehas Limmasolis. Hiljem ühendati brändi tootmine ETKO veinitööstusega ja viimase nime all ollakse tegevuses tänaseni. Haggipavlu perekond omab täna veinitööstusi ka väljaspool Küprost. Kreekas Mantinias asuv Olympose veinitehas on keskendunud kohalikku Mantinia veini tootmisele Moschofilero viinamarjadest, samas valmib ka punane Nemea.
KEO-Veinifirma, mis moodustati 1927 Küprose ärimeeste ettevõttena. Alguses lepiti kokku Haggipavludega, et vastastikku tulusatesse äridesse ei sekkuta, kuid veinitootmisest KEO-le ei piisanud ja 1935 alustati brändi destileerimist, mis ärritas Haggipavlut sedavõrd, et ta asutas ETKO. Tänaseks on KEO Küprose suurim tööandja(üle 600 töötaja), kes lisaks veinile ja brändile pruulib ka ainsat Küprose õllemarki KEO.
LOEL-Firma tekkis 1943, pärast pikemat streiki ETKO tehastes ,mis lõppes ametiühingu liikmete tänavale viskamisega. Ametiühingu liikmed asutasid seepeale õiglase ja sotsialistlikest printsiipidest kinni pidava veinifirma, mis tänu oma ideoloogilisele platvormile oli ideaalne kaubanduspartner NSV Liidule. Venemaa on tänaseni LOELi tähtsaim kaubanduspartner ja selle firma veinid on ainsad Küprose veinid, mis on Eestis saadaval. Mõistagi on peamiseks neist LOEL Muscat, magus nektar ,mida nostalgiahoos poest ostetakse.Anthea seeria valge ja punane on odavamad ja suhteliselt ilmetud söögiveinid. Ainus veidi huvitavam vein on punane Nectaria(55),mis vaatamata oma nimele on kuiv pehmemaitseline,kuid piisava karakteriga vein.
SODAP-Viinamarjakasvatajate kooperatiiv,mis asutati 1947.aastal,et kaitsta põllumeeste tegelikke huve.Tänaseks on tal 10 000 liiget.Omab kahte tehast:Limmasolis ja Paphoses.

KÜPROSE VEINIDE TUNTUS MAAILMAS

Arvukad raportid ja ajaloolised dokumendid näitavad, et Küprose veinide maine ja kuulsus läbi aegade on ainulaadne.Kui Küprose veinivalmistamine oli erinevate saare vallutajate pärast väljasuremisohus, loodi projekt,mille eesmärgiks oli säilitada ja teha tuntuks maailmale iidse põlisrahvaste viinamarjasorte. See projekt sai alguse juba 80-ndatel. Tohutu vaev oli kaitsata Küprose viinamägesid saare vallutajate eest. KEO pidi põlisrahvaste viinamarjasordid ümberistutama. Üks väga tuntud sort neist oli Maratheftiko. KEO oli uhke,et tänu sellele projektile toodi see tuntud viinamarjasort tagasi elule. Eriti tuntud on Küprose veinid Inglismaal.Kõik turistid,kes on käinud Küproses tunnevad selle maa veine legendi järgi.

KÜPROSE VEINIDE SORTIMENT

Mavro-kuiv tugevamaitseline punane vein

XYNISTER-mahe kerge kuiv valge vein

Afames-punane vein

Alkion-valge vein

Aphrodite-tasakaalukas poolkuiv valge vein

Arsinoe-kuiv valge vein

Bellapais-vahutav poolmagus valge vein

Commandaria-hea kvaliteediga pruun dessertvein

Domaine d`Ahera-kaasaegne kergem punane mõisavein

Heritage KEO-Rikas kuiv punavein haruldasest kohalikust Pambakina viinamarjast

Kokkineli Rose -nimi on seotud teatud lepatriinuliigiga

Laona-punane ja marjane kuiv valge vein

Othello-kuiv punane vein.Tummine ja mõnus

Palomino -mahe kuiv valge vein

Pitsilia- parimat sorti valge vein

Rosella-kerge kuiv aromaatne rose

St-Panteleimon-poolmagus valge veinimark

Semeli-traditsiooniline hea punavein

Sherry-šerri taoline vein

Thisbe-puuviljamaitseline kerge poolkuiv vein

KASUTAMINE KULINAARSEL EESMÄRGIL

Paljudes Küprose restoranides tehakse seafileele commandria ja vee segust marinaad, milles hoitakse liha üks päev.Järgmisel päeval filee määritakse mõlemalt poolt oliivõliga ja lisatakse pipar .Valmistatakse prae-või küpsetuspannil.Peale küpsetamist lisatakse sool ja serveeritakse kohe.
Vinnutatud kartulite valmistamisel lisatakse kartulitele punast ETKO veini.
Lillkapsas pestakse ja lõigatakse suurteks tükkideks.Seejärel pruunistatakse kergelt väheses õlis.Pruunistatud lillkapsale lisatakse 2 klaasi valget veini.Tavaliselt serveeritakse riisi ja jogurti juurde.
Harilikult lisatakse lambalihale küpsetamisel Semeli veini.
Paljudes Küprose peredes valmistatakse küpsiseid,mille taignale lisatakse 1 tass kvaliteetset punast veini.
Küprosel on üsna palju toite,mida restoranides ja kodudes tavaliselt maitsestatakse veinidega.

KOKKUVÕTE

Referaati tehes sain teada palju huvitavaid fakte legendidest,mis seostuvad erinevate veinidega. Tööd oli huvitav ja hariv teha. Tööd tehes sain ka teada,et Küpros ekspordib oma viinamarju rohkem teistesse maadesse kui hakkab ise neist veini valmistama. Küprosel on väga palju viinamägesid,kus kasvavad kvaliteetsed viinamarjad . Viinamarja- kasvatajad võtavad oma tööd täie tõsidusega ja selle tulemusel toimub efektiivne ja kvaliteetne viinamarja käitlemine.Küprosel on veini ligikaudu 4000 aastat valmistatud.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kalev Keksküla ``Veinijuht``

Hugo Johnson ``Väike veiniraamat``

www.winesofcyprus.co.uk

www.cypruswines.com

www.etkowines.com
11