Destileerimata joogid (0)

DESTILLEERIMATA JOOGID
VEIN
Oleneval toorainest liigitatakse

• viinamarjaveinid
  
• puuvilja-marjaveinid
  

Viinamarjavein – saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir .
Veinide liigitamise alused:
Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaž- ehk seguveinideks.
Sordiveinid – valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime
Kupaažveinid (assamblaažveinid) – saadakse mitme sordi segamisel , mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi
Värvuse järgi – valged, punased ja roosad(rose veinid )
Valged – saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid , rohkem happeid . Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad.
Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad .
Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega).
Rose veinid – saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne ). Kolmandaks on nn. „Veristamise” meetod, kus osa punast mahla välja llastakse nõust ja ülejäänust saadakse eriti parkaineterikas punane vein.
Suhkrusisalduse järgi liigtatakse vägakuivad, kuivad, poolkuivad, poolmagusad, magusad ja väga magusd.Suhkrusisaldus oleneb sellest, kas käärimine on lastud lõpuni toimuda või ei. Suhkrusisaldust saab tõsta külma poolt näpistatud, väärhallitusega kattunud, närtsitatud viinamarjade või rosinate kasutamisel . Üldreeglina EI LISATA suhkrut.
Väga kuiv- extra sec, seco , extra dry – 0...0,5% suhkrut
Kuiv – sec, seco, dry – 0,5...3% suhkrut
Poolkuiv – demi sec, semi dry- 3...5% suhkrut
Poolmagus – demi doux, dulce, semi sweet – 5...8% suhkrut
Magus – doux, dulce, sweet – 8...20% suhkrut
Väga magus – üle 20% suhkrut. Kahte viimast nim. Ka dessertveinideks
Vanuse järgi liigitatakse noorema ja vanema aastakäigu veinideks.
Põhitehnoloogia alusel –naturaalsed, kangendatud, aromatiseeritud, vahuveinid , veinijoogid
Naturaalsed – saadakse tooraine alkohoolsel käärimisel ilma piiritust lisamata, alkoholisisaldus 10...13%
Kangendatud – piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks.
Aromatiseeritud – valmistatakse aperitiivide piiritusleotiste baasil, milledega kangendatatakse naturaalseid veine . Tähtis komponent leotises koirohi . Tuntud vein Vermut
Vahuveinid – saadud naturaalse veini loomulikulküllastamisel süsihappegaasiga. See toimub kuiva veini teistkordsel käärimisel kinnises taaras pärast suhkru ja pärmi lisamist
Šampanja – vahuvein , mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras. Käärimisel tekib süsihappegaas, mis surutakse veini sisse, Pudeleid aeg-ajalt loksutatakse(tantsitatakse), et saada sade pudeli seintelt lahti. Käärimise lõppedes külmutatakse pudeli kael ja eemaldatatkse külmunud sade.aaaaaaAvatud pudelisse lisatakse suhkrulahus, seejärel suletakse pudel naturaalkorgiga. Tavaliselt laagerdama vähemalt 1 aasta. Olenevalt suhkrusialdusest liigitatakse
Eriti kuiv- brut - alla 2& suhkrut
Kuiv- 1,5...2,5%, poolkuiv – 2,,,4%; poolmagus- 4...6%; magus – üle 6% suhkrut
Veinijoogid – lisatud mahlu,mineraalvett jt. Vedelikke. Tuntuim on Sangria
Valmistamise piirkonna alusel liigitatakse
Vana Maailma veivid – Euroopa, Põhja-Aafrika, lähis-Ida, Kesk- Aasia
Uue Maailma veinid – USA; Argentiina , Tsili, Lõuna-Aafrika, Austraalia. Uus- Meremaa
Kvaliteedi alusel liigitatakse

• kvaliteetveinid
  
• lauaveinid
  

PUUVILJA-MARJAVEINID
Saadakse puuviljade ja marjade (peale viinamarja= mahla alkohoolsel käärimisel. Hapumatele mahladele lisatakse happesuse vähendamiseks vett., suhkrusisalduse suurendamiseks lisatakse suhkrut.
Liigitatakse
Tooraine alusel – millest tuleneb nende nimi
Tehnoloogia alusel – naturaalsed, kangendatud, mee.- ja gaseeritud veinid
Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%.
KANGENDATUD –osaliselr käärinud mahlale rektifiotseeritud piirituse lisamisega. Alkoholisisaldus 16...18%
Meeveinid – suhkru asemele mett
Gaseeritud – naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga
SIIDER
Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga.
MAHLAD

• TOORMAHL – koosneb üht või mitut liiki puuviljadest , marjadest või köögiviljadest eraldatud mahlast, mida ei ole kuumtöödeldud ning millele ei ole lisatud teisi toiduaineid
  

• KONTSENTREERITUD MAHL – valm. mahlast, millest on eraldatud vesi. Valmistatakse üldjuhul suhkruid lisamata
  

• MAHLAPULBER – valm. mahlast vee peaaegu täieliku eraldamise teel (mitte kuumutades)
  

• NEKTAR – valmistatakse viljalihaga mahladest, kusjuures mahla osamass vähemalt 25%. Koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest või nende segust , millel on lisatud vett, suhkrut või looduslikku mett. Peab olema käärimisvõimeline, kuid käärimata. Suhkruid ja mett võib olla kuni 20% liitri valmistoote kohta
  

• MAHLAJOOK – mahla osamass vähemalt 10%. Lisatakse ka suhkrut ja tavaliselt ka sidrunhapet. 100%-listele mahladele ei ole lubatud suhkrut lisada
  

Mahlade kasulikkus:

• lülitavad tööle organismi puhastusmehhanismid
  
• kiirendavad vereringet, uriini- ja süljeeritust
  
• tugevdavad immuunsussüsteemi
  
• aitavad tõrjuda haigusi ja vananemist
  
• punaste mahlade rgulaarne kasutamine aitab vähendada vähiriski ja varustab organismi vajalike looduslike ühenditega