Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

CM vaatlusaruanne (0)

4 HEA
Punktid

ALKOHOOLSED JOOGID
1.Kaupluse üldandmed, tegevusvaldkond ja joonis kaupade paigutuse kohta alkohoolsete jookide kategoorias
Vaatlusaruande viisime Selveris asukohaga xxxxx .. Kauplus on avatud 8:00-22:00, kõikidel nädalapäevadel. Kaupluse tegevusvaldkonnaks on jaekaubandus .
Meie valitud kaubakategooriaks said alkohoolsed joogid (Lisas 1 joonisel 1 on ära toodud alkoholi osakonna planeering ning joonisel 2 mõned pildid väljapanekust).
2.Hinnang ettevõtte kategooria juhtimise põhimõtetele, lähtudes teoorias õpitust
Vaadeldud kategooria ülesehitus vastab kategooria juhtimise põhimõtetele. Kaupade väljapanek oli külluslik ja kaup oli üldjuhul olemas.
Kaubad olid riiulitesse paigutatud suhteliselt loogiliselt. On tunda, et asjade paigutamiseks on koostatud plaan ehk planogramm .
Kategooria jaguneb kaheks alamkategooriaks: kangeks ja lahjaks alkoholiks.
Kange alkohol jaguneb omakorda järgnevates segmentideks - viinad , džinnid, viskid, konjakid ja brändid, rummid, aperatiivid ja bitterid, liköörid, sherrid, piritusejoogid ja muud joogid (sake, tequila, viinamarja jääkidest piirtusejook, absint).
Lahja alkohol jaguneb omakorda järgnevateks segmentideks - veinid (valged, punased, roosad, pakiveinid), likööriveinid, shampanja ja vahuveinid , vermutid, segud ja kokteilid (näiteks aromatiseeritudveini kokteilid) siidrid, õlled.
Kaubad olid eksponeeritud järgnevalt:
  • Riiulis (kange alkohol, veinid, õlled, siidrid, kokteilid)
  • Alustena saalis (üldiselt õlu ja pisut ka pakiveine)
  • Nn alkoholi puude peal (kampaanias olev kange alkohol)
  • Kapis (nn suveniirpudelid ja kallimad konjakid, bränid ja veinid)
  • Külmikus – õlled, siidrid, kokteilid
    1) Kange alkohol on paigutatud (lihtsusatult) riiulitele järgnevalt moodulite kaupa (paremalt vasakule) järgnevalt; konjakid, brändid, brändisarnased piiritusejoogid, viskid, rummid, dzinnid, viinad, liköörid jne. Alkoholi paigutusel on lähtutud sellest, et kallimaid pudelid mida ei osteta nii palju on paigutatud ülemistele riiulitele, lisaks on kõrgematel riiulitel ka veel näiteks dzinnid, mida ostetakse vähem, ning alumisel riiulil brändid. Hästi liikuvad joogid – nagu näiteks Bacardi rumm, odavamad ja keskmise hinnaklassiga viskid on paigutatud riiulil kesksetele kohtadele. Viin , mis on kangest alkoholist kõige enim müüdav kaubakategooria artikkel võttis enda alla silmaga hinnates 1/3 kange alkoholi pinnast. ( Paigutus lähtus jällegi loogikast, kallimad üleval odavamad all pool riiulis)
    2) Veinid olid paigutatud riiulitesse samuti süsteemselt. Uue Maailma veinid olid ühel pool ja teisel pool Vana Maailma veinid. Kuna Vana Maailma veinid on meie tarbimiskultuuris üldiselt tuntumad, siis on need kättesaadavamad ja paigutatud paremale positsioonile. Oma korda on nn Maailma veinid jagatud ka asukohamaadena, näiteks Prantsusmaa, Hispaania jne. Kategooria juhtimise aspektis oleks loogika selline näteks Vana Maailm, maa, tootja, värv, aastakäik.
    Vahuveinid asusid eraldi sektsioonis ja need olid paigutatud loogikaga hinnaklass - tootja- värv. ( Asti tüüpi vahuveinid üleval (kallis)-Törley või sarnased keskel (keskmine)-Sovetskojed kõige all (kõige odavam)).
    Mõned veinid olid alusel ja asusid veini riiuli ees, tegemist oli kampaania veiniga ja kuulus madalamasse hinna klassi.
    3) Õlled, siidrid, kokteilid olid paigutatud kas külmikusse, riiulisse või alusele. Esmalt olid kokteilid, siis siidrid ja lõpuks õlled.
    Õlled olid ka alustena väljas, nii riiuli all kui ka saalis. Võrreldes veinidega oli õlle artiklite arv väiksem kuid mahult võtsid nad kindlasti suurema pinna kui veinid.
    3.Kaupluse üldine atmosfäär? (heli, valgus, lõhnad, värvid) ning kaupluse interjööri kirjeldus
