kliima kordamine (0)

1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?  Mäestikud , atlandi ookean, 

läänetuuled , asend, islandi miinimum, põhja atlandi  hoovus ,  assoori  maksimum

2. Kuidas mõjutab  aluspind  päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb 

päikesekiirgusest

3. Miks  õhumassid  liiguvad? Sest  õhurõhk  on geograafiliselt erinev mis tekib 

sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini

4. Miks on  talvine  kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem 

ühesugune?  Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut

5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist 

mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum.  Assoori maksimum on  kõrgrõhuala  ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum  ja tekitab tuulist ning sajust ilma.  Aasia  maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma  ning sademe vaest talve. Eestit mõjutab kõige rohkem Aasia maksimum

6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Põhja-Euroopas sajab rohkem kui 

Lõunas, sest ilma mõjutab Islandi miinimum

7. Miks on  talved  Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-

Ameerikas? Miks soojemad kui  Siberis ? Eesti kliimat mõjutab Aasia maksimum

8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes 

kliimavöötmetes asuvad. Arktilises vöötes päikesekiirgust on kõige vähem,  vähesed sademed langevad peamiselt lumena ja temperatuur on pigem  miinuses .  Lähisarktilises vöötmes on veidi soojem, sademed vihmana. Maa on mõlemal  igikülmunud. Arktiline  vööde  hõlmab Venemaad ja Norrat.  Lähisarktiline  vööde  hõlmab  Islandit .

9. Mille poolest erinevad parasvöötme  mereline , ülemineku ja  mandriline  kliima? 

Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelises  parasvöötmes  asub  Island , Briti saared, Prantsusmaa. Merelist kliimat iseloomustab  soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Parasvöötme ülemineku  suved  on  soojemad ja talved külmemad, sademeid on vähem. Eesti asub selles. Parasvöötme  mandrilises kliimas temperatuur kõigub palju. talv on vihmane

10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on  paraskontinentaalne  kliima? Kuna Eestit 

mõjutavad mandrilised ja  merelised  õhumassid

11. Mille poolest sarnaneb  lähistroopiline  kliima parasvöötme  kliimaga , mille 

poolest  troopilise  kliimaga? Lähistroopiline kliima: talv on vihmane nagu  parasvöötmes ja suvi kuum ja kuiv nagu  troopikas

12. Miks on kõrgmäestike  tipud  igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa 

kõrgmäestike kliima polaaralade  kliimast ? Kõrguse kasvades temperatuur  alaneb . Euroopas on kevadel mäe  tipus  väga intensiivne  päikesekiirgus  ja lõuna pool ei esine polaarööd ega päeva

13. Milles seisneb  kasvuhooneefekt ? Mida on selles head, mida halba? Suurem osa

lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, osa sellest  neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel  maapind  soojeneb ning  hakkab omakorda  kiirgama  energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena  (infrapunakiirgusena). Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks  ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside  hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad  kliimamuutused  toimuvad kiiremini ja  ulatuslikumalt , kui  inimkond  ja kõik ülejäänud  elusorganismid  sellega kohaneda suudavad.

14. Kuidas  võimendab  inimene kasvuhooneefekti?  Tööstuste  arendamisega, hoonete

ehitamine, kivimite kaevandamine ja tehaste töös hoidmisega

15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? 

Tormide sagedus, sademete kogus,  kõrbestumine  või  soostumine , toidu/ joogivee   puudus, Eestit võib mõjutada  migratsioon

16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid 

rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte?  Põhjenda . Eestis on  aastaajad  nihkunud seega toetab soojenemise hüpoteesi

17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga 

nõus? Maailmas võib olla ka palju muid tegureid mis seda mõjutanud on

18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus 

kõige väiksem? Miks? Kõige suurem on Eestis päikesekiirguse hulk  rannikualadel   ja saartel. Kõige väiksem kõrgustikel. See on tingitud laiuskraadidest.

19. Kuidas mõjutab Eesti  pinnamood  õhumasside liikumisteid ja sademeid? Eesti 

kõrgustikud  tekitavad sademeid, äikesevihmasid ja lumikatet sest kõrgustike ületav  õhumass  tõuseb  kõrgele  mille käigus õhk jahtub ning tekib vihmapilv. Nõgudesse ja 
orgudesse  valgub  külm õhk mis jääb sinna püsima põhjustades jahtumist.

20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale.  Läänemeri  mõjutab Eesti kliimat 

päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule osas

21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsükloni keskosas on õhurõhk 

madalam kui  servadel  ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Antitsüklonis õhk liigub kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. laskuvad õhuvoolud

22. Kuidas on seotud  õhutemperatuur  ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb 

tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb.  Tsüklon  tekib sooja ja külma õhu  kokkupuutel 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse  tsüklonid , millise  antitsüklonid ? Aga talvel?  Tsüklonis suvel on  vihm  ja tuul, talvel sula. Antitsüklonis  päikesepaiste  millega  kaasneb suvel  põud  ja talvel käre  pakane 24. Võrdle külma ja sooja  fronti . Külm  front : külm õhk tungib soojale  õhule  peale, tekib  pilv ja kaasnevad sademed. lühiajaline. Soe front: soe õhk tungib  külmale  peale,  tekib samuti sadu, kuid pole väga tugev, kestab kaua. Soe õhk liigub aeglasemalt

25.  Kummas  kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas 

merelises või mandrilises? Miks? Eesti merelises kliimavaldkonnas, sest meri  hoiab sademeid endas.

26. Miks puhuvad Eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Tuuled tulevad lääne 

poolt kus on  hoovused

27. Kus tekib talvine  lumikate  Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige 

hiljem? Kõige varem tekib  Haanja  kõrgustikus,  Otepää  kõrgustikul ja  Pandivere   kõrgustikel. Kõige hiljem tekib saartel. Kõige hiljem sulab kõrgustikel ja Põhja-Eestis.