    Kaupluse interjöör on kaasaegne, mõjudes terviklikult ja kompaktselt. Tegemist on oma pindalalt suhteliselt väikese Selveriga selle tõttu tundub kaupluse lahendus terviklik ja loogiline. (Kõik on seal kus olema peaks.) Ruumi keel ja vorm on pigem minimalistlik kui ülevoolav. (Laes rippuvad nn kohaviidad, kus midagi asub, selle tõttu on võimalik kaupluse fuajees liikudes näha, kus soovitud kaubakategooria või alamkategooria asuda võiks.) Kaupluse üldine atmosfäär ei mõju tarbijale häirivalt. Alltoodud käsitletud komponendid üldiselt ei mõjuta alkoholi osakonna müüki v.a valgus.
    Heli – heli mahe ja meeldiv, kuid on olnud olukordi, kus heli on olnud vali ja häiriv. Ehmatavalt mõjuvad nn reklaamtelekad saalis, mis pinisevad ja „tahavad sinuga rääkida“. Alkoholi osakonnas need reklaam ekraanid puuduvad, mis ise enesest on hea.
    Valgus – piisav, pood oli valgusküllane. Alkoholi osakonnas on riiulid valgustatud ka nn kohtvalguste põhimõttel, mis lisab riiulisse kutsuvust.
    Lõhnad – poes viibides tundsime saiakeste lõhna, mis oli meelitav ja tekitas tunde poest kui avatud, hoolivast ja soojast ostukeskkonnast. Tekkis soov suunduda hoopis saiakeste leti juurde ja ampsata midagi maitsvat
    Värvid – on rahulikud ja mitte häirivad, punased laesildid mõjuvad rõõmsameelselt.
    4. Ettepanekuid ja soovitusi, seoses alkohoolsete jookide kaubagrupiga
    Alkoholi osakonna asukoht on valitud suhteliselt mõistlikult. Osakond on eraldatud muust kaupluse osast. Inimesed on ostud juba välja valinud ja teoreetiliselt on võimalik otse minna kassasse (vältida antud osakonda ) või vajadusel sinna ikkagi suunduda ja osta ka midagi joodavalt.
    Selver peaks mõtlema tõsiselt selle peale, et alkoholi osakonna külgmises servas asub jäätiselett, kui lapsed käivad seal jäätist võtmas, siis on nad sunnitud läbima alkoholi osakoda. Sotsiaalse vastutuse aspektist oleks mõistlik jäätisekapp paigutada mujale. Isiklikult meie silmis on väga suur miinus . (Jäätisekapi paigutus on toodud joonisel 1.)
    Miinuseks on poolikute euroaluste küllus saalis ja eriti vahekäigus. Kampaaniate raames soovitakse pakkuda erinevaid tooteid, kui tihti takistavad väljapanekud klientide liikumist ja alkoholi osakonnas on päris suur oht midagi ära lõhkuda. (Seda eriti talvel, kohmakate talveriietega). Tuleks loobuda aluste paigutamisest kitsasse vahekäiku müügi eesmärgil.
    Tuleks üle vaadata veiniriiul, nimelt tundus tolmukorda hinnates, et mõned veinid kohe üldse ei liigu. Soovitav oleks need sortimendist välja arvata. (Kui tõesti on klient, kes soovib seda veini korra aastas osta, siis vast oleks talle võimalik tellida see pudel veini. Samas on Eestis väga edukalt toimiv ka veinide e-kaubandus, mis on usaldusväärne ja pakub tihti odavamat hinda kui Selveri kett.)
    Joonis 1 Selveri alkoholi osakond
    Joonis 2 Alkoholi väljapanek Selveris
  • CM vaatlusaruanne #1 CM vaatlusaruanne #2 CM vaatlusaruanne #3 CM vaatlusaruanne #4 CM vaatlusaruanne #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor amy s Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Praktika aruanne müügieriala
    25
    doc

    Praktika aruanne müügieriala

    Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ­ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa Selveri struktuur.......................

    Müügiõpetus ja kaubandusõigus
    TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK-JA-Maxima Eesti OÜ
    23
    docx

    TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ

    Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ­ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima. Vaatasime ka mahlapakke, kui nt. kaks mahlapakki ol

    Ainetöö
    Praktika aruanne müüja kohal
    24
    docx

    Praktika aruanne müüja kohal

    Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ­ ülesannete lühikirjeldus Kopli õpperestoran Teise kursuse esimese praktika läbisin

    Klienditeenindus
    Asjaajamise alused
    652
    pdf

    Asjaajamise alused

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    Toiduained
    62
    doc

    Toiduained

    KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

    Toitumisõpetus
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun